3-14-50249/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-50249 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.02.2014 käskkirja nr 1.3-3/15d tühistamiseks ning kohustamiseks andma haldusakt, millega loetakse XXX teenistusest vabastatuks koondamise tõttu ning millega makstakse XXX hüvitist tema 10 kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 10 676,40 eurot. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja –XXX, esindaja vandeadvokaat Erki Kergandberg Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet Resolutsioon 1. Jätta XXX kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 22. oktoobrist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 21. novembril 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.03.2014 esitas XXX esindaja vandeadvokaat Erki Kergandberg Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 06.02.2014 käskkirja nr 1.3-3/15d tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks andma haldusakt, millega loetakse XXX teenistusest vabastatuks koondamise tõttu ning millega makstakse XXX hüvitist tema 10 kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 10 676,40 eurot (tl 3-14).

2. Tallinna Halduskohus andis 06.03.2014 määrusega kaebuse kohtualluvuse korras üle Tartu Halduskohtule (tl 30).

3. Tartu Halduskohtu 09.04.2014 määrusega kohus võttis XXX kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

4. Tartu Halduskohtu 28.09.2014 määrusega kohus määras lahendada asi kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid menetlusdokumente.

5. 16.09.2014 esitas vastustaja kohtule täiendavad seisukohad (tl 64-65).

KAEBAJA VÄITED

6. Kaebaja väidab, et ta ei ole toime pannud teenistuskohustuste süülist täitmata jätmist ning distsiplinaarmenetlus on olnud tema suhtes ebaobjektiivne ja õigusvastane. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendused on otsitud ja vastuolulised, käskkiri tugineb ebaobjektiivsel distsiplinaarmenetlusel, mistõttu tema teenistusest vabastamine on olnud õigusvastane. Kaebaja rõhutab menetlejate poolt tahtlikult eiratud fakti, et ta teavitas oma kolleegi A. Kalganit, et on vajadusel koheselt kättesaadav ning et viibib sel päeval Valga linnas. Kaebaja arvates ei saanud vastustaja poolt väidetav rikkumine kujutada endast olulist rikkumist ning seetõttu on tema teenistusest vabastamine vastuolus ATS § 75 lõikega 4. Kaebaja väidab, et tema seisukohtadele pole distsiplinaarmenetluses ning distsiplinaarkaristust määrates vähemalgi määral tähelepanu pööratud, leides, et vastustajal puudub alus tema palga kinnipidamiseks. Kaebaja väidab, et vastustaja on püüdnud talle määrata mitu distsiplinaarkaristust, mis pole aga seaduse kohaselt lubatud. Kaebaja arvates püüdis vastustaja varjata tegelikku koondamist, kuna talle ei soovitud välja maksta koondamishüvitust, kuigi reaalselt toimus tema koondamine.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Vastustaja leiab oma vastuses, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, lõpetada antud haldusasja menetlus ja menetluskulud jätta kaebaja kanda, kuna pärast kaebuse esitamist on ilmnenud HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolu. Vastustaja arvates ei ole kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

8. Tallinna Halduskohtu 14.06.2013 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-12-2514 rahuldati XXX kaebus ja ta ennistati viivitamatult politseiteenistusse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo välispiiri teabetöö vanempiiriametniku ametikohale (tl 40-47).

9. Vaidlust ei ole selles, et PPA peadirektori 19.06.2013 käskkirjaga nr 1.9-2/990p ennistati XXX PPA Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo välispiiri teabe talituse teabetöö vanempiiriametniku I ametikohale tagasiulatuvalt alates 01.11.2012 ja ta asus teenistusse 17.06.2013 (tl 29).

10. Antud vaidluses ei ole tähtsust asjaolul, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2014 otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu 14.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2514 ja tehti uus otsus, millega jäeti XXX kaebus rahuldamata (tl 48-53). Nimetatud kohtuotsus jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 26.03.2014 kohtumäärusega, millega jäeti XXX kassatsioonkaebus menetlusse võtmata (tl 54).

11. Antud asjas on vaidlus selles, kas kaebaja pani teenistuskohustuste rikkumise toime tahtlikult ja kas tema teenistusest vabastamine on olnud õigusvastane.

12. Asja materjalidest nähtuvalt alustati PPA 10.10.2013 käskkirjaga nr 1.3-3/143d kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust selle kohta, et ta puudus väidetavalt 21.06.2013 kella 08.00-st kuni 13.00-ni, mil ta pidi olema teenistuses, omavoliliselt ja põhjuseta teenistusest (Pikk 16, Valga linn).

13. Vaidlust ei ole selles, et 21.06.2013 oli kaebajal planeeritud tööpäev Valgas valmidusüksuses pikkusega 8 tundi, kuid 21.06.2013 kell 8.39 edastati Lõuna prefektuuri töötajatele Lõuna prefektuuri prefekti ülesannetes oleva Vallo Koppeli teavitus, et 21.06.2013 on neil, kel tööülesanded võimaldavad, lubatud lahkuda tööpostilt 13.00 ja realiseerida oma ületunnid ning täiendavalt tehtud töö. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli teadlik sellest, et ta peab 21.06.2013 olema tööl, sest 21.06.2013 hommikul kell 8.50 võttis kaebaja ühendust oma kolleegi A. Kalganiga ja ütles, et ta tööle samal päeval ei tule, kuna pidi ajama mingit auto asja ja käima töötukassas, kuid ta viibib Valga linnas ja on vajadusel koheselt kättesaadav. Välispiiri teabe talituse juht Tanel Allas kinnitab, et kaebaja ei teavitanud teda oma 21.06.2013 töölt puudumisest ja ta sai 23.06.2013 peale lõunat teada, et kaebajat ei olnud 21.06.2013 tööl.

14. Lõuna prefektuuri töökorra (kinnitatud Lõuna prefektuuri prefekti 29.06.2010 käskkirjaga nr 64) punkti 6 kohaselt on prefektuuris 5-päevane töönädal ning üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Tööaja pikkus on 40 tundi nädalas. Töökorra punktist 7 nähtuvalt algab tööpäev kell 08.00 ning lõppeb esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval 16.45 ja reedel 15.30. Ülaltoodust lähtuvalt pidi kaebajal olema reedel 21. juunil 2013 tööpäev, mis pidi algama kell 8.00 ning lõppema kõige varem kell 13.00. Lõuna prefektuuri töökorra punktist 11 lähtuvalt oli selles ajavahemikus ettenähtud ka lõuna pikkusega 30 minutit, mida tööaja hulka ei arvestata ning mille jooksul on teenistujal õigus lahkuda töökoha territooriumilt. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli teadlik, et 21.06.2013 on tal tööpäev, samuti oli ta teadlik sellest, et tööpäev on kella 13.00-ni.

15. Lõuna prefektuuri töökorra punkti 48 kohaselt mõistetakse töölt ärakäimise all töölt eemalolekut mitte üle ühe tööpäeva ning teenistuja tohib isiklikul põhjusel töölt ära käia ainult vahetu juhi loal. Viidatud normist tulenevalt on teenistuja töölt ärakäimise eeldusteks isiklik põhjus ja vahetu juhi luba töölt ära käimiseks. Töölt ärakäimine on seega õigusvastane, kui puuduvad Lõuna prefektuuri töökorra punktis 48 sätestatud eeldused. Arvestades, et kaebaja ei teavitanud oma vahetut juhti teenistusest puudumisest või töölt ärakäimisest, tuleb kohtu arvates kaebaja 21.06.2013 teenistusest puudumist lugeda omavoliliseks ja seetõttu ka õigusvastaseks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt vahetu juhi teavitamata jätmine oli teadlik tegevus.

16. Kuna distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tuvastatud asjaolusid, mis oleksid tinginud kaebaja edasilükkamatu töölt ärakäimise vajaduse ning vabandanud seeläbi juhilt loa küsimata jätmist, siis oli kohtu arvates antud juhul vahetu juhi luba töölt ärakäimiseks kohustuslik, kuid seda kaebaja oma vahetu juhi käest ei küsinud. Distsiplinaarmenetluse käigus ei leidnud tõendamist kaebaja väide, et ta tegeles 21.06.2013 oma töötu staatuse lõpetamisega. Vastustaja tegi päringu

17. Eesti Töötukassa Valgamaa osakonda ja palus teatada, kas kaebaja pöördus 21.06.2013 seoses töötu staatuse lõpetamisega nende poole, kuid saadud vastuse kohaselt lõpetati kaebaja töötuna arvelolek alates 16.06.2013, seega ei vasta tegelikkusele kaebaja ütlused selle kohta, et ta tegeles 21.06.2013 oma töötu staatuse lõpetamisega. Seega ei ole kaebaja enda põhjendused teenistusest puudumise kohta, ka seoses auto remonti viimisega, kohtu arvates käsitletavad mõjuva põhjusena. Kaebaja on ka ise tunnistanud, et 21.06.2013 tööl ta ei käinud, arvutisse ei loginud ega lugenud meile ning et vahetu ülemuse teavitamata jätmine oli viga. Kohus järeldab sellest, et kaebaja puudus 21.06.2013 teenistusest omavoliliselt, tahtlikult, ilma mõjuva põhjuseta. Antud juhul ei ole oluline, et kaebajal ei olnud mitte ühtegi teenistuskohustust ette nähtud, oluline on, et kaebaja puudus 21.06.2013 teenistusest 4,5 tundi tahtlikult, omavoliliselt ja mõjuva põhjuseta.

