4-14-5189/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-5189

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.10.2014.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-5189 (2700,14,000563) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

J.R kaitsja 25.06.2014.a. kaebus Politseija

Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Rapla politseijaoskonna väärteomenetleja Anne

Murumaa 05.06.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2700,14,000563. Kaebuse esitaja J.R, ; elukoht: isikukood: XXX

XXX; sidevahend: XXX e-mail: XXX; töökoht: AS XXX. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta J.R kaitsja poolt 25.06.2014.a kaebus Politseija Piirivalveameti

Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna väärteomenetleja Anne Murumaa 05.06.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2700,14,000563 tühistamiseks rahuldamata.

4-14-5189

2. Jätta Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna väärteomenetleja Anne Murumaa 05.06.2014.a otsus väärteoasjas nr 2700,14,000563 muutmata.

3. Kohustada J.R (J.R) KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot 12 (kaheteistkümne) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel:

− 02.12.2014.a, summas 20 eurot;

− 02.01.2015.a, summas 20 eurot;

− 02.02.2015.a, summas 20 eurot;

− 02.03.2015.a, summas 20 eurot;

− 02.04.2015.a, summas 20 eurot;

− 02.05.2015.a, summas 20 eurot;

− 02.06.2015.a, summas 20 eurot;

− 02.07.2015.a, summas 20 eurot;

− 02.08.2015.a, summas 20 eurot;

− 02.09.2015.a, summas 20 eurot;

− 02.10.2015.a, summas 20 eurot;

− 02.11.2015.a, summas 20 eurot.

4. Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna väärteomenetleja Anne Murumaa

05.06.2014.a otsuses väärteoasjas nr 2700,14,000563 märgitud

Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE

932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220145121067.

5. Jätta kaebuse esitaja kaitsja taotlus kaitsetasude hüvitamiseks rahuldamata.

6. Kohtuotsuse ärakiri saata J.R-ile, tema lepingulisele kaitsjale Kunnar

Korstna’le ja Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna

4-14-5189

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav

15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati J.R Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühikut, summas 240,00 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et J.R juhtis sõiduautot Honda Prelude registrimärgiga nr XXX, sõitis teeoludele mittevastavate sõiduvõtete tõttu vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku vastu sõitva Ford Mondeoga registrimärgiga

XXX, mida juhtis XXX. Liiklusõnnetusega kaasnes varaline kahju sõiduauto Ford Mondeo registrimärgiga XXX omanikule XXXale. Väärteo toimepanek on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega, sh liiklusõnnetuse aktiga, liiklusvahendi Ford Mondeo vaatlusega, sündmuskoha vaatlusega, menetlusaluse isiku J.R ütlustega 07.05.2014.a, tunnistaja XXX ütlustega 25.03.2014.a ning liiklusvahendi Honda vaatlusega. Kohtuväline menetleja olles tutvunud väärteoasjas kogutud tõenditega, asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale süüks arvatud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud J.R süüd välistavaid asjaolusid. Menetlusalune isik rikkus LS § 14 lg 7 /Keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. Vajaduse korral tuleb tekitatud ohust teavitada politseid/, LS § 50 lg 3 p 1 /Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse

4-14-5189

nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama/, LS § 45 lg

7 /Asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti/ ja LS § 16 lg 1 /Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/ nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et menetlusaluse isiku ülekuulamisel J.R ennast liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ei tunnista, väites, et ei mäleta enne ega pärast liiklusõnnetust toimunut. Samas kinnitab, et liiklusõnnetuse põhjuseks olid halvad teeolud ning tema juhitud sõiduki kiirus oli teeoludele vastav. Kohtuväline menetleja on märkinud, et karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut so. 1200 EUR, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 223 lg 2 alusel võib lisakaristusena võtta juhtimiseõiguse ühest kuust kuni kolme kuuni. Kuivõrd liiklusseaduses on karistusraamid laia vahemikuga arvestades ülemja alammäära, seetõttu karistuste määramisel tuleb lähtuda erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumiste võimalikest tagajärgedest. Liiklusõnnetusega kaasnes varaline kahju sõidukite omanikele ja tervisekahjustus J.R-ile endale.

Kohtuväline menetleja on leidnud lisaks, et süüd kergendavad asjaolud (süü tunnistamine ja kahetsus KarS § 57 lg 2 mõttes ning kahju vabatahtlik hüvitamine) puuduvad. Samuti puuduvad süüd raskendavad asjaolud. Karistusotsuse tegemisel arvestab kohtuväline menetleja asjaoluga, et menetlusalune isik ei ole varem toime pannud samalaadseid rikkumisi ning menetlusalune isik sai liiklusõnnetuse tagajärjel ise tervisekahjustuse ja varalise kahju. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja Merlin J.R’le karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 60 trahviühikut, summas 240.00 eurot.

KAEBUSE SISU

4-14-5189

25.06.2014.a esitas J.R kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti

Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna väärteomenetleja Anne Murumaa 05.06.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2700,14,000563. J.R kaitsja põhistab oma kaebust järgnevalt. Kaebuse esitaja avaldab, et ei nõustu tema suhtes tehtud väärteootsusega ning palub see täies ulatuses tühistada ning lõpetada tema suhtes LS § 223 lg 1 tunnustel algatatud väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse esitaja märgib, et väärteoprotokollis esinevad puudused, mis väljenduvad selles, et väärteoprotokollis ei ole väärteo lühikirjelduses kajastatud kõiki andmeid, mis võimaldaksid lugeda tema poolt süüteokoosseisu täidetuks. Samuti märgib kaebuse esitaja, et nimetatud nõuet on rõhutanud ka Eesti Vabariigi Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 09. juuni 2011.a lahendi nr 3-1-45-11 punktis 9: Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud V™S § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. (vt Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-08, p 14).

Samuti märgib kaebuse esitaja, et nii väärteoprotokollis kui ka kohtuvälise menetleja otsuses heidetakse J.R-ile ette LS § 16 lg 1 LS § 16 lg 1 sätestatu – liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda – rikkumist. Samas ei nähtu 07.05.2014.a koostatud väärteoprotokollist, millest konkreetselt oleks pidanud J.R hoiduma selleks, et tema poolt realiseeruks LS § 16 lg 1 rikkumine. Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et LS §

16 lg 1 sätestatu on abstraktne ning nimetatud normi rikkumise inkrimineerimisel menetlusalusele isikule on kohtuväline menetleja kohustatud konkreetse juhtumi põhiselt lahti kirjutama, milles seisnes menetlusaluse tegevus või tegevusetus. Seega ei ole J.R-ile võimalik inkrimineerida LS § 16 lg 1 rikkumist. Samuti on nii väärteoprotokollis kui kohtuvälise menetleja otsuses J.R-ile ette heidetud LS § 50 lg 3 p 1 sätestatu – sõidukiiruse valikul peab juht arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid

4-14-5189

liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama – rikkumist. Samas ei nähtu 07.05.2014.a koostatud väärteoprotokollist, et J.R-ile oleks ette heidetud vale sõidukiiruse valikut. Nimetatud etteheidet nähtu ka kohtuvälise menetleja 05.06.2014.a. otsuses. Väärteoprotokollis on mainitud teeoludele mittevastavaid sõiduvõtteid. Samas ei nähtu väärteoprotokollist, milles väljendusid J.R poolt väidetavalt kasutatud teeoludele mittevastavad sõiduvõtted. Väärteoprotokolli koostaja poolt antud hinnang on seetõttu üldsõnaline ning väärteoprotokollist jääb arusaamatuks, milline või millised J.R poolt kasutatud sõiduvõtted olid teeoludele mittevastavad ning milline seos oli kasutatud sõiduvõttel sõidukiirusega. Seega ei ole võimalik J.R-ile inkrimineerida LS § 50 lg 3 p 1 rikkumist. Kuna väärteoprotokollis ei ole kohtuvälise menetleja poolt lahti kirjutatud, milles konkreetselt väljendus J.R tegevus või tegevusetus LS § 16 lg 1 ja LS LS § 50 lg 3 p 1, siis ei ole võimalik J.R-ile inkrimineerida ka LS 14 lg 7 sätestatu – keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. Vajaduse korral tuleb tekitatud ohust teavitada politseid – ja LS § 45 lg 7 sätestatu – asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti – rikkumisi.

Kuna kohtuvälise menetleja poolt ei ole väärteoprotokollis avatud J.R konkreetset tegevust või tegevusetust, siis ei saa ka käsitleda küsimust, kas nimetatud tegevus või tegevusetus oli LS § 14 lg 7 mõttes liiklust ohustav või takistav. Samade asjaolude tõttu, ei ole võimalik J.R-ile ette heita tahtlikult või ettevaatamatusest LS § 45 lg 7 sätestatu rikkumist.

Sellest tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et tema suhtes 07.05.2014.a. koostatud väärteoprotokolli AB 1355092 rikkumise lühikirjeldus ei võimalda kaebuse esitajat käsitada LS §

223 lg 1 kvalifitseeritava rikkumise toimepannud isikuna, mistõttu kuulub J.R suhtes alustatud väärteomenetlus väärteoasjas 2700,14,000563 lõpetamisele vastavalt V™S § 29 lg 1 p

1 alusel.

Samuti märgib kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja lahendis esinevad puudused. Kaebise esitaja viitab kaebuses, et V™S § 74 sätestab kohtuvälise menetleja lahendi sisu. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 13. märtsi 2008.a. lahendi 3-1-1-3-08 punktis 8 asunud seisukohale: „Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt V™S §

73 lg 1 p-dele 1 ja 2 kohtuvälise menetleja otsus või väärteomenetluse lõpetamise määrus.

4-14-5189

Väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus, viide otsuse tegemise aluseks olevale väärteoprotokollile, vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ning väärteo kvalifikatsioon. Seega alles otsuse tegemisel lahendab kohtuväline menetleja lõplikult küsimused sellest, kas isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga.“ Kohtuvälise menetleja poolt 05.06.2014.a. väärteoasjas 2700,14,000563 otsusest ei nähtu, kes ja millal on antud väärteoasjas koostanud väärteoprotokolli. Seega on kohtuväline menetleja jätnud märkimata V™S § 74 lg 1 p 7 sätestatud kohustusliku asjaolu. Samuti ei nähtu väärteootsusest, kas antud väärteoasja menetluse käigus on esitatud vastulause.

Nähtuvalt väärteootsusest on kohtuväline menetleja leidnud, et väärteo toimepanemine on tõendatud liiklusõnnetuse aktiga, sõiduauto Ford Mondeo vaatlusega, sündmuskoha vaatlusega, menetlusaluse isiku J.R ütlustega, tunnistaja XXXa ütlusega ja sõiduauto Honda vaatlusega. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 13. juuni 2006.a. lahendi 3-1-2-2-06 punktis 10 märkinud: „Ei saa jätta tähelepanuta, et olemuslikult ja funktsionaalselt on kohtuvälise menetleja karistusotsus lähedane väärteoasjas tehtavale kohtuotsusele. Sarnaselt kohtuotsusele on ka kohtuvälise menetleja otsuse põhisisuks koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine.“ Riigikohtu lahendi valguses aga ei nähtu väärteootsusest kohtuvälise menetleja arutluskäik, millest nähtuks, kuidas kohtuväline menetleja on tuvastanud s.o. jõudnud järeldusele, et J.R on temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi ning kuidas konkreetselt kohtuvälise menetleja poolt otsuses loetletud tõendid J.R süüd väärteo toimepanemises tõendavad. Pelgalt tõendite nimetuste või pealkirjade loetlemine otsuses ei ole käsitletav otsuse põhistusena.

Seega on kohtuväline menetleja väärteoasjas tehtud lahendi põhistama jätmisega rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust V™S § 150 lg 1 p 7 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja poolt 05.06.2014.a. üldmenetluses tehtud otsus väärteoasjas 2700,14,000563 tuleb tühistada V™S § 150 lg 1 p 7 alusel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Samas on kaebuse esitaja lisanud, et Alternatiivselt, juhul kui kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, palub kaebuse esitaja vähendada temale määratud rahatrahvi ning määrata selle tasumine ositi seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja s.o.

1 (ühe) aasta jooksul. KarS § 66 lg 2 annab kohtule võimaluse määrata mõjuvatel põhjustel

4-14-5189

rahatrahvi tasumise ositi. KarS § 66 lg 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel jätnud arvestamata kaebuse esitaja majandusliku seisundi. Kaebuse esitaja töötab AS-is XXX ja tema brutotöötasu ühes kuus on 600,00 eurot ja kaebuse esitajal ei ole muid sissetulekuid. Saadavast sissetulekust tuleb kaebuse esitajal muuhulgas tasuda igakuised eluasemekulud, kulud toidule ning ootamatult tekkivad kulutused, millede tekkimine ei pruugi sõltuda kaebuse esitaja tahtest. Selleks võivad olla haigestumisest tekkivad kulutused ravile või ravimitele. Menetlusaluse isiku olulistesse majandusraskustesse viimine ei tohi õigusriigis olla karistuse kohaldamise eesmärgiks ega tagajärjeks. 25.06.2014.a esitas kaebuse esitaja taotluse Pärnu Maakohtule, milles taotles vastavalt V™S §

12 lg 2 p 1 kohaselt väärteoasja menetlemist tema elukoha järgi ning palus saata esitatud kaebus menetlemiseks Harju Maakohtule. 27.06.2014.a Pärnu Maakohtu määrusega taotlus rahuldati ja saadeti menetlemiseks Harju Maakohtusse. 03.09.2014.a saadeti kaebuse esitaja poolt e-mail kinnitus, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 10.09.2014.a saabus kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses esitatuga ja põhjendab seda järgnevalt. 15.03.2014.a kella 07:16 paiku Rapla maakonnas Tallinn-Rapla-Türi mnt 46 km juhtis J.R mootorsõidukit Honda Prelude registreerimismärgiga XXX ning sõitis teeoludele mittevastavate sõiduvõtete tõttu

vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku vastusõitva sõiduautoga Ford Mondeoga registreerimismärgiga XXX, mida juhtis XXX. Liiklusõnnetusega kaasnes varaline kahju sõiduauto Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX omanikule XXXale. Otsuses väärteoasjas välja toodud tõendid koosmõjus viitavad J.R poolt toimepandud süüle. Liiklusõnnetuse aktist nähtub, et J.R poolt juhitud sõiduk Honda Prelude registreerimismärgiga XXX on sattunud vastassuunavööndisse parempoolse tagumise küljega, XXXa poolt juhitud sõiduki Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX juhipoolsesse esimesse nurka. Liiklusvahendi Ford Mondeo vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduki esimene osa on osaliselt deformeerunud ja liiklusvahendi Honda Prelude vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduki tagumine osa on täielikult deformeerunud. Sündmuskoha vaatlusprotokollis teeolude kirjeldus: sajab lörtsi, teekate on püsikattega, lörtsine, märg. Sündmuskohavaatluse protokollis fikseeritud sõidukitest tekkinud jäljed koosmõjus ja sõidukite vigastustega viitavad sellele, et kokkupõrge on toimunud vastassuunavööndis. Tunnistaja XXX poolt antud ütlused kinnitavad, et märkas kuidas vastutulev sõiduk hakkas teel vibama ühele ja teisele poole ning seejärel kaldus vastassuunavööndisse

4-14-5189

parempoolse küljega ette tema poolt juhtivale sõidukile selliselt, et vastutuleva sõiduki parempoolne tagumine nurk põrkas kokku tema sõiduki parempoolse esimese nurgaga.

Kokkupõrke tagajärjel paiskus vastu tulnud auto vasakule kraavi. Teeolud olid halvad-, vastassuunavööndis oli tee lahti lükatud lumest aga tema suunavööndis olid ainult jäljed. Sadas lund, tee oli lumine, pime aeg oli. Samas kinnitab ka J.R oma ütlustes, et teeolud olid halvad, öösel oli lund sadanud.

Eeltoodu kinnitab, et just J.R käitumine juhina on põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega. Samas märgib kohtuväline menetleja, et üldmenetluse otsuse koostamisel esineb eksimus selles osas, et puudub viide kes ja millal koostas väärteoprotokolli, kuid antud juhul ei ole tegemist sellise veaga, mis tooks kaasa juhtumi osas vale otsuse, kuna väärteoprotokolli ja üldmenetluse otsuse sisu on seostatavad.

Eeltoodud asjaoludel ei nõustu kohtuväline menetleja esitatud kaebusega ja palub jätta see rahuldamata. Väärteo toimepanemine on tõendatud ja määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku põhimõtetega. Liiklusseaduse § 223 lg 1 näeb ette rahatrahvi maksimummäära

300 trahviühikut ning raskeim karistusliik on arest. J.R-ile on määratud 60 trahviühikut so veerand karistusmäärast. Karistuse määramisel on arvestatud süü suurust, kergendavaid raskendavaid asjaolusid, varasemate rikkumiste puudumist ning asjaolu, et süüteo tõttu menetlusalune isik ise kannatas tervisekahjustusi. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks J.R poolt rahatrahvi tasumist ositi (KarS § 66 lg 2). 18.09.2014.a saabus kaebuse esitaja vastus kohtuvälise menetleja seisukohale, millest nähtub, et kaebuse esitaja, olles tutvunud vastustaja poolt 15.08.2014.a. kohtule esitatud kirjaliku seisukohaga väärteootsusele esitatud kaebuse osas avaldab, et jääb täies ulatuses esitatud kaebuses väljendatud seisukohtade juurde. Vastustaja on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldanud: „Otsuses väärteoasjas välja toodud tõendid koosmõjus viitavad J.R poolt toimepandud süüle.“ Kaebuse esitaja peab siinkohal vajalikuks osundada kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsusele millest nähtub, et kohtuväline menetleja on väärteootsuses üksnes loetlenud väärteoasjas kogutud tõendite nimetused. Otsusest ei nähtu kohtuvälise menetleja arutluskäik selle kohta, kuidas asjas kogutud tõendid koosmõjus tõendavad kaebuse esitaja süüd temale etteheidetava teo toimepanemises. Kaebuse esitaja on kaebuses juba viidanud EV Riigikohtu lahendile 3-1-2-2-06, millest nähtuvalt on kohtuvälise menetleja karistusotsus olemuslikult ja funktsionaalselt lähedane väärteoasjas

4-14-5189

tehtavale kohtuotsusele. Sarnaselt kohtuotsusele on ka kohtuvälise menetleja otsuse põhisisuks koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine. Mööda ei saa vaadata ka EV Riigikohtu lahendis 3-1-1-3-08 avaldatust, millele on kaebaja juba viidanud esitatud kaebuses ja mille kohaselt lahendab kohtuväline menetleja alles otsuse tegemisel lõplikult küsimused sellest, kas isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga.

Kaebuse esitaja peab vajalikuks osundada ka EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni

2007.a. kriminaalasjas 3-1-120-07, mille punktis 17 on kolleegium asunud seisukohale, et koostatud kohtuotsus peab seega vastama kõigile KrMS §-ga 312 kohtuotsuse põhiosale seatud nõuetele, st sisaldama kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite analüüsi sellisel kujul, et võimaldab jälgida kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldustele jõudmise käiku. Eeltoodud lahendite valguses ei saa kohtuväline menetleja väärteoasjas otsust tehes mööda minna asjas kogutud tõendite analüüsimisest ja otsuse põhistamisest. Õigusriigile ei ole kohane olukord, kus kohtuvälise menetleja poolt piirdutakse üksnes väärteoasjas kogutud tõendite loetlemisega ning otsuse peale kaebuse esitamisel delegeeritakse lahendi põhistamise kohustus kohtule, kuna viimasel lasub nii või teisiti kohustus lahendada väärteoasja ab ovo – täies ulatuses sõltumata kaebuse piiridest.

Menetlusalusel isikul on õiguspärane ootus, et tema suhtes algatatud väärteoasi lahendatakse igakülgselt, täielikult ja isikule arusaadavalt väärteomenetluse esimese instantsi s.o. kohtuvälise menetleja poolt ning kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamine saaks olema pigem erandlik kui reeglipärane. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud ka järgmist: Liiklusõnnetuse aktist nähtub, et

J.R poolt juhitud sõiduk Honda Prelude registreerimismärgiga XXX on sattunud vastassuunavööndisse parempoolse tagumise küljega, XXX poolt juhitud sõiduki Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX juhipoolsesse esimesse nurka. Liiklusvahendi Ford Mondeo vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduki esimene osa on osaliselt deformeerunud ja liiklusvahendi Honda Prelude vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduki tagumine osa on täielikult deformeerunud. Sündmuskoha vaatlusprotokollis teeolude kirjeldus: sajab lörtsi, teekate on püsikattega, lörtsine, märg. Sündmuskohavaatluse protokollis fikseeritud sõidukitest tekkinud jäljed koosmõjus ja sõidukite vigastustega viitavad sellele, et kokkupõrge on toimunud vastassuunavööndis.

4-14-5189

Tunnistaja XXX poolt antud ütlused kinnitavad, et märkas kuidas vastutulev sõiduk hakkas teel vibama ühele ja teisele poole ning seejärel kaldus vastassuunavööndisse parempoolse küljega ette tema poolt juhtivale sõidukile selliselt, et vastutuleva sõiduki parempoolne tagumine nurk põrkas kokku tema sõiduki parempoolse esimese nurgaga. Kokkupõrke tagajärjel paiskus vastutulnud auto vasakule kraavi. Teeolud olid halvad-, vastassuunavööndis oli tee lahti lükatud lumest aga tema suunavööndis olid ainult jäljed. Sadas lund, tee oli lumine, pime aeg oli. Samas kinnitab ka J.R oma ütlustes, et teeolud olid halvad, öösel oli lund sadanud.

Eeltoodu kinnitab, et just J.R käitumine juhina on põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega.“

Kaebuse esitaja hinnangul on kohtuväline menetleja asunud eeltooduga põhistama enda poolt

05.06.2014.a. väärteoasjas 270014000563 tehtud otsust. Kohtuväline menetleja ei ole esitatud kirjalikus seisukohas esitanud mitte ühtegi põhjendust, miks ei ole suudetud väärteoasjas kogutud tõendeid avada ning analüüsida tema koostatud väärteootsuses, kuigi need esitatakse käesoleval ajal lahti kirjutatuna kohtule. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ajal, kui kohtuvälise menetleja poolt on väärteootsus tehtud ning ka allkirjastatud ei ole otsuse põhistamine ega tõendite analüüsimine hilisemalt enam võimalik ning selles osas tuleb vastustaja kirjalik seisukoht jätta tähelepanuta. Samuti on kaebuse esitaja kaitsja esitanud taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks summas 1140.00 eurot riigieelarve vahenditest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et J.R kaitsja 25.06.2014.a kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna väärteomenetleja Anne Murumaa 05.06.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2700,14,000563 tühistamiseks ja V™S § 29 lg 1 p 1 aluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel.

V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning

4-14-5189

kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s

87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kohus asub seisukohale, et väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist liiklusõnnetuse aktiga, liiklusvahendi Ford Mondeo vaatlusega, sündmuskoha vaatlusega, menetlusaluse isiku J.R

07.05.2014.a antud ütlustega, tunnistaja XXX 25.03.2014.a antud ütlustega ning liiklusvahendi Honda vaatlusega. Kohus analüüsib järgnevalt antud tõendeid.

Nimelt liiklusõnnetuse aktist nr 14 nähtub, et liiklusõnnetuses osales kaks isikut. Esimeseks isikuks oli J.R, kes juhtis sõidukit Honda Prelude registrimärgiga XXX. Teiseks osalejaks oli XXX, kes juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo, registrimärgiga XXX. Aktist nähtuvad ka mootorsõidukite vigastused. Nimelt J.R poolt juhitud sõiduki vigastusteks on sõiduki tagaosa deformatsioon, tagumise põrkeraua eraldumine ning tagumiste väikeste küljeklaaside ja tagaakna purunemine. XXXa poolt juhitud mootorsõiduki vigastusteks on märgitud esiosa deformatsioon ning lahti löödud turvapadjad. Samuti nähtub teeolude kirjeldus: nimelt teekate on püsikattega ning tegemist on sirge teega. Teetingimusena on täheldatud sõidutee libedust ning sõiduteekatteks on märgitud lumelörtsi, soolalust segu. Ilmastikuks on märgitud lumesadu. Samuti nähtub, et sõiduauto Honda Prelude registrimärgiga XXX asetseb vasakpoolses kraavis, st vastassuunavööndis. Liiklusõnnetuse liigina on märgitud kokkupõrge vastutuleva sõidukiga. Liiklusõnnetuses osalejate sõnade kohaselt oli lumesadu ning sõidutee oli libe. Suurimaks lubatud kiiruseks on märgitud 90 km/h.

Liiklusvahendi Ford Mondeo vaatlusest nähtub, et sõiduk on kokkupõrke tagajärjel seiskunud maantee teeservas. Sõiduki esimene osa on osaliselt deformeerunud. Deformeerunud on kapott, iluvõre, esimene parempoolne esituli, parempoolne udutuli, parempoolne esimene poritiib. Sõidukil on avanenud mõlemad esimesed turvapadjad, lisaks juhipoolne turvakardin täies ulatuses kuni tagumiste istmeteni ja juhipoolne küljeposti turvapadi. Sõidukil on eemaldunud avarii tagajärjel esimene registreerimis numbrimärk mis on sõiduki ees maas. Rooliseade ning pidurisüsteem on töökorras. Sõiduki esiteljel on rehvid Gislaved Nord Frost II 205/55 R 16. Taga on Snow Winter PF 5 205/55 R16 94 T rehvid. Naelrehvid ja kulumine lubatud piires. Tagumised valgusseadmed terved,

4-14-5189

esimene vasakpoolne terve, parempoolne purunenud. Klaasipuhastajaid ülemises asendis. Peeglid olemas, terved ja normaalasendis. Liiklusvahendi Honda Prelude vaatlusest nähtub, et sõiduk on kokkupõrke tagajärjel paiskunud tagaosa ees maanteekraavi. Sõiduki tagumine osa on täielikult deformeerunud. Sõiduki tagumine stange on sõidukist eemaldunud ja asub sõiduki taga lahtiselt maas. Sõiduki tagumine parempoolne rehv on viltu. Purunenud tagumine klaas ja tagumised väikesed küljeklaasid. Mõlemad tagumised poritiivad on mõlkis. Esiosa on terve. Sõidukil on küll turvapadja märgistus kuid sõiduk nii vana, et turvapadjad ei avanenud. Autos olnud esemed on salongis laiali. Rooliseadme seisund ning pidurisüsteemi seisund on töökorras. Sõiduki esiteljel on rehvid Alpiner

Collin’s 205/55 R 16 91 H. Taga Alpiner Collin's 205/55 R16 91 H. Naelrehvid ja kulumine lubatud piires. Tagumised valgusseadmed purunenud, esimesed terved. Klaasipuhastajaid alumises asendis. Peeglid olemas, terved ja normaalasendis. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vaatlus toimus valgel ajal sadas lörtsi. Teekate on püsikattega, lörtsine, märg. Vaadeldav sündmuskoht asub Raplamaa; Rapla vald, Tallinn-Rapla- Türi mnt 46.km. Sündmuskoha vaatlus toimub valge ajal, sajab lörtsi. Teekate on püsikattega, lörtsine, märg. Sündmuskohta on vaadeldud näoga Rapla linna suunas. Nullpunkt on Tallinn-Rapla-

Türi mnt 46. km asuva metsa viiva tee ots (GPS koordinaadid X: 546721; Y: 6543145) ning

Tallinn- Rapla- Türi mnt ristmike pikendatud sirgete kohtumispunkt. Baasjooneks on valitud sõidutee parempoolne serv. Nullpunktist on mõõdetud sõidutee laius, 9 m. Nullpunktist üle tee ja Rapla linna suunas 12 m ning seejärel paremale 3.95 m asub s/auto Honda vasakpoolse esiratta keskkoht. Nullpunktist üle tee ja Rapla linna suunas 13.6 m ning seejärel paremale 2.25 m asub s/auto Honda parempoolse esiratta keskkoht. Nullpunktist üle tee ja Rapla linna suunas 15.95 m ning seejärel paremale 3.70 m asub s/auto Honda parempoolse tagaratta keskkoht. Nullpunktist üle tee ja Rapla linna suunas 12 m ning seejärel vasakule 1.1 m asub s/auto Ford parempoolse tagaratta keskkoht. Nullpunktist üle tee ja Rapla linna suunas 15.30 m ning seejärel vasakule 0.3 m asub s/auto Ford parempoolse esiratta keskkoht. Nullpunktist üle tee ja Rapla linna suunas 21.45 asub s/auto väljasõidujälje lõpp. Nullpunktist üle tee ja Rapla linna suunas 24.50 asub s/auto väljasõidujälje lõpp. Nullpunktist üle tee ja Rapla linna suunas 24.50 ja vasakule 2.60 m on s/auto väljasõidujälje laius.

Omapoolsed ütlused on 25.03.2014.a andnud tunnistaja XXX, kelle ütlustest nähtub, et 15.03.2014.a jutis tunnistaja kella 07:15 paiku Rapla vallas Tallinn-Rapla-Türi mnt’l isiklikku sõiduautot Ford Mondeo, registrimärgiga XXX Rapla suunas. Uusküla tee otsast veidi Tallinna poole tuli vastu kaks autot. Esimene auto läks mööda, kuid teine hakkas teel vibama ühele ja teisele

4-14-5189

poole, kaldus tunnistaja suunavöödisse parempoolse küljega ette tunnistaja autole. Vastutuleva sõiduki parempoolne tagumine nurk põrkas kokku tunnistaja auto parempoolse esimese nurgaga ja vastu tulnud auto paiskus vasakule kraavi. Ütluste kohaselt jäi tema auto teele. Sõidukiiruseks on tunnistaja märkinud 55 km/h. Vastavalt XXX poolt antud ütlustele olid teeolud halvad, vastassuunavööndis oli tee lahti lükatud lumest, aga tunnistaja suunavööndis olid ainult jäljed ees. Sadas lund, tee oli lumine, pime aeg oli. Umbes 100 m kauguselt nägi tunnistaja, et vastutulev auto kaotab juhitavuse, seepeale võttis tunnistaja hoo maha ja suunas auto rohkem tee serva. Ütluste kohaselt oli liiklusõnnetuse põhjuseks teeoludele mittevastav sõidukiirus, mille tõttu vastutulev auto kaotas juhitavuse ja kaldus vastassuunavööndisse ette tunnistaja autole ja teelt välja.

Samuti on omapoolsed ütlused 07.05.2014.a andnud menetlusalune isik J.R, kelle ütlustest nähtub, et 15.03.2014.a. hommikul juhtis ta isiklikku sõiduautot Honda Prelude registrimärgiga XXX sõites Alust Tallinn- Rapla-Türi mnt-le, et sõita tööle Harjumaale Jürisse. Alu ringilt väljudes Tallinna poole, lisas menetlusalune isik pisut gaasi ja sellest momendist alates midagi enam ei mäleta. Menetlusalune isik ärkas ütluste kohaselt Tallinna Haiglas mitmeid tunde hiljem. Samuti nähtub ütlustest, et menetlusalune isik mäletab osaliselt haiglas viibimist. Haiglas diagnoositi tal ütluste kohaselt kaelapiirkonna lihaste ja kõõluste vigastused ning peapõrutus. Haiglas sai isik välja samal päeval, haiguslehel oli menetlusalune isik üle kuu aja. Auto oli enne sõidualustamist tehniliselt korras, talverehvidega. Autos oli menetlusalune isik üksinda, turvavöö oli kinnitatud, samuti oli isik ütluste kohaselt kaine ning sõidukit juhtides prille ei kandnud. Juhistaaži on 4 aastat, sama autoga on menetlusalune isik sõitnud 4 aastat. Sõidukiiruse kohta ei oska öelda isik midagi täpsemalt öelda, kuid ei usu, et see oli palju. Ringilt välja sõites hakkas isik kiirust lisama ja oligi kõik. Samuti nähtub, et isik oli saanud aru , et teeolud on halvad, öösel oli lund sadanud, valge aeg oli. Tee oli sirge. Samuti nähtub, et menetlusalune isik arvab, et liiklusõnnetuse põhjuseks olid halvad teeolud. Ütlusete kohaselt ei nõustu menetlusalune isik, et tema sõiduki kiirus ei olnud teeoludele vastav. Vastutulnud autost polnud isikul õrna aimugi, sellest kuulis ta õelt XXX. Samuti nähtub, et menetlusalune isik olevat sündmuskohalt (kiirabiautost) õele helistanud, õde tuli sündmuskohale. Ütluste kohaselt ei mäleta ta vahetult enne kokkupõrget olnut, sest ringilt avariipaigani on tükk maad. Samuti ei tunnista menetlusalune isik ennast süüdi, kuni on selgelt välja toodud faktid, et tema on süüdi. Kui talle tehakse puust ja punaseks ette, et ta on süüdi. Samuti väidab menetlusalune isik, et kui ta mäletaks, siis ta räägiks sellest. Ülekuulamise protokollile soovis menetlusalune isik lisada koopia patsiendikaardist 6 lehel ja saatekirja. Ravi on pooleli. 21.05.2014.a läheb isik täiendavale pea uuringule, kuna kannatab avariijärgselt peavalude all. Avariieelsel ajal tal mingeid terviseprobleeme polnud. Juhtunu kohta rohkem selgitusi anda isik ei osanud.

4-14-5189

Liiklusõnnetusega kaasnes talle tervisekahjustus ja varaline kahju (auto kahju). Varalise kahju suuruse kohta öelda ei oska täpsemalt midagi öelda, kui ütluste kohaselt on see kuskil 2000 eurot. Kohus analüüsinud eespool nimetatud tõendeid on seisukohal, et väärteos ei esine V™S § 29 sätestatuid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et aset on leidnud tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse. Teo on toimepannud menetlusalune isik, tegu on väärteoga ning see on õigesti kvalifitseeritud. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning väärteomenetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust.

Samuti on kohus seisukohal, et isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning ei esine võimalust lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada KarS § 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Mis puudutab LS § 50 lg 3 p 1 mitte rikkumist, siis siinkohal asub kohus järgnevale seisukohale. Väärteotoimiku materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja on omapoolsetes ütlustes avaldanud, et tema juhistaaž on 4 aastat. Antud LS sätte kehtestab, et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Kuna nii kaebuse esitaja kui ka tunnistaja XXX ütlused kattuvad osas, millest nähtub, et ilmastiku olud olid halvad, lund sadas ja oli pime, siis asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja ei valinud õiget sõidukiirust arvestades hetkel õues valitsenud tungimusi ja oma sõidukogemust. Samuti märgib kohus, et tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et tema sõiduki kiirus oli umbes 55 km/h, seega ei sõitnud ka tema lubatud suurima sõidukiirusega, vaid vähendas sõidukiirust vastavalt teeoludele. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Sama paragrahvi lg 5 ütleb, et olenevalt liiklusja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast võib teeomanik vähendada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust. LS § 14 lg 7 kohaselt keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. Vajaduse korral tuleb tekitatud ohust teavitada politseid. Kuna J.R valis ebasobiva sõidukiiruse arvestamata oma kogemust ja teeolusid ning ilmastiku, siis ei kasutanud ta kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks.

4-14-5189

Vastavalt LS § 16 lg 1 peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kuna kohus on seisukohal, et J.R ei hoidunud oma käitumises kõigest, mis võib ohustada või kahjustada inimesi ja vara, siis on leidnud tõendamist, et J.R on rikkunud ka LS § 16 lg 1 sätestatud nõudeid. LS § 45 lg 7 sätestab, et asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti. Nii tunnistaja ütlustest kui ka sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et kaebuse esitaja asetses kokkupõrke hetkel vastassuunavööndis, seega ei täitnud ta LS § 45 lg 7 sätestatud nõudeid. Seega on kohus seisukohal, et J.R on rikkunud väärteootsuses üles märgitud LS õigusnorme, mille tagajärjel tekitas ta liiklusõnnetuse.

Mis puudutab väidet, et kaebuse esitaja ei mäleta toimunud avariist midagi, siis kohus on seisukohal, et antud väide on paljasõnaline. Väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitajal oleks olnud teadvuse kadu. Mida kinnitab, ka kaebuse esitaja enda ütlused, millest nähtub, et ta helistas kiirabiautost oma õele. Samuti ei nähtu, et tal oleks diagnoositud amneesia või ta oleks viibinud koomas. Väärteotoimiku materjalides olevast Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikaardilt nähtub, et põhihaigus on kaebuse esitajal konkusioon, st. ilma lahtise koljusisese haavata põrutus, mingit viidet mälukaotusele ei ole. Haiguse anamneesist nähtub, et patsient väidab, et viimane asi, mida ta mäletab, et parkis autot õe juures Raplas. Ei mäleta, millal õe juurest läks või kui kaua oli, kas ööbis või mitte. Samas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on isik öelnud, et Alu ringilt väljus ta Tallinna poole, lisas gaasi ja sellest momendist ei mäleta midagi. Seega on kaebuse esitaja nagu hakanud mäletama, mis juhtus ja kuidas õnnetus aset leidis. Kuna kohus leiab, et ütlustes on vastuolu, siis on kohtu hinnangul need ütlused vastuolulised. See, et J.R-ile ei heidetud ette vale sõidukiiruse ületamist on tingitud asjast, et ta liikles lubatud suurima kiirusega, kuid isik ei arvestanud oma sõidukogemust ja ilmastiku tingimusi ja kohtu hinnangul valis vale sõidukiiruse, millega põhjustas liiklusõnnetuse. Kohus hinnangul ei ole tõenäoline, et isik juhtis mootorsõidukit teadvusetus seisundis, kohtule on selline kaebuse esitaja poolne väide kummastav. Kui selline olukord oleks tõesti esinenud oleks kaebuse esitaja pidanud kohtule esitama tõendi, mis kinnitaks kohtule, et selline olukord võis tõesti aset leida. Kohus möönab, et mõistetavalt ei peagi kohtualune tõendama enda süü puudumist, kuid juhul, mil isik otsustab end aktiivselt kaitsta, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end

4-14-5189

aktiivselt kaitsev kohtualune jätab oma väidete õigsust kinnitavad tõendid esitamata ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24.10.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05, p 6.3). Kaebaja ja kaebaja esindaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, miks võimaldaks kinnitada nende väidete õigust.

Sellest tulenevalt on kohtult võetud võimalus kohtualuse või tema kaitsja poolt esitatud kaitseversiooni kontrollida ning kogumis teiste väärteoasjas uuritud tõenditega hinnata. Kohus märgib, et menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et lisas pisut gaasi, ometi olles eelnevalt märganud, et teeolud on halvad. Isik leidis, et kõige õigem on lisada autole kiirust, selle asemel, et kiirust vähendada ja hoiduda võimalikest rasketest tagajärgedest. Kohus märgib, et kuigi teeolud olid halvad, oleks isik suutnud õige sõidukiiruse valikul hoiduda liiklusõnnetuse põhjustamisest.

Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et enne avariid möödus temast ka teine mootorsõiduk. Kui teeolud oleksid olnud nii halvad, siis oleks ka see teine mootorsõiduk pidanud sooritama liiklusõnnetuse või vähemalt sõitma teelt välja. Tunnistaja ütlustest nähtub, et lähenev auto hakkas vibama. Kohus selgitab, et üldtuntud asjaolu on, et auto hakkab vibama, kui kaob sõiduki juhitavus, mis on põhjuslikus seoses sõiduki kiiruse ja juhi võttetega. Mis puudutab kaitsja taotlusesse hüvitada kaitsjatasud, siis kohus jätab antud taotluse rahuldamata, kuna kohus on asunud seisukohale, et kaebuse ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus märgib, et väärteotoimikus olevate materjalidega on täielikult tõendamist leidnud, et J.R põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus ei ole rikkunud väärteomenetluse õigust. Samuti leiab kohus, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. LS § 223 lg 1 sanktsioon annab võimaluse isikut rikkumise eest karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku

4-14-5189

hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et J.R kaitsja 25.06.2014.a kaebus Politseija

Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna väärteomenetleja Anne Murumaa 05.06.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2700,14,000563 tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Samas leiab kohus, et kaebuse esitaja taotlus rahatrahvi KarS § 66 alusel ositi tasumiseks on põhjendatud ning kohus rahuldab selle taotluse.

Kohus juhindub V™S § 120, § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/