3-14-50547/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis Kadri Palm Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22. oktoober 2014, Jõhvi Haldusasja number 3-14-50547 Haldusasi Kaido Pikkati kaebus Tallinna Vangla 21. jaanuari 2014. a käskkirja nr 47 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Kaido Pikkat Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Martisen Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 21. novembril 2014 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla 21. jaanuari 2014. a käskkirjaga nr 47 kohaldati kinnipeetav Kaido Pikkati suhtes tagasiulatuvalt alates 20. jaanuarist 2014 järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) kehakultuuriga tegelemise keelamine (spordisaali kasutamise keelamine); 3) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (tl 39 pöördel). 1.1. Julgeolekuosakonna ametnik viis 20. jaanuaril 2014 K. Pikkatiga läbi vestluse, mille käigus K. Pikkat tunnistas, et on viimase poole aasta jooksul regulaarselt kogunud töö juures (K. Pikkat

2 töötas vangla majandustöödel abitöölise (tisleri) töökohal) kokku erinevas suuruses puidumaterjali, mille ta on üle andnud Tallinna Vangla töötajale, kes selle vangla territooriumilt välja toimetas. 1.2. Julgeolekuosakonna peaspetsialist selgitas K. Pikkatile 20. jaanuaril 2014, et tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid. K. Pikkatil täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise suhtes vastuväiteid ei olnud. 1.3. Vangla julgeoleku eest vanglas vastutab vanglateenistus. Kinnipeetava järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab üldise julgeoleku vanglas. Kinnipeetava suhtes võib kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Tallinna Vangla edastab käesoleva õigusrikkumise kohta käivad materjalid politseile süüteomenetluse läbiviimiseks ning selle menetluse objektiivse läbiviimise eesmärgil on vajalik paigutada K. Pikkat menetluse ajaks eraldatud lukustatud kambrisse võimalike tunnistajate mõjutamise vältimiseks. Samuti ei ole välistatud, et tunnistajate mõjutamise ühe meetodina võidakse kasutada K. Pikkati poolt ähvardamist ja füüsilist vägivalda. Kehavigastuste tulemusena võib sattuda ohtu kinnipeetava elu ja tervis. Samuti arvestades K. Pikkati poolt toime pandud tegu võib kindlalt järeldada, et K. Pikkat on organiseerimisvõimeline, seega ohustab selline tegevusviis oluliselt vangla üldist julgeolekut. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude eesmärk konkreetse kinnipeetava suhtes on raske õigusrikkumise toimepanemise võimaluse vähendamine ja juhtumi asjaolude objektiivse väljaselgitamise tagamine ning neid eesmärke saab täita, kui vähendada kontakte teiste kinnipeetavatega, siis on otstarbekas lisaks lukustatud kambris viibimisele kohaldada tema suhtes ka spordisaalis kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist. 1.4. Tallinna Vangla lähtub otsust tehes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 4, vangistusseaduse (VangS) § 12 lg-st 2, § 69 lg-st 1, lg 2 p-dest 1, 3, 4 ja lg-st 4, samuti Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 12 lg-st 1. 2. K. Pikkat esitas Tallinna Vanglale vaide 21. jaanuari 2014. a käskkirja nr 47 tühistamiseks (tl-d 34-38). 3. Tallinna Vangla jättis 12. märtsi 2014. a vaideotsusega nr 5-15/14/4878-2 K. Pikkati vaide rahuldamata (tl-d 40-41). 3.1. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on lubatud juhul, kui kinnipeetav vastab mõnele VangS § 69 lg-s 1 sätestatud tingimusele. Lähtuvalt VangS § 69 lg-st 1 on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lubatud juhul, kui on piisav alus eeldada, et kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 20. aprilli 2011. a otsuses asjas nr 3-3-1-94-10, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on käsitletav ennetava meetmena, et tagada vangla julgeolek. 3.2. Tulenevalt HMS § 56 lg-st 1 tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Käskkirja põhjendustes on välja toodud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk on konfliktolukordade ennetamine ja menetluse läbiviimise objektiivsuse tagamine. Nimetatust nähtub, et täiendavaid julgeolekuabinõusid on kohaldatud raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. 3.3. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. K. Pikkati ärakuulamine toimus 20. jaanuaril 2014. Asjaolu, kas vaide esitaja oli

3 ärakuulamisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega nõus või mitte, käskkirja kehtivust ei muuda. 3.4. Tallinna Vangla üksuse juhi 21. jaanuari 2014. a käskkirja nr 47 resolutsiooni p 3 sätestab, et kui kinnipeetav vanglast vabaneb või ta paigutatakse teise vanglasse enne täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamise/jätkamise ettepaneku tegemist, lõppevad ka tema suhtes kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud. Tulenevalt asjaolust, et K. Pikkat paigutati 18. veebruaril 2014 ümber Viru Vanglasse, on 21. jaanuari 2014. a käskkirjaga kohaldatud piirangud lõppenud. Kaebuse põhjendused ja taotlus 4. 17. aprillil 2014 saabus Tallinna Halduskohtusse K. Pikkati kaebus, milles ta palub tühistada Tallinna Vangla 21. jaanuari 2014. a käskkiri nr 47 (tl-d 1-6). 4.1. Vaidlustatud käskkirja andmisel ei ole kinni peetud HMS § 55 lg-s 1 sätestatud nõudest, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Käskkirja põhjendavast osast ei ole võimalik aru saada, millise õigusrikkumise kohta edastati materjalid politseile ja millist õigust ning kelle poolt arvatakse seejuures olevat rikutud. Käskkirjas ei ole viidatud ka mitte ühelegi materiaalõiguse normile, mida rikutud oleks. 4.2. Käskkirja põhjendavast osast ei nähtu, millises K. Pikkati poolt toime pandud teos ja tegevusviisis täpsemalt väljendub organiseerimisvõimelisus ja mis moodi ohustab see oluliselt vangla julgeolekut. 4.3. Vaidlustatav käskkiri ei ole piisavalt põhjendatud. VangS § 69 lg 1 ei näe kinnipeetavale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise iseseisvate alustena ette käskkirjas nimetatud „raske õigusrikkumise toimepanemise võimaluse vähendamist“ ja „juhtumi asjaolude objektiivse väljaselgitamise tagamist“, mistõttu nimetatud põhjused ei ole antud juhul vaadeldavad „raske õigusrikkumise ärahoidmisena“ VangS § 69 lg 1 mõttes. Samuti ei ole käskkirjas esitatud argumente, mis kinnitaksid, et kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Käskkirjas ei ole selgitatud, miks on vangla vaatamata teadmisele, et kinnipeetav teeb antud küsimuses vanglaga igakülgset koostööd, arvamusel, et kinnipeetav võib asuda tunnistajaid mõjutama ja takistama politsei poolt läbiviidavat menetlust. 4.4. Vanglale oli juba varasemalt teada, et K. Pikkat annab töö juures kogunenud puidujäägid üle Tallinna Vangla töötajale ja seda tehti otsese ülemuse teadmisel. Tallinna Vangla vabastas 21. jaanuari 2014. a käskkirjaga nr 48 kaebaja majandustöödelt. Selles käskkirjas mööndakse, et kinnipeetava ülestunnistusega on leidnud kinnitust Tallinna Vangla julgeolekuosakonnale samasisuline laekunud informatsioon. Ainuüksi võimalike tunnistajate mõjutamist, kellede olemasolus menetletavas asjas ei olda kindlad ja mõne mõjutamismeetodi liigi loetlemist ei saa veel pidada raskeks õigusrikkumiseks iseenesest, vaid nende esinemisel tuleb neid ka sisustada. Vastustaja seisukohad 5. Tallinna Vangla ei nõustu kaebusega, vaidleb sellele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata (tl-d 52-54). Tallinna Vangla on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri anti õiguspärases menetluses vormija sisunõudeid rikkumata ning kaalutlusreegleid järgides ning puuduvad alused selle tühistamiseks. 5.1. VangS § 69 lg-s 2 loetletakse täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud abinõud. Selle sätte kohaselt on lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine (p 1),

4 kehakultuuriga tegelemise keelamine (p 3) ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (p 4). Seega on kaebaja suhtes kohaldatud VangS § 69 järgi lubatud meetmeid. 5.2. VangS § 69 lg 4 kohaselt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus ning edasilükkamatul juhul kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. Vaidlustatud käskkirja allkirjastas neljanda üksuse juht. VSkE § 12 lg 1 kohaselt on üksuse juhi pädevuses teha otsus VangS § 69 lg 4 esimese lause alusel. Seega andis vaidlustatud käskkirja pädev ametnik. 5.3. Vaidlustatud käskkirja kohaselt peeti ühelt poolt tõenäoliseks, et võimalike tunnistajate mõjutamiseks võib K. Pikkat kasutada ähvardamist ja füüsilist vägivalda, ohustades kaaskinnipeetavaid ning seeläbi vangla julgeolekut üldisemalt. Lisaks nähtub käskkirjast, et arvestades K. Pikkati poolt toime pandud tegu võis kindlalt järeldada, et K. Pikkat on organiseerimisvõimeline, mis aga ohustas samuti vangla üldist julgeolekut. Julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks ei ole üksnes konkreetse kinnipeetava enda käitumine vanglas, vaid ka raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamine. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused, miks ühelt poolt kaebajast endast lähtub oht võimalikele tunnistajatele, teisalt ka tõenäosus, et kaebaja käitumine ja organiseerimisvõime ohustab vangla üldist julgeolekut, mis tingib täiendavate julgeolekumeetmete kasutamise. 5.4. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et sellise ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus oleks tõenäoline. Praegusel juhul on vastustaja käskkirjas kirjeldanud, milles seisnevad kahtlused, et õigushüvede kahjustamine on tõenäoline. 5.5. Konkreetsete abinõude valikul põhjendas Tallinna Vangla kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist sellega, et üldise julgeoleku tagamiseks vanglas on vajalik hoida K. Pikkat teistest avatud sektsiooni kinnipeetavatest eraldi lukustatud kambris. Täiendavate julgeolekuabinõude eesmärk oli raske õigusrikkumise toimepanemise võimaluse vähendamine ja juhtumi asjaolude objektiivse väljaselgitamise tagamine ning neid eesmärke saab täita, kui vähendada kontakte teiste kinnipeetavatega. Vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist ning spordisaalis kehakultuuriga tegelemise keelamist põhjendas vastustaja vajadusega vältida kokkupuuted teiste kinnipeetavatega. Vastasel korral ei teeniks eraldi lukustatud kambrisse paigutamine oma eesmärki. 5.6. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on julgeolekuosakonna spetsialist enne käskkirja andmist 20. jaanuaril 2014 kaebajaga vestelnud, selgitades talle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevaid põhjuseid ja eripära. Kaebajal täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele vastuväiteid ei olnud. Seega on täidetud HMS § 40 lg-st 1 tulenev kohustus võimaldada isikul enne haldusakti andmist esitada oma arvamus ja vastuväited kavandatavate abinõude kohta. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Käesolevas asjas on K. Pikkat esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla 21. jaanuari 2014. a käskkirja nr 47 tühistamist. 7. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 8. Tallinna Vangla 21. jaanuari 2014. a käskkirjaga nr 47 kohaldati kinnipeetav K. Pikkati suhtes alates 20. jaanuarist 2014 täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse

5 paigutamist (resolutsiooni p 1). Julgeolekuosakonna peaspetsialistil tuli teha ettepanek kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otstarbekusest hiljemalt kolme kuu möödudes (resolutsiooni p 2). Juhul, kui kinnipeetav vanglast vabaneb või ta paigutatakse teise vanglasse enne täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamise/jätkamise ettepaneku tegemist, lõppevad ka tema suhtes kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud (resolutsiooni p 3). 9. Tallinna Vangla 12. märtsi 2014. a vaideotsusest nr 5-15/14/4878-2 nähtub, et K. Pikkat on ümber paigutatud Viru Vanglasse, mistõttu on Tallinna Vangla 21. jaanuari 2014. a käskkirjaga nr 47 kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud lõppenud 18. veebruaril 2014. 10.1. HMS § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on Tallinna Vangla 21. jaanuari 2014. a käskkirja nr 47 kehtivus käesolevaks ajaks lõppenud. 10.2. Tartu Ringkonnakohus leidis 11. detsembri 2013. a otsuses haldusasjas nr 3-12-1725, et halduskohus on oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet, kuna ei ole välja selgitanud, kas pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, esinevad sellised erilised asjaolud, mis võimaldaksid kehtetu akti puhul tühistamiskaebuse esitamist. 10.3. Kuna tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, siis üldjuhul ja eelduslikult ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend. Siiski erandlikel asjaoludel võib tühistamiskaebus olla ka kehtetu akti puhul tõhus. Riigikohtu halduskolleegium on pidanud tühistamiskaebust võimalikuks ja tõhusaks vahendiks nende kehtivuse kaotanud haldusaktide puhul, millel võib olenemata kehtivuse lõppemisest olla isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3- 1-12-14, p 9). Kui haldusakti mõju ei ole täielikult realiseerunud, on kohtul võimalik haldusakti tühistada, st ka tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, kuigi edasiulatuvalt võis kehtivus olla HMS § 61 lg 2 järgi lõppenud (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-89-13, p 19). Samuti saab halduskohus edasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti tühisust tuvastada tagasiulatuvalt (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. juuni 2014. a määrus nr 3-3-1-29-14, p 16). 10.4. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 5. detsembri 2011. a otsuses asjas nr 3-3-1-41-11, p-s 12, et kartserikaristusega koos kohaldatud lisapiirangud võivad omada mõju ja praktilist tähendust ka pärast karistuse ärakandmist ja lisapiirangute kohaldamise lõppemist. Kohus leiab, et kui lisapiirangud (viidatud Riigikohtu lahendis olid selleks mh ajalehtede ja ajakirjade lugemise võimalus, raadioja televisioonisaadete jälgimise võimalus) võivad omada mõju ja praktilist tähendust ka pärast lisapiirangute kohaldamise lõppemist, võivad ka täiendavad julgeolekuabinõud sellist mõju omada. Oma olemuselt on eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, mida kaebaja suhtes ühe täiendava julgeolekuabinõuna kohaldati, piiravam ajalehtede ja ajakirjade lugemise võimaluse piiramisest. Kohus leiab, et ka käesolevas asjas on tühistamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend. Tühistamine seisneks sellises olukorras akti algusest peale kehtetuks tunnistamises, mis võib aidata negatiivseid mõjusid kõrvaldada. 11. VangS § 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel. VangS § 69 lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine.

6 12. VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69. 13. VangS § 11 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. 14. Tallinna Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist K. Pikkati suhtes neljal alusel: 1) raske õigusrikkumise ärahoidmine, 2) süüteomenetluse objektiivne läbiviimine (võimalike tunnistajate mõjutamise vältimine), 3) kinnipeetavate elu ja tervise kaitsmine, 4) vangla julgeoleku tagamine (tl 39 pöördel). 15. Kohus leiab, et käskkirjas sisalduvad kohtulikku kontrolli võimaldavad põhjendused. Tallinna Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused, miks ühelt poolt kaebajast endast lähtub oht võimalikele tunnistajatele, teisalt ka tõenäosus, et kaebaja käitumine ja organiseerimisvõime ohustab vangla üldist julgeolekut ja tingib täiendavate julgeolekumeetmete kasutamise. Vaidlustatud käskkirja kohaselt peeti ühelt poolt tõenäoliseks, et võimalike tunnistajate mõjutamiseks võib K. Pikkat kasutada ähvardamist ja füüsilist vägivalda, ohustades kaaskinnipeetavaid ning seeläbi vangla julgeolekut üldisemalt. Lisaks nähtub käskkirjast, et arvestades K. Pikkati poolt toime pandud tegu võis kindlalt järeldada, et K. Pikkat on organiseerimisvõimeline, mis aga ohustas samuti vangla üldist julgeolekut. Kohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri HMS §-le 54 ja § 55 lg-le 1. 16. Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-09, p-s 16, VangS § 70 lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: "Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul ohjeldusmeetme) õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist." Kohus on seisukohal, et samad reeglid on rakendatavad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel ka käesolevas asjas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12 ja 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12). Sellise põhjendatud kahtluse tekitas käesoleval juhul 20. jaanuaril 2014 läbi viidud vestlus K. Pikkati ja Tallinna Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialisti vahel (tl-d 55 -56 pöördel).

7 17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri anti õiguspärases menetluses vormija sisunõudeid rikkumata ning kaalutlusreegleid järgides ning puuduvad alused selle tühistamiseks. 18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jääb kaebuselt tasutud riigilõiv kaebaja kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm kohtunik