18. Lõuna Prefektuuri prefekti 29.06.2010 käskkirjaga nr 64 kinnitatud Lõuna prefektuuri töökorra punkti 72.1 kohaselt peetakse teenistuskohustuste jämedaks rikkumiseks muu hulgas teenistusest põhjuseta puudumist üle kolme tunni. Kuna distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati, et kaebaja puudus 21.06.2013 teenistusest vähemalt 4,5 tundi, siis leidis vastustaja õigesti, et antud juhul on kaebaja käitumises täidetud kõik teenistuskohustuse jämedat rikkumist iseloomustavad tunnused.

19. ATS § 75 lg 4 kohaselt võib distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. Oluline on teenistuskohustuse rikkumine siis, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ATS § 75 lg 5). Vastustaja leidis, et kaebaja poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu on oluline ning rikkumine on toonud kaasa tema suhtes usalduse kaotuse. Vastustaja väide, et usaldus kaebaja vastu on kadunud, kuna ta ei tegutsenud õiguspäraselt ja vastutustundlikult, on kohtu hinnangul veenev ja usutav. Vaidlustatud käskkirjas heidetakse kaebajale ette sedagi, et kuigi kaebaja on hea suhtleja ja kindlasti väärtuslike oskuste ja kogemustega ametnik, kuid tõenäoliselt on vahepealne töölt eemal viibimine tema iseloomu ja suhtumist teenistuskohustuste täitmisse oluliselt muutnud ning kaebajal puudus tahe tööle naasta ning asuda taas täitma oma tööülesandeid. Tulenevalt eelnevast on loogiline vastustaja järeldus, et tööandjale valetanud ja sisemise töökorralduse vastu tegutsedes usaldussuhet kuritarvitanud ametnikuga ei saa olla võimalik edasine koostöö, mistõttu kaebaja poolt toimepandud distsiplinaarsüüteo raskusastme ja laadiga proportsionaalseks distsiplinaarkaristuseks oli teenistusest vabastamine ATS § 94 alusel.

20. Asjaolus, et 21.06.2013 toimunud sündmuse osas algatati distsiplinaarmenetlus alles 10.10.2013, ei ole kohtu arvates midagi ebaloogilist. ATS § 72 lg 1 ja PPVS § 91 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarmenetluse algatada, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta. Õigusaktidega ei ole sätestatud distsiplinaarmenetluse algatamise tähtaega. Menetluse algatamise ja läbiviimise tähtaegade määramisel lähtutakse võimaliku karistuse kohaldamise tähtaegadest. ATS § 77 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Kaebaja poolt toimepandud võimalik distsiplinaarsüütegu sai tema vahetule juhile Tanel Allasele teatavaks 23.06.2013, seega antud kuupäeva tuleb lugeda ka ATS § 77 lg 1 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtajaks. ATS § 77 lg 2 kohaselt nimetatud kuuekuulise tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava ametniku avaliku võimu teostamise õigus oli peatunud ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses, samuti puhkuse ajaks. Vaidlust ei ole selles, et alates 25.06.2013 kuni 20.10.2013 viibis kaebaja töövõimetuslehel ning

ajavahemikel 21.10.2013 kuni 05.12.2013 ja 13.01.2014 kuni 24.01.2014 oli puhkusel. Karistus määrati 06.02.2014, seega tähtaegselt.

21. Kohus ei saa vastustajat kohustada andmaks haldusakti, millega loetakse kaebaja teenistusest vabastatuks koondamise tõttu ning millega makstakse kaebajale hüvitist tema 10 kuu keskmise kuupalga ulatuses, kuna Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2014 otsuse jõustumisega muutus õiguslik olukord ja millest tulenevalt on kehtiv PPA 01.11.2012 käskkiri nr 1.9-2/2012p ning kaebaja tuleb lugeda politseiteenistusest vabastatuks tema enda algatusel alates 01.11.2012. Samal põhjusel jätab kohus tähelepanuta kaebaja väite, et tegelikkuses on vastustaja oma menetlusega püüdnud varjata kaebaja koondamist, et vältida vastavate hüvitiste tasumist. Nendel otsitud oletustel ei ole käesolevas asjas enam mingit tähtsust.

22. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud vastavalt seadusele, kaebaja süü on tuvastatud ja teenistusest vabastamine on toimunud õiguspäraselt ning määratud karistus on proportsionaalne toimepandud teo raskusastmega, järelikult tuleb XXX kaebus jätta rahuldamata.

23. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik