3-14-52315/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohtusse saabus 24. septembril 2014 Nikolai Liltškini hüvitamiskaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt on kahju tekitatud vanglaametnike Sirli Sussi ja Helle Opmani tegevuse
Legislator headnote
AI generated3-14-52315/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Halduskohtusse saabus 24. septembril 2014 Nikolai Liltškini hüvitamiskaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt on kahju tekitatud vanglaametnike Sirli Sussi ja Helle Opmani tegevuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu Kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-14-52315
Määruse kuupäev
21. oktoober 2014
Kohtunik
Tanel Saar
Kohtuasi
Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu kahju
hüvitamise nõudes
Resolutsioon
1. Tagastada kaebus haldusasjas 3-14-52315.
2. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast
määruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul
arvates määruse kättesaamisest
Asjaolud
1. Tartu Halduskohtusse saabus 24. septembril 2014 Nikolai Liltškini hüvitamiskaebus Tartu Vangla
vastu. Kaebuse kohaselt on kahju tekitatud vanglaametnike Sirli Sussi ja Helle Opmani tegevuse
tõttu, mis alandas kaebaja väärikust. Samuti osutab kaebaja, et H. Opman on põhjustanud talle
tervisekahju. Kaebaja taotleb kahju hüvitist seoses S. Sussi tegevusega põhjustatud kahju eest
summas 1000 eurot ning seoses H. Opmani tegevusega põhjustatud kahju eest summas 3000 eurot.
Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Lisaks palub kaebaja saata kaebuse
ärakirja prokuratuuri ning palub oma kaebuse koopiat. Samuti taotleb kaebaja erinevate
videosalvestiste välja nõudmist Tartu Vanglalt.
2. Vastuseks kohtu 3. oktoobri 2014 teabenõudele teatas Tartu Vangla 9. oktoobril 2014, et N.
Lilitškin ei ole 2014. aastal esitanud kahju hüvitamise taotlust vanglaametnike Sirle Susseni ja Hele
Opmanni tegevusega põhjustatud väärikust alandava kohtlemise ja H. Opmani poolt
tervisekahjustuse tekitamise eest summas 3000 eurot.
Kohtu seisukoht
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud
alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
Esmalt märgib kohus, et kaebuses on kaebaja taotlenud kahjutasu väljamõistmist Tartu Vangla
valvuritelt. HKMS § 18 lg 1 kohaselt teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus.
Menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Antud kahjunõude
näol on tegemist riigivastutuse juhtumiga. Kohus märgib, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 12 lg
2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu
kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas
ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Sama sätte teise lause
kohaselt ei vastuta esimeses lauses nimetatud füüsiline isik kannatanu ees, kui seadus ei sätesta
teisiti. RVastS § 12 lg 3 sätestab, et füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu
kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik
juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike
ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega vastutab avaliku võimu teostamisel
tekitatud kahju korral kannatanu ees avaliku võimu kandja, so antud juhul Tartu Vangla, mitte kahju
vahetult põhjustanud füüsiline isik, ning kaebajal ei ole antud juhul õigust taotleda kahjuhüvitist
konkreetsetelt ametnikelt isiklikult. Järelikult on antud asjas vastustajaks Tartu Vangla.
4. Vangistusseadus (VangS) § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks
õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse
seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või
rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb kahjunõude esitamiseks läbida
VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.
Tartu Vangla vastusest nähtuvalt ei ole kaebajal läbitud esitatud hüvitamisnõude osas VangS § 11 lg-
s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtul ei ole alust Tartu Vangla vastuse tõesuses
kahelda. Ka N. Lilitškin ei ole ise kaebuses märkinud, et ta oleks hüvitamisnõudega enne kohtusse
pöördumist vangla poole pöördunud.
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et N. Lilitškini ei ole kaebuses esitatud kahju hüvitamise
nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu ei ole tema kaebus käesoleval hetkel
kohtus menetletav.
5. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei
ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.
Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tagastab kohus Nikolai Lilitskini
kaebuse haldusasjas 3-14-52315.
8. Kuna N. Lilitškini kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus võtta seisukoht riigilõivu
tasumise kohustusest vabastamise taotluse ja tõendite kogumise taotluse osas. Kaebuse koopia
prokuratuuri edastamise taotluse ja kaebuse koopia kaebajale edastamise taotluse osas märgib
kohus, et kuna N. Lilitškini kaebus kuulub tagastamisele, siis edastatakse kaebuse originaal peale
käesoleva määruse jõustumist kaebajale ning seetõttu puudub vajadus sellest eraldiseisva koopia
tegemiseks ja kaebajale edastamiseks. Peale kaebuse tagastamist on N. Lilitškinil soovi korral
võimalik see ise edastada prokuratuurile.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar
kohtunik