Legislator Case Law & Legislation
1-14-279/63 AI generated

1-14-279/63 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-14-279/63
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H TU MÄ Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-279 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. oktoobri 2014 määrus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu S.J määr...

Legislator headnote

AI generated
1-14-279/63 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: oktoober 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-279 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. oktoobri 2014 määrus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu S.J määr... «Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-279 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. oktoobri 2014

määrus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu S.J määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 1. oktoobri 2014 määrus S.J tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 Viru Maakohtu 14.01.2014 otsusega tunnistati S.J järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru

Maakohtu 31.10.2012 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks

karistuseks mõisteti S.J-ile 1 aasta 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 04.03.2014 ja lõpp 23.03.2015. 2. vangistusest Viru Vangla esitas 11.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S.J tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus

3. talle mõistetud vangistusest Viru Maakohtu 1. oktoobri 2014 määrusega jäeti S.J tingimisi enne tähtaega vabastamata tuginedes eelkõige kinnipeetava varasemale elukäigule ja kuriteo toimepanemise asjaoludele.

3.1. on kinnipidamisasutuses läbinud

Maakohus pidas positiivseks, et S.J sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja töötab käesoleval hetkel majandustöödel köögitöölisena. Samuti puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabaduses on süüdimõistetule tagatud elukoht vanemate talus XXX ja S.J vanemad on nõus poega ka majanduslikult

toetama. Kinnipeetavale on ka garanteeritud töökoht vanemate ettevõttes XXX . Kuigi nimetatud asjaolud maandavad teataval määral uue kuriteo toimepanemise riski, ei pidanud maakohus siiski võimalikuks isikut ennetähtaegselt vabastada. 3.2. eelnevale elukäigule leidis maakohus, et isik ei ole ilmselt motiveeritud Tuginedes S.J oma käitumist korrigeerima ja uute võimaluste tekkimisel eirab süüdimõistetu ilmselt taaskord ühiskonnas kehtestatud reegleid. Nimelt on S.J kriminaalkorras karistatud neli korda, sh reaalset vangistust kannab ta teist korda. Arvestades S.J poolt toime pandud kuritegude

asjaolusid (isik pani kuriteo toime grupis), korduvaid karistusi (korduvalt varguste eest

karistatud) ja tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal), ei oleks kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebus

4. , kes palub tühistada 01.10.2014 Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.J kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 4.1. Kinnipeetav leiab, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleks kaaluda kõiki KarS

§ 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis, mitte pöörata tähelepanu üksnes süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele. Lisaks ei tuleks S.J hinnangul võtta arvesse

prokuröri ja kriminaalhooldaja iseloomustusi, kuna nimetatud isikute töö ei ole anda

hinnanguid ennetähtaegse vabastamise kohta. S.J kinnitab, et pole kunagi tarvitanud narkootikume, nagu väidab hooldaja.

4.2. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi, tal puuduvad

distsiplinaarkaristused ning talle on vabaduses garanteeritud elu- ja töökoht. S.J on kinnipidamisasutuses tegelenud kuritegelikku käitumist põhjustanud probleemidega ning leiab, et kriminaalhooldaja abiga suudaks isik asuda õiguskuulekale teele. S.J kahetseb, et ei hinnanud talle varem antud võimalusi ning jätkas kuritegelikku käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. tingimisi

Tutvunud kohtutoimiku materjalidega, leiab ringkonnakohus, et S.J

ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6. Kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et S.J ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 6.1. käitumine karistuse kandmise ajal Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtule, et S.J

on olnud hea: isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on tegelnud individuaalse täitmiskava täitmisega. Ka vabaduses on S.J olemas töö- ja elukoht ning

vanemate toetus, mis vähendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Kuigi S.J puhul esinevad eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud, ei ole võimalik vaadata mööda kinnipeetava

varasemast käitumisest. Olenemata noorest east on S.J korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on varem kandnud vanglakaristust ning viibinud kolm korda kriminaalhooldusel. Kusjuures praegu kannab S.J karistust katseajal toime pandud kuriteo eest ning isik on ka varasemalt katseaja tingimusi rikkunud. Eelnevast nähtub, et kuigi isikul oli ka eelnevalt olemas

tugivõrgustik ning elu- ja töökoht, pani kinnipeetav siiski jätkuvalt toime uusi kuritegusid. Seega puudub ka ringkonnakohtul piisav alus arvamaks, et nüüd suudaks S.J katseaja nõudeid järgida ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

7. Tulenevalt VangS § 76 lg-st 3 kuulub ennetähtaegse vabastamise materjalide juurde ka kriminaalhooldaja kirjalik arvamus ning KrMS § 432 lg-st 33 prokuröri seisukoht, mistõttu on

maakohus põhjendatult neid ka arvestanud. Ekslik on S.J väide, et kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on isik tarvitanud narkootikume. Hooldaja märgib, et isik on varasemalt rikkunud keeldu tarvitada alkoholi/narkootikume, viidates alkoholi tarvitamisele.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 1. oktoobri 2014 määrus muutmata ja S.J vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma