3-14-50253/43 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50253

Haldusasi MC Liising OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 31.01.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/8076-23 ja 06.02.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/8721-11 tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev 04. september 2014 ja 25. september 2014 Menetlusosalised kaebuse esitaja MC Liising OÜ (registrikood 11610919) esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh vastustaja Maksuja Tolliamet esindaja Margo Karu

RESOLUTSIOON 1. Jätta MC Liising OÜ kaebus täielikult rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 21.10.2014. a, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4).

2 Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. Maksuja Tolliameti (edaspidi MTA) kontrolliosakonna revident Anne Nõmmik kontrollis MTA Põhja maksuja tollikeskuse (edaspidi PMTK) 11.05.2012 korralduse nr 12.2- 3/8076-1 alusel MC Liising OÜ käibemaksu tagastusnõude õigsust maksustamisperioodil märts 2012 /III kd tl 64-65/. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on toodud MTA 26.11.2013 kontrollaktis nr 12.2-3/8076-21 (edaspidi 26.11.2013 kontrollakt), millele MC Liising OÜ esitas oma vastuväited 20.01.2014 /II kd tl 2-14, IV kd tl 2- 4/.

2. MTA tegi 31.01.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/8076-23 (edaspidi 31.01.2014 maksuotsus), millega MTA otsustas: Vähendada MC Liising OÜ poolt maksustamisperioodil märts 2012 deklareeritud sisendkäibemaksu summas 10 000 eurot (KMD rida 5); Vähendada MC Liising OÜ poolt maksustamisperioodil märts 2012 deklareeritud põhivara soetuselt tasutud käibemaksu summas 10 000 eurot (KMD rida 5.2); Jätta maksustamisperioodi märts 2012 tagastusnõue summas 10 000 eurot rahuldamata (KMD rida 13); Määrata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt maksustamisperioodi märts 2012 eest summas 7974,68 eurot (TSD, Lisa 6 rida 27); Tasaarveldada käesoleva punkti alapunktis 2 määratud maksukohustus väärteomenetluse nr 930012001619 alusel 10 000 euro suuruse osaga MC Liising OÜ ettemaksukontol broneeritud summast 11 796,18 eurot; Tasaarveldada käesoleva punkti alapunktis 3 määratud maksukohustus väärteomenetluse nr 930012001619 alusel 1796,18 euro suuruse osaga MC Liising OÜ ettemaksukontol broneeritud summast 11 796,18 eurot. Lähtudes eeltoodust MTA kohustas MC Liising OÜ-d tasuma 6178,50 eurot tulumaksu (punktis 3 määratud tulumaks summas 7974,68 eurot miinus punktist 5 tulenevad tasaarveldatud summa 1796,18 eurot) /II kd tl 15-24, III kd tl 14-23/.

3. 03.03.2014 esitas MC Liising OÜ (edaspidi ka kaebaja, kaebuse esitaja või maksukohustuslane) Tallinna halduskohtule kaebuse MTA (edaspidi ka vastustaja või maksuhaldur) 31.01.2014 maksuotsuse tühistamiseks /III kd tl 1-13/. Kohus haldusasjas nr 3-14-50253 võttis kaebuse menetlusse 24.03.2014 kohtumäärusega /III kd tl 29/.

4. MTA kontrolliosakonna revident Anne Nõmmik kontrollis PMTK 12.06.2012 korralduse nr 12.2-3/8721-1 alusel ka MC Liising OÜ käibemaksu tagastusnõude õigsust maksustamisperioodil aprill 2012 /I kd tl 58-59/. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on toodud MTA 12.12.2013 kontrollaktis nr 12.2-3/8721-9 (edaspidi 12.12.2013 kontrollakt), millele MC Liising OÜ esitas oma vastuväited 20.01.2014 /I kd tl 45-55/.

5. MTA tegi 06.02.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/8721-11 (edaspidi 06.02.2014 maksuotsus), millega MTA otsustas: Vähendada MC Liising OÜ poolt maksustamisperioodil aprill 2012 deklareeritud sisendkäibemaksu summas 10 400 eurot (KMD rida 5); Vähendada MC Liising OÜ poolt maksustamisperioodil aprill 2012 deklareeritud põhivara soetuselt tasutud käibemaksu summas 10 400 eurot (KMD rida 5.2); Jätta maksustamisperioodi aprill 2012

3 tagastusnõue summas 10 400 eurot rahuldamata (KMD rida 13); Rahuldada MC Liising OÜ poolt maksustamisperioodil aprill 2012 deklareeritud sisendkäibemaksu tagastusnõue summas 837,55 eurot; Määrata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt maksustamisperioodi aprill 2012 eest summas 3296,20 eurot (TSD, Lisa 6 rida 27). Lähtudes eeltoodust MTA kohustas MC Liising OÜ-d tasuma 2458,65 eurot tulumaksu (punktis 5 määratud tulumaks summast 3296,20 eurot, millest on maha arvatud punktis 4 märgitud summa 837,55 eurot) /I kd tl 10-16/.

6. 10.03.2014 esitas MC Liising OÜ Tallinna halduskohtule kaebuse ka MTA 06.02.2014 maksuotsuse tühistamiseks /I kd tl 1-9/. Kohus haldusasjas nr-3-14-50285 võttis kaebuse menetlusse 11.03.2014 kohtumäärusega /I kd tl 18/.

7. 25.04.2014 kohtumäärusega halduskohus luges MC Liising OÜ kaebuse 31.01.2014 maksuotsuse tühistamiseks kohtule tähtaegselt esitatuks ning liitis haldusasja nr 3-14-50253 menetluse haldusasjaga 3-14-50285 menetlusega, määrates menetleda asja edasi haldusasjana nr 3-14-50253. Samas jättis kohus rahuldamata MC Liising OÜ esialgse õiguskaitse taotluse /III kd tl 45-48/. 8. Vastustaja MTA esitas kohtule oma kirjalikud seletused kaebuste kohta 11.04.2014 /I kd tl 33-37/ ja 05.06.2014 /III kd tl 61-63/.

9. Pooled pidasid kohtuvaidlused kirjalikus menetluses: 07.10.2014 esitasid oma lõplikud seisukohad nii vastustaja /IV kd tl 129-133/ kui ka kaebaja /IV kd tl 134-140/ ning 13.10.2014 esitasid täiendavad seisukohad vastustaja /IV kd tl 151-155/ ja kaebaja /IV kd tl 156-159/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja MC Liising OÜ seisukohad mõlema vaidlustatud maksuotsuse osas HKMS §-st 61 tuleneb nõue, et menetleja hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole menetleja jaoks ette kindlaks määratud jõudu ja seetõttu hindab menetleja kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Viimane tähendab sisuliselt, et kui haldusmenetluses ja kohtumenetluses kogutud tõendid on vastuolus, on kohtu ülesanne hinnata vastuolulisi tõendeid kogumis ning otsustada, millised tõendid on kohtu jaoks veenvad, ning selgitada, miks kohus neid veenvaks peab ja miks ta need otsuse tegemisel aluseks võtab. Samuti tuleb põhjendada, miks kohus ei pea veenvaks kõrvale jäetud tõendeid (Riigikohtu lahend, edaspidi RKL, nr 3-3-1-32-09). Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kontrollsündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Lisaks tuleb kogutud tõendeid hinnata elulise usutavuse kriteeriumi kaudu ehk hinnata seda, milline on tõendites kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Maksuotsusest nähtuvalt tugineb maksuhaldur peamiselt üksikutele puudustele dokumentide vormistamises. Vastuolusid isikute seletustes ja versioonides on maksuhaldur käsitlenud üldistatud kujul. Seega ei ole antud asjas toimunud tõendite (eelkõige seletustes ja versioonides olevate vastuolude) hindamist nende kogumis, loogika reeglite mittejärgimine põhjustas aga vale haldusakti väljastamise ja maksuotsuses esinevad vastuolulised põhjendused. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 1). Leping sõlmitakse

4 pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (võlaõigusseaduse, edaspidi VÕS, § 208 lg 1). Valdus on tegelik võim asja üle (asjaõigusseaduse, edaspidi AÕS, § 32). Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on (AÕS § 33 lg 1). Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist (AÕS § 68 lg 1). Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega (AÕS § 68 lg 2). Eelnimetatud on seaduse normidest tulenevad kindlad asjaolud, millele tuleb pöörata tähelepanu, et otsustada tehingu toimumise või mittetoimumise kohta, nimelt: ostja ja müüja vahelise kokkuleppe olemasolu ning lepingu täitmisega seotud asjaolud. Alles siis, kui on tuvastatud eelnimetatud faktilised asjaolud, võib tõstatada küsimuse tehingu olemasolu või selle puudumise kohta.

Kaebuse esitaja MC Liising OÜ seisukohad konkreetselt 31.01.2014 maksuotsuse osas Lisaks maksuotsusest nähtub, et maksuhaldur ei pea S.D.i, H.K. ja J.V.i antud seletusi usaldusväärseteks, kuna isikutel, kes on vormistanud dokumente, on võimalus omavahel kokku leppida vastuseid, mida anda maksuhalduri poolt esitatud küsimustele. Viimane on alusetu ja täiesti paljasõnaline etteheide maksuhalduri poolt. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga maksuotsuses, et hooletult koostatud dokumendid viitavad asjaolule, et reaalselt pole toimunud tehingut, mida isikud nende dokumentidega tõendada soovivad, sest reaalse tehingu puhul oleksid isikud tehingute tõendamise eesmärgil suhtunud dokumentide koostamisse tõsisemalt ning selliseid vigu märganud. Tõendite hindamisel tuleb eelkõige pöörata tähelepanu olulistele ja mitteolulistele asjaoludele ning nende esinemise sagedusele elus. Nii näiteks on arusaadav ja eluliselt usutav, et tavainimeste poolt koostatud dokumentides esinevad grammatilised vead sagedamini, kui filoloogi poolt koostatud dokumentides. Mõistetavalt ei saa inimene vastutada teise isiku poolt koostatud dokumentides olevate puuduste eest. 26.11.2013 kontrollaktist ja 31.01.2014 maksuotsusest nähtub: „Autex Kaubandus OÜ poolt MC Liising OÜ-le väljastatud 08.03.2012 arve nr 20120003 ei sarnane sama müüja poolt varasemalt ühele teisele ostjale väljastatud ja teiste Autex Kaubanduse OÜ poolt väljastatud arvetega“. Nii ei ole võimalik nt maksukohuslasele süüks panna asjaolusid, et tema tehingu partner vormistas enda arved ebakorrektselt. Maksukohuslase jaoks jääb täielikult arusaamatuks: kuidas MC Liising OÜ oleks saanud mõjutada Autex Kaubanduse OÜ poolt väljastatud arve vormistamist, kust MC Liising OÜ oleks pidanud teadma, et varasemad arved nägid välja hoopis teisiti, kuidas see mõjutab maksustamist. Siinkohal tuleb rõhutada, et Autex Kaubanduse OÜ väljastatud arve vastab käibemaksuseaduses (edaspidi KMS) toodud kriteeriumitele. Järelikult ei ole nimetatud etteheide asjakohane. Peamiselt samal põhjusel ei ole võimalik MC Liising OÜ-le ette heita Sugar Investmest OÜ poolt Autex Kaubanduse OÜ-le väljastatud arvete puudumist jms. MC Liising OÜ ei kontrolli ega mõjuta Sugar Investment OÜ ja Autex Kaubanduse OÜ majandustegevust. Asjaolu, et vara üleandmise-vastuvõtmise akt on vormistatud ebakorrektselt, ei mõjuta maksustamist ning seetõttu ei ole asjakohane. Nii teevad inimesed dokumentides kirjavigu, kuid viimane ei osuta veel sellele, et tehingut pole toimunud. Näiteks on võimalik tuua samas kontrollaktis kajastatud tekst: „Ei ole tavapärane, et tasumise tingimuseks on lepingus märgitud kindel arv päevi, kui soetatava kauba omandiõigus läheb lepinguga üle ning kaup antakse üle lepingu alla kirjutamisega samal kuupäeval“. Nimetatud hinnanguga ei ole võimalik nõustuda, kuna tegemist on tavapärase AÕS § 92 lg-s 1 kajastatud omandi

5 üleminekuga. Maksuhalduri seisukoht, et tegemist „ei ole tavapärase tingimusega“, on otseselt vastuolus seaduses sätestatud omandi ülemineku reegliga. Viimane ei osuta aga sellele, et 26.11.2013 kontrollakt oli väljastatud/kirjutatud tegelikult pädevust mitteomava isiku poolt. Seega ei mõjuta vormistuslikud puudused dokumentides maksustamist ega osuta sellele, et tehingut äriühingute vahel ei ole toimunud. Kaebaja poolt esitatud materjalid ja nendest tulenevad asjaolud: MC Liising OÜ sõlmis 08.03.2012 Autex Kaubanduse OÜ-ga ostu-müügilepingu ja ostis OÜ- st Autex Kaubandus sõiduki (müügileping on maksuhaldurile esitatud maksumenetluse käigus) /III kd tl 25/. Sõiduki andis OÜ Autex Kaubandus juhatuse liige J.V. OÜ MC Liising juhatuse liige S.D.ile ja selle kohta on vormistatud sõiduki üleandmisakt (esitatud maksuhaldurile maksumenetluse käigus) /III kd tl 25 pöördel, 27/. Raha sõiduki eest maksis OÜ MC Liising OÜ Autex Kaubandus juhatuse liikmele (J.V.) OÜ Autex Kaubandus poolt OÜ-le MC Liising esitatud arve alusel, millel on ka märgitud J.V.i allkiri raha saamise kohta (arve on esitatud maksuhaldurile maksmenetluse käigus) /III kd tl 28/. Autex Kaubandus OÜ on käibemaksukohuslane ning J.V. oli Autex Kaubandus OÜ juhatuse liige tehingu ja arve väljastamise hetkel. Kõik tehingu osapooled annavad seletusi, et tehing toimus dokumendis kajastatud viisil ehk Autex Kaubandus OÜ müüs MC Liising OÜ-le sõiduki. Maksumenetluses eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid. Tulenevalt maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud (RKL nr 3-3-1-18-10). Põhjendus, et tehing ei ole toimunud nii, nagu on kajastatud dokumentidel, peab tuginema toimiku konkreetsetele materjalidele või isikute ütlustele. Üksikud „kirjavead“ ei mõjuta tehingu toimumist/mittetoimimist. Vastavalt RK praktikale (nt RKL nr 3-3-1-74-09) on vajalik hoolsusnõuete täitmine täiendavate tõendite kogumiseks olukorras, kus maksuhalduril tekib põhjendatud kahtlus tehingute toimumise või nende tingimuste osas. Sellise põhjendatud kahtluse eiramine poleks maksuõigussuhete tuvastamisel kooskõlas maksustamise ja maksumenetluse põhimõtetega. Vaatamata sellele, et põhjendatud kahtlus tehingu mittetoimumise kohta puudub, tuleb täiendavalt rõhutada, et kaebaja on täielikult täitnud ka enda hoolsuskohustuse – tehingu osapoolega on sõlmitud kirjalik leping, müüjat esindas tehingu toimumise ajal juhatuse liige, müüja poolt on esitatud nõuetekohane arve ja müüja on käibemaksukohuslane. Vaidlustatud maksuotsuses ei ole ühtegi viidet täiendavatele hoolsuskohustuse rikkumistele, mida väidetavalt kaebaja pidi tegema, kuid jättis tegemata. Seetõttu täitis kaebaja kõik oma hoolsusnõuded ja kaasaaitamiskohustuse. Lähtudes eeltoodust ei ole vastustaja seisukoht põhjendatud ega tõendatud. Maksuhalduri järeldus, et tehing toimus MC Liising OÜ ja M.P.i vahel, ei vasta maksumenetluses tuvastatud asjaoludele. Kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud dokumendid näitavad, et tehing toimus kaebaja ja Autex Kaubanduse OÜ vahel. Lisaks maksumenetluse käigus esitatud dokumentidele annavad ka tehingu pooled seletusi, et tehing toimus kaebaja ja Autex Kaubanduse OÜ (vt Autex Kaubanduse OÜ juhatuse liikme seletus maksuhaldurile III kd tl 140-141; S.D.i seletus maksuhaldurile III kd tl 69-70). Juba eeltoodud tuvastatud asjaolude põhjal on selge, et tehingu pooled olid kaebaja ja Autex Kaubanduse OÜ. Lisaks on MC Liising OÜ maksnud raha alles siis, kui sai sõiduki enda valdusesse. M.P. sai aga rahalised vahendid siis, kui andis auto valduse üle Sugar Investment OÜ-le (st tunduvalt varem). Kuidas sellises olukorras saab jaatada, et tehing toimus MC Liising OÜ ja M.P.i vahel, jääb arusaamatuks.

6 Kaebajal ei ole võimalik nõustuda maksuhalduri seisukohaga, et tehing toimus MC Liising OÜ ja M.P.i vahel, järgnevatel põhjendustel: Lepingulised suhted MC Liising OÜ ja M.P.i vahel puudusid, st nimetatud isikute vahel puudus kokkulepe sõiduki ostu-müügi kohta; H.K. ei ole MC Liising OÜ-d esindanud, kui tegi tehingu M.P.iga; MC Liising OÜ ei ole raha M.P.ile maksnud; puudub igasugune teave, et S.D. koos H.K.ga leppisid omavahel kokku maksupettuse toime panemises. Maksuotsusest nähtub, et VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega, kuigi MC Liising OÜ ja Sugar Investment OÜ vahelist võimalikku lepingut ei ole sõlmitud kirjalikus, elektroonilises või taasesitamist võimaldavas vormis, ei tähenda see, et sellist lepingut S .D. ja H.K. vahel poleks üldse sõlmitud, kuna VÕS loeb kehtivaks ka suulises vormis sõlmitud lepingu. See, et nimetatud isikud olid ammused tuttavad ning töötasid ka ühes ruumis, andis neile võimaluse sõlmida suuliseid lepinguid. Esiteks, arvestades sellises lõigus maksuhalduri põhjendust, jaatab maksuhaldur selgelt MC Liising OÜ ja Sugar Investment OÜ vahelist lepingut. Teadaolevalt on Sugar Invest OÜ käibemaksukohuslane. Seega oli kaebajal õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Järelikult kuulub 31.01.2014 maksuotsus ainult juba selle maksuhalduri poolt tuvastatud faktilise asjaolu põhjal tühistamisele. Teiseks esineb selgelt vastuolu põhjenduse ja langetatud järelduse vahel. Maksuhaldur leidis maksuotsuses (vt lk 3 p 1), et tehing toimus MC Liising OÜ ja M.P.i vahel. Samas jaatab sisuliselt maksuhaldur maksuotsuses (lk 3, viimane lõik), et kokkulepe oli S.D.i ja H.K. vahel. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Selgeks ja üheselt mõistetavaks haldusaktiks ei saa pidada seda, kus järeldus olulise faktilise asjaolude kohta ja põhjendus (ehk tõendite analüüs) on omavahel täiesti vastuolus. Kolmandaks ja peamiseks etteheideks on asjaolu, et lepingu olemasolu tuvastamiseks tuleb eelkõige maksuhalduril tuvastada (mitte oletuse vormis, vaid seda tõendada) kokkuleppe olemasolu konkreetsete lepingu poolte vahel. Käesolevas menetluses ei ole tuvastamist leidnud ühtegi fakti, mis kinnitasid tehingu toimumist kaebaja ja Sugar Investment OÜ või kaebaja ja M.P.i vahel. Kogu maksuhalduri põhjendus on täiesti hüpoteetiline ja põhineb oletustel. Nii nähtub isikute seletustest, et MC Liising OÜ ei ole M.P.iga lepingut sõlminud ega M.P.ile raha sõiduki eest maksnud. Lisaks ei viita miski sellele, et MC Liising OÜ on M.P.iga pidanud tehingueelseid läbirääkimisi, pärinud hinda ja on üleüldse huvi tundnud sõiduki vastu. Maksumenetluses kogutud seletustest nähtub selgelt asjaolu, et MC Liising OÜ-le pakuti seda sõidukit ostmiseks. Seda kinnitab ka tehingute jada - M.P. müüs sõiduki 10.02.2012 ja sõiduk jõudis MC Liising OÜ omandisse alles kuu aega hiljem, kui läks välja M.P.i omandist ja valdusest. MC Liising OÜ on maksnud raha alles siis, kui sai sõiduki enda valdusesse. M.P. sai aga rahalised vahendid siis, kui andis auto valduse üle Sugar Investment OÜ-le. Järelikult on selgelt tuvastatav asjaolu, et MC Liising OÜ ei ole raha M.P.ile maksnud. Lisaks ei ole tuvastatud maksumenetluse käigus asjaolu, et H.K. esindas MC Liising OÜ-d, kui tegi tehingu M.P.iga. Maksumenetluses kogutud materjalidest nähtub, et H.K. on Sugar Investment OÜ juhatuse liige ja tehingu pooled olid M.P. ja Sugar Investment OÜ, seega oli ostja ja müüja vaheline kokkulepe just nimetatud isikute vahel, mitte aga M.P.i ja MC Liising OÜ vahel. Asjaolu, et H.K. nimetas S.D.it tuttavaks, ei tee veel koheselt H.K.st MC Liising OÜ esindajat ega töötajat, kellel on volitused MC Liising OÜ nimelt tehingute tegemiseks. Volituse andmine on õigustoiming ja selleks peab olema eelkõige MC Liising OÜ tahteavaldus. MC Liising OÜ tahteavaldus volitada H.K.t soetada sõidukit puudus ja ei ole maksumenetluse käigus tuvastamist leidnud. Vaidlust ei saa olla, et sõiduki müüs M.P. 10.02.2012. Lisaks sai isik ka koheselt rahalised vahendid sõiduki eest. Lähtudes sellest, et MC Liising OÜ ei ole raha M.P.ile maksnud ja MC Liising OÜ maksis raha alles 08.03.2012, siis on selgelt tuvastatav, et sõiduki müüs M.P. mitte MC Liising OÜ-le, vaid Sugar Investment OÜ-le. Sugar Investment OÜ on iseseisev

7 majandusüksus ja MC Liising OÜ-l puudub kontroll selle äriühingu üle. Sugar Investment OÜ on käibemaksukohuslane. Ainuüksi juba seetõttu (vaatamata asjaolule, et MC Liising OÜ soetas sõiduki tegelikult Autex Kaubanduse OÜ-lt) puudub võimalus maksuhalduril maksustada tehing nii, nagu kontrollaktis on märgitud. Sisuliselt tegi maksuhaldur etteheite, et S.D. koos H.K.ga leppisid omavahel kokku maksupettuse toimepanemises. Nimetatud etteheide on täiesti paljasõnaline ja ei ole tuvastatud asjaoludega põhjendatud. S.D.i suhtes ei ole ühtegi süüteomenetlust alustatud, rääkimata juba jõustunud lahendist. Kokkulepet maksupettuse toimepanemise kohta kinnitavad faktid puuduvad. Nagu nähtub maksumenetluse käigus tuvastatud asjaoludest (sh raha maksmise kohta) ei olnud S.D. kui MC Liising OÜ juhatuse liige teadlik sõiduki soetamisel, et M.P. müüs sõiduki Sugar Investment OÜ-le ja mis hinnaga toimus see tehing. Seda eelkõige põhjusel, et S.D. kui MC Liising OÜ juhatuse liige oli kohustatud järgima MC Liising OÜ varalisi hüvesid. Kui järgida maksuhalduri loogikat, siis S.D. pani toime mitte üksnes maksupettuse, vaid eelkõige MC Liising OÜ suhtes KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo – olles teadlik, et sõiduki tegelik väärtus oli 30000 eurot, nõustus maksma sõiduki eest 60000 eurot. Järelikult, kui järgida maksuhalduri loogikat, siis ei ole võimalik väljamakset summas 30000 eurot käsitleda kui ettevõtlusega mitteseotud kulu (lähemalt vt RKL nr 3-3-1-12-12). MC Liising OÜ-l puuduvad hetkel selged tõendid, et S.D. oli tegelikult Autex Kaubanduse OÜ-ga lepingu sõlmimise ajal teadlik võimalusest soetada sõiduk otse M.P.ilt ja seda tunduvalt madalama hinnaga. Viimane ei ole ka maksumenetluses tuvastatud. Maksuhalduri etteheide on hüpoteetiline. Seega on S.D.i ja ka MC Liising OÜ väidetav seotus maksupettusega alusetu. Sellele seisukohale asus ka Tallinna Ringkonnakohus /IV kd tl 5-7/. Maksuhaldur asus seisukohale, et tema pädevuses pole hinnata, kas S.D.i poolt toime pandud tegu vastab KarS § 201 järgi kvalifitseeritavale kuriteole ja kas MC Liising OÜ suhtes on toime pandud kuritegu. Maksuhaldur leidis, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga ning kuulub seetõttu maksustamisele tulumaksuga. Kaebaja viitaski oma vastuväites kontrollaktile, et maksuhalduri seisukoht tehingu toimumise kohta ja S.D.i teadmisest tehingu kaebaja ja OÜ Autex Kaubanduse vahel väidetava mittetoimumise kohta on täiesti paljasõnalised. Sisuliselt oma maksuotsuses tehtud järeldusega tehingu toimumise kohta heidab maksuhaldur S.D.ile põhjendamatule ette süüteo toimepanemist äriühingu suhtes. Maksuhalduril puudub põhjendatud kahtlustus, et mõelda Autex Kaubanduse OÜ-ga sõlmitud tehingut ära ja tuvastada, et tegelikult tehing toimus kaebaja ja M.P.i vahel. Maksuhalduri etteheidete paljasõnalisust toetavad ka maksumenetluses kajastatud kõikide isikute seletused. Nii nähtub isikute seletustest, et M.P. müüs sõiduki Sugar Investment OÜ-le, leping oli sõlmitud Sugar Investment OÜ-ga, raha sai tema Sugar Investment OÜ-st ja S.D.iga tehingut ei ole teinud. Müüja (kes ka maksuhalduri seisukohalt on usaldusväärne tunnistaja) ütleb selgelt, et tema müüs auto Sugar Investiment OÜ-le. Seega jääb täiesti arusaamatuks, kuidas on võimalik järeldada, et tehing toimus M.P.i ja kaebaja vahel. Kui tutvuda maksuotsusega, siis tekib tunne, et maksuhalduri jaoks ei ole kõik esitatud seletused ja dokumentaalsed tõendid usutavad ega usaldusväärsed. Isikute ja esitatud dokumentide usaldusväärsuses tuleb kahelda üksnes siis, kui see kahtlus on tõendatud. Maksumenetluses eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. Arvestades eeltoodut on tõendatud, et tehing toimus just MC Liising OÜ ja Autex Kaubanduse OÜ vahel. Järelikult tuleb 31.01.2014 maksuotsust tühistada. Maksumenetluses kogutud tõenditest nähtub pigem, et H.K. leidis hea raha teenimise võimaluse - soetades sõiduki M.P.ilt hinnaga 30000 eurot, müüs tema Autex Kaubanduse OÜ kaudu sõiduki tunduvalt suurema hinnaga MC Liising OÜ-le. Arvestades sellega, et H.K. ja S.D. olid omavahel tuttavad, soovis H.K. selgelt varjata vähemalt enda seost ja sõiduki algset soetushinda.

8 Käesolevas maksumenetluses puudub vaidlus selles, et sõiduk oli ümberehitatud. Ümberehitust kinnitavad isikute poolt antud seletused ja maksumenetluses kogutud muud materjalid (vt sõidukist tehtud pildid, esitatud maksumenetluse käigus lisadena kontrollaktile). Asjaolu, et ümberehitust ei teinud tingimata Silberauto Eesti AS, ei mõjuta antud juhul ümberehituse fakti. Ei ole oluline, kui palju maksis ümberehitus, vaid asjaolu, et ümberehituse tagajärjel oli täielikult muudetud auto visuaalne välimus – auto sai uuendatud kere ja peale ümberehitust nägi välja nagu uus mudel. Sõidukil oli võimas AMG mootor, kusjuures selle mootoriga sõiduk ei olnud turul kättesaadav. Need asjaolud kogumis (uuendatud kere ja võimas mootor) tegid sõidukist eriliste omandustega kauba. Maksuhaldur viitas, et tavapäraselt autode hinnad ei tõuse. Antud olukorras on tegemist hoopis teiste asjaoludega – auto ümberehitus tõstis oluliselt sõiduki väärtust. Lisaks sellele on ümberehitatud sõidukeid vähe. Turuhinda reguleerib eelkõige nõudlus ja pakkumised. On üldteada, et mida vähem pakkumisi, seda suurem hind (kui nõudlus jääb samaks). Maksumenetluses on tuvastatud, et uuendatud kerega autosid on vähe. Järelikult on tegemist täiendava asjaoluga, mis mõjutab (eelkõige suurendab) auto väärtust. Maksuhaldur jõudis seisukohale, et sõiduki ümberehitus ei saanud tõsta oluliselt sõiduki väärtust ja asus seisukohale, et sõiduk soetati tegelikult 30000 euro eest. Nimetatud järeldusega ei ole võimalik nõustuda. Esiteks põhjusel, et tehingu hinna küsimused ei kuulu maksuhalduri kompetentsi. Maksuhaldur peab üldjuhul aktsepteerima tehingu poolte poolt kokkulepitud hinda ega või täiendava maksusumma määramiseks tehinguväärtust korrigeerida. Samuti ei too tehingu hind kaasa tehingu näilikkust. Eraõiguse tähtsaimaks instituudiks on leping, sest siin avaldub tsiviilõiguse eraautonoomia põhimõte ehk isikute individuaalne autonoomia ja enesemääramisõigus kõige otsesemalt. Lepingute sõlmimise vabadus on iseloomulik vaba turumajandusega riikidele, sest leping kui ühiskondlike suhete reguleerimise eraõiguslik vahend muudab võimalikuks vaba ettevõtluse ja majandussuhete vastutustundliku loomise. Lepinguvabaduse põhimõtte üleüldise tunnustamise peamiseks põhjuseks ongi olnud asjaolu, et lepingut on läbi aegade peetud kõige efektiivsemaks ühiskonna enesereguleerimise vahendiks, vahendiks, millega kaasneb ühiskonna liikmete vajaduste maksimaalne rahuldamine (Irene Kull. Lepinguvabaduse põhimõte Euroopa ühtlustuvas tsiviilõiguses ja Eesti tsiviilõiguse reform. Riigikogu Toimetised). Lepingute sõlmimisvabadus tähendab, et üksikisik on vaba otsustama, kas ja kellega ta sõlmib lepingu. Lepinguvabadus tähendab, et tsiviilsuhetes osalejad võivad määrata ise lepingu sisu ja lepingutüübi. Lepinguvabadus tähendab ka vabadust kokku leppida lepingu vorminõuetes. Majandusliku tõlgendamise meetodil on piirid, mis on eelkõige seotud õiguse üldpõhimõtete rakendamisega. Heas usus käituval maksukohustuslasel on õiguspärane ootus, et kui lepingut käsitletakse kehtivana eraõiguses, peab ka avalik õigus seda sellisena tunnustama. Maksuhalduril puudub igasugune võimalus ja pädevus dikteerida pooltele ette, millises ulatuses omavahel kokku leppida ja kas ning milline hind oleks maksuhalduri arvates pidanud olema. Äriühing hindab sõltumatult (sh ka maksuhaldurist) enda riske ja vajadusi ning vastavalt sellele teostab vajalikud tehingud. Teiseks vastas sõiduki ostu hind, millega MC Liising OÜ selle soetas, sõiduki turuväärtusele. Maksuhalduri poolt on maksumenetluses kogutud võrdluseks turul olevad pakkumised MB SL sõidukitest (vastuväide kontrollaktile lisa nr 1, fail on antud maksuhalduri poolt). Nimetatud tõendist nähtub selgelt, et MB SL vanem mudel (so esituled on ümmargused) on müügis hinnaga vahemikus 23000 eurot kuni 45000 eurot, st vana kerega mudelid on müügi sh ligikaudu 45000 eurot. Samas on viimase sõiduki (esituled on kandilised ehk ümberehitatud sõiduk) hind ca 58000 eurot. Seega on juba maksumenetluse käigus tuvastatud, et ümberehitatud sõiduki (esituled on kandilised) hind oli oluliselt kallim. Viimane on selgelt tuvastatav nii maksumenetluses kogutud andmetest, kui ka maksukohuslase poolt edastatavatest andmetest (vastuväide kontrollaktile lisa 2: sarnaste sõidukite pakkumised). Järelikult ei vasta maksuhalduri järeldused maksumenetluses tuvastatud asjaoludele.

9 Kaebuse esitaja MC Liising OÜ seisukohad konkreetselt 06.02.2014 maksuotsuse osas Maksuhaldur leidis, et tehing toimus MC Liising OÜ ja D. R. vahel. Samas ei ole maksumenetluse käigus tuvastamist leidnud MC Liising OÜ ja D. R. vahelise kokkuleppe olemasolu ja lepingu täitmisega seotud asjaolud. Nii nähtub isikute seletustest, et MC Liising OÜ juhatuse liige S.D. ei ole D. R. lepingut sõlminud ega D. R. raha sõiduki eest maksnud. Lisaks ei viita miski sellele, et MC Liising OÜ on D. R. pidanud tehingueelseid läbirääkimisi, pärinud hinda ja on üleüldse huvi tundnud sõiduki vastu. Maksumenetluses kogutud seletustest nähtub selgelt asjaolu, et MC Liising OÜ-le pakuti seda sõidukit ostmiseks. Seda kinnitavad ka tehingute jada ning isikute poolt antud seletused. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega, kuigi maksumenetluse käigus ei ole tuvastatud asjaolu, et H.K. esindas MC Liising OÜ-d tehingus D. R. ja MC Liising OÜ ja Sugar Investment OÜ vahelist vastavat võimalikku lepingut ei ole sõlmitud kirjalikus, elektroonilises või taaselustamist võimaldavas vormis, ei tähenda see, et lepingut isikute vahel poleks üldse sõlmitud. VÕS loeb kehtivaks ka suulises vormis sõlmitud lepingud. Asjaolu, et S.D. ja H.K. olid ammused tuttavad ning ka töötasid ühes ruumis, andis neile võimaluse sõlmida suulisi lepinguid ning S.D.il oli ühtlasi võimalus volitada suuliselt H. K. MC Liising OÜ-d esindama. Kaebaja pöörab tähelepanu siinkohal just tõendamiskoormisele. Maksuhalduri ülesanne ja kohustus on mitte üksnes hüpoteetiliselt väita, et pooltel olid võimalused lepingu sõlmimiseks või volituse andmiseks, vaid maksuhaldur peab näitama, et leping oli poolte vahel sõlmitud või volitus antud. Viimast ei ole maksumenetluses tuvastatud. Käesolevas asjas on kõik dokumentaalsed tõendid ja isikute poolt antud seletused näidanud selgelt, et MC Liising OÜ ostis sõiduki mitte D. R., vaid Sugar Investment OÜ-lt (keda esindas juhatuse liige H.K.). Ei saa nõustuda maksuhalduri seisukohaga, et isikud töötasid ühes ruumis. Asjaolu, et nad viibisid läbiotsimise käigus ühes ruumis üks kord ei tähenda veel seda, et need isikud töötavad koos. Läbiotsimise protokollidest nähtub selgelt, et H.K. asju MC Liising OÜ kontoris ei olnud (va H.K. sülearvuti). Järelikult on paljasõnaline maksuhalduri väide, et isikud töötasid ühes ruumis. Lisaks ei ole tuvastatud maksumenetluse käigus asjaolu, et H.K. esindas MC Liising OÜ-d, kui tegi tehingu D. R. Maksumenetluses kogutud materjalidest nähtub, et H.K. on Sugar Investment OÜ juhatuse liige ja tehingu pooled olid D. R. ja Sugar Investment OÜ, seega oli ostja ja müüja vaheline kokkulepe just nimetatud isikute vahel, mitte aga D. R. ja MC Liising OÜ vahel. Asjaolu, et H.K. nimetas S.D.it tuttavaks, ei tee veel koheselt H.K.st MC Liising OÜ esindajat ega töötajat, kellel on volitus MC Liising OÜ nimel tehinguid teha. Volituse andmine on õigustoiming ja selleks peab olema eelkõige MC Liising OÜ tahteavaldus. MC Liising OÜ tahteavaldus volitada H.K.t soetada sõiduk D. R.lt puudus ja ei ole maksumenetluse käigus tuvastamist leidnud. Muuhulgas sellega nõustub ka maksuhaldur – maksuotsusest nähtub selgelt (vt lk 3, teine lõik) „maksuhaldur möönab, et S.D.i ja H.K. vahelist konkreetset kokkulepet ei ole maksumenetluse käigus tuvastanud“. Järelikult on täiesti paljasõnaline maksuhalduri väide, et tehing toimus MC Liising OÜ ja D. R. vahel. Seda kinnitavad ka maksuhalduri enda järeldused ja maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud: S.D. ei ole H.K.t volitanud soetama sõidukit D. R.lt MC Liising OÜ nimel ning MC Liising OÜ soetas sõiduki Sugar Investment OÜ-lt (keda esindas H.K.). Sisuliselt tegi maksuhaldur etteheite, et S.D. koos H.K.ga leppisid omavahel kokku maksupettuse toimepanemise. Nimetatud etteheide on täiesti paljasõnaline ja ei ole tuvastatud asjaoludega põhjendatud. Asjaolu, et inimesed on tuttavad ei tähenda, et nad a) lepivad kokku maksupettuse toimepanemise, b) hakkavad maksuhalduri eest tõtt varjama ja c) valetama. Maksumenetluses ei ole ühtegi vastuolu isikute seletustes tuvastatud, mis võib kinnitada isikute ebausaldusväärsust. Järelikult puudub alus kahelda isikute seletustes.

10 Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (vt Riigikohtu 01.09.2008 otsust asjas nr 3-1-1-61-08). Samas ei tähenda asjaolu, et isikud on omavahel tuttavad, veel seda, et nende ütlused ei ole usaldusväärsed tõendiallikad. Tõendi usaldusväärsuse hindamisel tuleb sisuliselt seda teostada iga üksiktõendi puhul eraldi (st iga üksikisiku puhul tuleb tema poolt antud ütlus kõrvutada teiste tõenditega ja kontrollida selle „elulist usutavust“). Alles siis saab langetada otsuse, kas üksikisiku poolt antud ütlus on usaldusväärne tõend või mitte. Maksuhalduri järeldus, et isikud võisid omavahel kokku leppida jne tugineb üksnes väidele, et isikud on omavahel tuttavad. Viimast ei piisa, et kahelda isikute usaldusväärsuses. Maksumenetluses kogutud tõenditest nähtub, et H.K. leidis raha teenimise võimaluse. Temal oli auto müüja (D. R.) ja tema leidis sellele sõidukile ostja. Sõiduki vahendamiseks soetas Sugar Investment OÜ juhatuse liige H.K. sõiduki D. R.lt. Hiljem müüs Sugar Investment OÜ sõiduki MC Liising OÜ-le. Nimetatud tehing (ja Sugar Investment OÜ) viitab küll vahendustehingu liigile, kuid müügitehing oli ilmselt antud juhul lihtsam ja kindlam Sugar Investment OÜ jaoks. Lisaks tuleb rõhutada, et tehingu sooritamise ajal oli H.K. kordades usaldusväärsem tehingupartner S.D.i ja MC Liising OÜ jaoks kui S.D.i ja MC Liising OÜ jaoks tundmatu D. R. Muuhulgas S.D.il puudusid igasugused võimalused soetada sõidukit otse D. R.lt – S.D. ei teadnud, kellele sõiduk algselt kuulus ja selle isiku (D. R.) kontakte. Lisaks „ei saa maksuhaldur kindel olla, et MC Liising OÜ kassast väljasti 11.04.2012 S.D.ile raha summas 62400 eurot, mis tasuti H.K.le“. Nimetatud maksuhalduri väide jääb täiesti arusaamatuks. Olukorras, kus maksuhaldur kahtleb raha maksmises, tekib küsimus, kuidas saab esiteks osa väljamakset tulumaksuga maksustada ja teiseks jääb maksukohuslase jaoks ebaselgeks, kuidas suutis MC Liising OÜ siis sõidukit soetada. Maksuotsuses on täpsustatud, et maksuhaldur ei saa olla kindel, et väljamakse toimus just sel kuupäeval. Selle kohta, mis kuupäeval oli väljamakse tehtud, selgitas ka S.D. oma seletustest. Maksuhalduri seisukoht ja kahtlus ei ole seega põhjendatud. Maksuhaldur leidis, et sõiduki oli juba algselt soetanud MC Liising OÜ ning vaatamata isikute vahel vormistatud lepingutele ja maksudokumentidele toimus reaalne tehing MC Liising OÜ ja D. R. vahel. Seda kinnitavad asjaolud on lühidalt järgmised: Sugar Investment OÜ-l ei olnud raha sõiduki soetamiseks ja raha päritolu kohta ei soovinud H.K. üheseid seletusi anda; S.D. käis sõidukiga remondis peaaegu kaks nädalat enne seda, kui MC Liising OÜ sõiduki omanikuks sai; Puuduvad dokumendid, mis tõendaksid, et Sugar Investment OÜ oleks D. R. sõiduki eest tasunud; S.D. käis sõidukiga hoolduses 11 päeva enne seda kui MC Liising OÜ sõiduki omanikuks sai; Väidetav sõiduki ostu-müügitehing Sugar Investment OÜ ja MC Liising OÜ vahel tehti vaid kaks päeva pärast seda, kui Maanteeamet andis loa sõiduki Eestis arvele võtmiseks. Esiteks ei oma tähtsust MC Liising OÜ maksustamise seisukohast, kust Sugar Investment OÜ võttis rahalised vahendid sõiduki soetamiseks. Sugar Investment OÜ on iseseisev juriidiline subjekt. Faktiks jääb asjaolu, et MC Liising OÜ maksis raha Sugar Investment OÜ-le peale seda, kui sai sõiduki omanikuks. Muuhulgas ei ole tegelikult samal põhjusel ette heita MC Liising OÜ-le, et puuduvad dokumendid, mis tõendaksid, et Sugar Investment OÜ oleks D. R.le sõiduki eest tasunud. Kaebaja rõhutab, et tema ei kontrolli Sugar Investment OÜ tegevust ega vastuta Sugar Investment OÜ raamatupidamisdokumentatsiooni mittesäilitamise eest. MC Liising OÜ täitis enda kaasaitamiskohustust täies ulatuses. Teiseks asjaolu, miks S.D. käis sõidukiga remondis peaaegu kaks nädalat enne seda, kui MC Liising OÜ sõiduki omanikuks sai, jäi tegelikult maksuhalduri süü tõttu lõplikult välja selgitamata. Vastuväites kontrollaktile oli esitatud taotlus maksuhaldurile – võtta S.D.ilt seletus sh selle asjaolu kohta. Maksuhaldur rahuldas sisuliselt taotluse ja väljastas S.D.ile korralduse info andmiseks. Vaatamata sellele, et taotlus oli sisuliselt rahuldatud, väljastas maksuhaldur

11 maksuotsuse varem, kui vastus S.D.ilt laekus. Nimetatud käitumine on vastuolus MKS §-ga 11. Olukorras, kus maksuhaldur on otsustanud, et teatud asjaolu on vajalik, siis puudub mõistlik põhjendus, miks on vaja jätta tõendeid kogumata ja koheselt väljastada koormav haldusakt. S.D.i seletusest nähtub, mis asjaoludel isik käis sama autoga teeninduses. Tema seletusest nähtub selgelt, et sel hetkel ei olnud MC Liising OÜ auto omanik. Kolmandaks nimetatud asjaolu, et väidetav sõiduki ostu-müügitehing Sugar Investment OÜ ja MC Liising OÜ vahel tehti vaid kaks päeva pärast seda, kui Maanteeamet andis loa sõiduki Eestis arvele võtmiseks, ei ole samuti asjakohane. Maksumenetluse käigus on tuvastatud, et läbirääkimised MC Liising OÜ ja Sugar Investment OÜ vahel sõiduauto soetamiseks toimusid paari nädala jooksul. Seega ei ole võimalik antud olukorras ette heita, et tehing toimus üsna kiiresti. Lisaks ei olnud MC Liising OÜ huvitatud soetama sõidukit, mida Eestis ei ole võimalik registreerida. Nagu nähtub eeltoodust ei ole maksuhalduri poolt nimetatud faktilised asjaolud etteheidetavad kaebajale. Need asjaolud ei mõjuta tehingu olemasolu. Tehingu ümberhindamiseks ei piisa maksuhalduri oletusest, vaid peab olema põhjendatud kahtlustus, et tehingut poolte vahel ei ole toimunud. Põhjendatud kahtlustus tähendab eelkõige seda, et kahtlustus tehingu mittetoimumise kohta tugineb asja konkreetsetele materjalidele, mitte aga hüpoteetilistele oletustele. Maksuotsusest nähtub selgelt, et käesolevas asjas puuduvad maksuhalduril endal konkreetsed asjaolud, mis võivad viidata tehingu kaebaja ja Sugar Investment OÜ mittetoimumisele. Nii viitab maksuhaldur, et isikutel oli võimalus leppida kokku teisti, kui see on kajastatud dokumentidel. Kaebaja seisukohalt lähtub juba siinkohal maksuhaldur seisukohast, et isikud on „maksupetturid“. Nimetatud maksuhalduri lähenemine on vale. Maksumenetluses eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid. Tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud (RKL nr 3-3-1-18-10). Põhjendus, et tehing ei ole toimunud nii, nagu on kajastatud dokumentidel, peab tuginema toimiku konkreetsetele materjalidele või isikute ütlustele. Seetõttu kuulub 06.02.2014 maksuotsus tühistamisele.

Vastustaja Maksuja Tolliameti seisukohad 31.01.2014 maksuotsuse osas Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning kaebuses toodud seisukohad ja väited ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud, sest maksuotsuse on selgelt esile toodud, millistele tõenditele ja millisele õiguslikule alusele on maksuhaldur toetunud maksuotsuse koostamisel ja maksusumma määramisel. Kaebuses kaebaja sisuliselt kordab 26.11.2013 kontrollaktile esitatud eriarvamuses toodud seisukohti. Vastustaja on kaebaja eriarvamuses toodud etteheideteid käsitlenud 31.01.2014 maksuotsuse lk 3-5 ja lk 13-15. Seetõttu jääb vastustaja maksuotsuses toodud seisukohtade juurde ning täies mahus neid käesolevas vastuses ei korda. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja soetas Mercedes-Benz SL 55 AMG (edaspidi MB SL 55 AMG) M. P.lt ning MB SL 55 AMG soetus hinnaks oli 30 000 eurot. Vastuseks 03.03.2014 kaebuse p-le 3 vastustaja leiab, et 31.01.2014 maksuotsuses maksuhaldur ei tugine ainult üksikutele puudustele dokumentide vormistamises, vaid on tuginenud maksuotsuses selgelt esitatud tõendite kogumile, miks maksuhaldur asus seisukohale, et kaebaja ei ole soetanud vaidlusalust sõidukit Autex Kaubandus OÜ-lt, ning leidis, et vaidlusaluse mootorsõiduki turuväärtus ei ole 60 000 eurot. Tähelepanuväärne, et kaebaja ei ole sisuliselt põhjendanud, mis vead dokumenteerimisel tekkisid. Vastustaja ei nõustu kaebuse p-des 5 ja 6 esitatud käsitlustega seoses vigadega dokumentide dokumenteerimisel. Vastustaja leiab, et asjakohatu kaebaja väide, et tavainimene võib nii-öelda

12 hooletumalt suhtuda dokumentide koostamisse. Äriühingu juhatuse liige ei ole tavainimene selles mõttes ta saaks hooletult suhtuda dokumentide koostamisse. Samas ei peaks nii öelda tavainimesed suhtuma hooletult dokumentide koostamisse, sest iga dokumendiga võivad kaasneda erinevad õigused ja kohustused. Vastuseks kaebuse p-le 7 vastustaja märgib, et kaebaja jätab märkimata, et kriminaalasja nr xxxxxxxxx raames võeti tema raamatupidamisest Autex Kaubandus OÜ arve, mis on dateeritud kuupäevaga 21.07.2011.a. Vastustaja leiab, et 11.03.2012 ja 21.07.2011 kuupäevaga dateeritud arved on vormistuslikult erinevad ning pigem Autex Kaubandus OÜ 11.03.2012 kuupäevaga dateeritud arve on vormistuslikult sarnane kaebaja enda poolt kasutava arvete vorminguga. Kaebuse p-des 10-15 kaebaja kordab sisuliselt vastuväites toodud seisukohti, siis vastustaja jääb nende osas 31.01.2014 maksuotsuses toodud seisukohtade juurde ning käesolevas vastuses neid ei korda. Kaebuse p 14 osas vastustaja märgib, et 31.01.2014 maksuotsuses lk 5-13 on toodud konkreetsed asjaolud, miks maksuhaldur asus seisukohale, et kaebaja ei ole Autex Kaubandus OÜ-lt vaidlusalust mootorsõidukit soetanud ning sõiduki hind ei vastanud tegelikkusele. Kaebuse p-de 16-23 osas vastustaja jääb maksuotsuses toodud seisukohtade juurde ning käesolevas vastuses neid ei korda. Kaebuse p 24 osas vastustaja märgib, et tegemist võib olla varjatud kokkuleppega, mida võib olla keeruline tuvastada. Kaebaja viitab kaebuse p-s 28 Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2012 kohtumäärusele (edaspidi TRK määrus) kriminaalasjas nr 1-12-5953 (.11730000047). Kaebuse p 28 osas vastustaja märgib, et TRK määrusest tuleneb: Prokuröri poolt esitatud tõendid kinnitavad küll seda, et sõidukite soetamisel enne nende üleminekut MC Liising OÜ-le on teostatud tehinguid, mis võivad viidata eesmärgile varjata vara päritolu ja omanikku, kuivõrd asjaomased isikud ei teadnud nendest tehingutest ja allkirjastamistest ning raha liikumistest valdavalt midagi ning võimalik, et osad tehingud on olnud fiktiivsed ja nendega seotud dokumendid võltsitud, ei nähtu ometi kolmanda isiku mingisugunegi seos antud kriminaalasja ja esitatud kahtlustustega ning vara soetamine vähemalt olulises osas kuriteo toimepanijate arvel. TRK ei ole määruses väitnud, et kaebaja soetas vaidlusaluse sõiduki Autex Kaubandus OÜ-lt, vaid küsimus oli vara aresti alt vabastamises. Vastustaja leiab, et maksumenetluses on tuvastatud asjaolud nende kogumis, et kaebaja ei soetanud Autex Kaubandus OÜ-lt vaidlusalust sõidukit. 26.11.2013 kontrollakti p-s 2.2. on kirjeldatud vaidlusaluse sõiduki ajalugu Maanteeametilt saadud andmete põhjal - vaidlusalust sõidukit on omanud H. P. TRK määrusest nähtub, et kriminaalasi oli algatatud H. P., J. A. ja K. E. suhtes. Maksumenetluses on tuvastatud, et H. P. ja K. E. olid isikud, kes liisid kaebajalt endale ja oma lähikondlastele erinevaid sõidukeid. Samuti nähtub TRK määrusest, et kaebaja eest on Autex Kaubanduse OÜ-le K. E., kes hakkas liisima mootorsõidukit MB S500 4MATIC (Autex Kaubanduse OÜ 21.07.2011. a arve). Maksumenetluses andis H. H. (endine nimi P.) 01.10.2013 suulisi selgitusi, millest tuleneb: Ta ei välista, et S.D. teadis, et tal oli olemas vaidlusalune sõiduk; Ta ei välista, et S.D. teadis, kui palju maksis vaidlusaluse sõiduki ümberehitus; Ta ei välista, et ta pakkus ise S.D.ile müüa vaidlusalust sõidukit; Ta oli teadlik, et vaidlusalune sõiduk müüdi kaebajale; Ta tunneb D. R. (06.02.2014 maksuotsus); Ta teab, et M.P. kasutab Mercedes-Benz G 55 AMG (06.02.2014 maksuotsusega seotud vaidlusalune sõiduk). Vastustaja märgib, et iseenesest ei ole välistatud olukord, et tegelikkuses oli vaidlusaluse sõiduki müügi organisatooriks H. H., kes tegelikult pakkus vaidlusalust sõidukit S.D.ile. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et H. H. ja S.D. olid tihedates ärialastes suhetes. Järelikult ei vasta tegelikkusele S.D.i maksumenetluses antud selgitused, et ta ei olnud teadlik, et vaidlusalune sõiduk oli eelnevalt M.P.i omanduses ning see oli müügis. Tulenevalt eeltoodust

13 vastustaja leiab, et kaebaja juhatuse liige S.D. teadis, et vaidlusaluse sõiduki tegelikuks müüjaks oli M. P., mitte aga Autex Kaubandus OÜ. Kaebuse p 25 osas vastustaja jääb maksuotsuses ja 11.04.2014 kohtule esitatud vastuse nr 6- 4/1282-2 p-s 2 toodud seisukohtade juurde ning käesolevas vastuses neid ei korda. Kaebuse p 26 osas vastustaja märgib, et maksuotsuses on põhjendatud, miks Sugar Investment OÜ ei saanud M. P.le tasuda vaidlusaluse sõiduki eest. Samuti on vastustajale arusaamatu, millele tugineb kaebaja arvamus, et M. P. sai koheselt rahalised vahendid sõiduki eest, kui vastustaja on tõendanud rahaliste vahendite puudumise Sugar Investment OÜ-lt. Vastustaja leiab, et selline arvamus saab kaebajal olla ainult seetõttu, et tegelikult tasus M.P.ile sõiduki eest kaebaja. Kaebaja ja maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla AS Silberauto esindaja Kristjan Aluoja ja V. V. selgitusi ning seetõttu ei vasta tegelikkusele kaebuse p-s 30 esitatud väide, et maksuhalduri jaoks ei ole kõik esitatud seletused ja dokumentaalsed tõendid usutavad ja usaldusväärsed. Vaidlusaluse sõiduki hinna osas vastustaja jääb 31.01.2014 maksuotsuses toodud seisukohtade juurde ning käesolevas vastuses neid ei korda. Kaebaja ei ole vaidlustanud M. P. 31.07.2012 seletuste p-s 2 esitatud vastust, et ise maksin vist 32 000 eurot. Turuhind oli paar tuhat kallim, vaatasime saksa portaalidest. Vastustaja ei pea eluliselt usutavaks, et S.D., kes tegeles autode soetamise ja liisimisega, teeks tehingu teadmata sõiduki tegelikku turuhinda. Kaebaja ei ole selgitanud kuidas sai üks isik M. P. aru, et sõiduki turuhind oligi tegelikult ca 34 000 eurot, kuid kaebaja, kes peaks olema nii öelda teadlik ostja, tasus sõiduki eest topelthinna. Kaebaja ei ole võtnud seisukohta AS Silberauto esindaja Kristjan Aluoja arvamuse osas seoses vaidlusaluse sõiduki turuhinna osas. AS Silberauto esindaja hinnangul oli selle auto väärtus ümber ehitamata kujul umbes 20 000 eurot. Seega oleks kolmandiku võrra kõrgem hind umbes 27 000 eurot, mis on sarnane hinnaga, millega M. P. sõiduki ka müüs. Vastustaja ei näe põhjust kahelda AS Silberauto esindaja K. Aluoja arvamuses vaidlusaluse sõiduki turuhinna osas, sest AS Silberauto on MB maaletooja ning kasutatud MB sõidukitega tegelemine on nende igapäevane majandustegevus. Seetõttu ei ole asjakohased kaebuse p-des 33 ja 34 esitatud põhjendused sõiduki ümberehitusega seotud asjaolude kohta, mis väidetavalt tõstavad vaidlusaluse sõiduki turuväärtust 60 000 euroni. Samuti ei tõsta vaidlusaluse sõiduki turuväärtust asjaolu, et sõiduk on osalenud mitmes liiklusavariis. Tähelepanuväärne, et vaidlusalune sõiduk on jätkuvalt registreeritud Eesti Vabariigi liiklusregistris vaatama sellele, et kaebaja väitel on sõiduk võõrandatud Läti Vabariiki. Kaebuse p-s 36 asub kaebaja seisukohale, et Esiteks põhjusel, et tehingu hinna küsimused ei kuulu maksuhalduri kompetentsi. … Maksuhaldur peab üldjuhul aktsepteerima tehingu poolte poolt kokkulepitud hinda ega või täiendava maksusumma määramiseks tehinguväärtust korrigeerida. Majandusliku tõlgendamise meetodil on piirid, mis on eelkõige seotud õiguse üldpõhimõtete rakendamisega. … Maksuhalduril puudub igasugune võimalus ja pädevus dikteerida pooltele ette, millises ulatuses omavahel kokku leppida ja kas ning milline hind oleks maksuhalduri arvates pidanud olema. Vastustaja eelpool esitatud kaebaja käsitlusega ei nõustu. Vastustaja on kaebajale tulumaksu määramisega seonduvaid asjaolusid käsitlenud 31.01.2014 maksuotsuse p-des 1.2.2 ja 1.3.2. ning neid käesolevas vastuses ei korda. Erinevalt kaebajast vastustaja leiab, et maksuhalduril on võimalus ja pädevus maksuotsuses asuda seisukohale, milline oli tegelikult vaidlusaluse sõiduki hind. Kaebaja leiab, et Majandusliku tõlgendamise meetodil on piirid, mis on eelkõige seotud õiguse üldpõhimõtete rakendamisega. Vastustaja kaebaja poolt eelpool toodud majandusliku tõlgendamise nii kitsa piiritlemisega ei nõustu.

14 Kokkuvõtvalt vastustaja leiab, et kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid ja asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et käesoleval juhul oleks maksuhaldur vaidlustatud maksuotsusega määranud maksusumma valesti.

Vastustaja Maksuja Tolliameti seisukohad 06.02.2014 maksuotsuse osas Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning kaebuses toodud seisukohad ja väited ei anna alust vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud, sest maksuotsuse on selgelt esile toodud, millistele tõenditele ja millisele õiguslikule alusele on maksuhaldur toetunud maksuotsuse koostamisel ja maksusumma määramisel. Kaebuses kaebaja sisuliselt kordab 12.12.2013 kontrollaktile esitatud eriarvamuses toodud seisukohti. Vastustaja on kaebaja eriarvamuses toodud etteheideteid käsitlenud maksuotsuse lk 8-9. Seetõttu jääb vastustaja maksuotsuses toodud seisukohtade juurde ning täies mahus neid käesolevas vastuses ei korda. Kaebuse p-s 3 asutakse seisukohale, et nagu nähtub maksuotsusest tugineb maksuhaldur peamiselt üksikutele puudustele dokumentide vormistamises ning edasi jätkatakse 20.01.2014 vastuväite punktis 3 toodud seisukohtade avaldamist. Kaebuses on jäetud märkimata, et 20.01.2014 vastuväite p-s 31 on kaebaja ise kinnitanud asjaolu, et lisaks puudus MC Liising OÜ-l võimalus kontrollida ja tuvastada, et Sugar Investment OÜ arvel on vead. Järelikult kaebaja ise tunnistab, et tehinguid kaebaja Sugar Investment OÜ vahel ei ole tegelikkuses toimunud, sest väidetava tehingu reaalse toimumise ajal arve saamisel ja selle alusel sularaha väljamaksmisel kaebaja oleks pidanud märkama puudusi Sugar Investment OÜ arvel. Kuna kaebaja reaalselt Sugar Investment OÜ arvet ei saanud ja sularaha üle ei andnud, siis ei saanudki kaebaja olla teadlik Sugar Investment OÜ arve puudustest. Sellega on ka täiendavalt põhjendatud H.K. teadmatus kuidas tegelikult toimus rahaliste vahenditega arveldamine. Seega toimus rahaliste vahenditega arveldamine ainult S.D.i ja D. R. vahel. Vastuseks kaebuse p-dele 8 ja 9 vastustaja märgib, et kaebaja ei ole võtnud seisukohta maksuotsuse kõigi väidete osas, millega maksuhaldur on tõendanud, et Sugar Investment OÜ ei saanud kaebajale müüja vaidlusalust sõidukit (nt maksuotsuse lk 5 p-d 3, 5, 8, 10, 11, 12, 13 ja jne). Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et maksumenetluses käigus kogutud tõendite alusel saab asuda seisukohale, et kaebaja on vaidlusaluse sõiduki soetanud Sugar Investment OÜ-lt. Vastustaja kordab, et tegelikult soetas kaebaja sõiduki otse D. R.lt. Kaebuse p-s 10 asutakse seisukohale, et ei saa nõustuda maksuhalduri seisukohaga, et isikud töötasid ühes ruumis. Asjaolu, et nad viibisid läbiotsimise käigus ühes ruumis üks kord ei tähenda veel seda, et need isikud töötavad koos. Vastustaja leiab, et kaebaja on hakanud muutma kaebaja seadusliku esindaja S.D.i 18.06.2012 läbiotsimisprotokollis antud selgitusi, kus S.D. on p-s 9 selgitanud, et H.K. töötas kõrvallaua taga, samas kabinetis. Järelikult S.D. on ise oma väidetega tõendanud, et S.D. ja H.K. töötasid ühes ruumis. Vastuseks kaebuse p-s 11 toodud väidetele jääb vastustaja maksuotsuse lk 3 teises lõikes toodud seisukohale, et lähtuvalt S.D.i ja H.K. omavahelisest seotusest, oli isikutel võimalik sõlmida suulisi kokkuleppeid ning S. D.l oli võimalik volitada H.K.t ostma sõidukit D. R.lt. Kontrolli käigus on selgunud, et Sugar Investment OÜ-l puudusid vahendid sõiduki eest tasumiseks. H.K. andis raha päritolu kohta ebaselgeid seletusi, mistõttu peab maksuhaldur tõenäoliseks, et raha sõiduki eest tasumiseks väidetavas Sugar Investment OÜ ja D. R. vahelises tehingus pärines MC Liising OÜ-lt. See asjaolu kinnitab, et sõiduki soetamisest oli huvitatud just MC Liising OÜ ja selle äriühingu huvides oli maksueelise saamise eesmärgil jätta mulje, et sõiduki soetas eraisikult Sugar Investment OÜ ning MC Liising OÜ soetas sõiduki Sugar Investment OÜ-lt. Selline tehingute jada andis MC Liising OÜ-le dokumentide kohaselt võimaluse sõiduki eest makstud summa pealt sisendkäibemaks tagasi küsida.

15 Vastustaja ei nõustu kaebuse p-s 13 esitatud kaebaja väitega, et maksumenetluses ei ole ühetegi vastuolu isikute seletustes tuvastatud, mis võib kinnitada isikute ebausaldusväärsust. S.D.i ja H.K. selgituste vastuoludena näitena saab tuua S.D.i 19.06.2012 seletuste p 106, mille kohaselt Jah, kontrollisime selle auto seisukorda. Vaatasin ka hooldusraamatut. H.K. poolt 30.07.2012 antud seletuste p-s 19 H.K. kinnitab, et autole tehnilist ülevaatust ei tehtud. Vastustaja leiab, et kaebaja lepingulise esindaja eelpool toodud ekslik seisukoht võib tugineda asjaolul, et lepinguline esindaja ei ole maksuotsusega põhjalikult tutvunud. Vastuseks kaebuse p-le 15 vastustaja märgib, et erinevalt S.D.ist, kes väidetavalt peab H.K.t usaldusväärseks isikuks (kaebuses ei ole selgitatud, miks), on maksuhaldur seisukohal, et arvestades H.K. varasemat seotust autopettusealase kuriteoga (vt 12.12.2013 kontrollakti p 2.3.38) ning tema vastavat süüdimõistmist ning kehtivat kriminaalkaristust maksuhalduril on põhjust kahelda H.K. ütluste usaldusväärsuses. Seda enam, et 26.11.2013 on H.K.le pankrotiseaduse §-s 91 sätestatud alustel seatud ärikeeld, mis kehtib kuni tema kui eraisiku pankrotimenetluse lõpuni. Kaebuse p 17 osas vastustaja märgib, et kaebaja on ise 20.01.2014 vastuväite p-s 3 kinnitanud, et lisaks puudus MC Liising OÜ-l võimalus kontrollida ja tuvastada, et Sugar Investment OÜ arvel on vead. Järelikult on kaebaja ise kinnitanud, et S.D. ei tasunud tegelikkuses sularahas Sugar Investment OÜ-le ning tehingut kaebaja Sugar Investment OÜ vahel ei ole toimunud ning kaebaja soetas sõiduki D. R. hinnaga 50 000 eurot. Seetõttu maksuhaldur maksustas kaebajat tulumaksuga. Vastustaja on seisukohal, et maksuotsuses on tõendite kogumina tõendatud, et Sugar Investment OÜ ei saanud kaebajale tegelikkuses vaidlusalust sõidukit müüja ning seetõttu ei ole kaebuse p-s 19 toodud väited asjakohased ning need tuleb jätta arvestamata. Vastustaja ei nõustu, et kaebuse p-s 20 toodud kaebaja käsitlusega, et vaatama sellele, et taotlus oli sisuliselt rahuldatud, väljastas maksuhaldur maksuotsuse, kui vastus S.D.ilt laekus. Vastustaja märgib, et koostas peale kaebajalt vastuväite saamist S.D.ile korralduse täiendava teabe esitamiseks, mille vastamise tähtaeg oli 05.02.2014. S.D. ei täitnud maksuhalduri korraldust tähtaegselt ning maksuhaldur väljastas kaebajale maksuotsuse. Kaebaja sõnul sai ta vaidlustatud maksuotsuse kätte 11.02.2014 ning S.D. edastas vastuse maksuhalduri korraldusele 14.02.2014, s.o kolm päeva hiljem. Vastustajale on arusaamatu asjaolu, kuidas oli kaebajale 11.03.2014 esitatud kaebuses teada, et S.D.i vastus laekus hiljem (14.02.2014) peale kaebajale maksuotsuse väljastamist, millest vastustaja järeldab, et S.D. on jätkuvalt tegev äriühingus MC Liising OÜ. Vastustaja lisab käesolevale vastusele S.D.i 14.02.2014 täiendavad seletused, kuid on seisukohal, et 14.02.2014 vastuses toodud selgituste sisu ei vasta tegelikkusele. S.D. väidab 14.02.2014 vastuse p-s 1, et läbirääkimised auto Mercedes-Benz G55 AMG ostu kohta käisid vähemalt kaks nädalat. Vastustaja leiab, et tegelikkusele ei vasta S.D.i väide, et läbirääkimised Sugar Investment OÜ-ga kestsid vähemalt kaks nädalat. Maksumenetluses käigus antud selgitustes S.D. ei ole väitnud, et auto ostu läbirääkimised toimusid vähemalt kaks nädalat, kuigi maksuhaldur on küsinud küsimusi auto soetamise protsessi kohta. H.K. kirjeldab vaidlusaluse sõiduki soetamist Sugar Investment OÜ-le 30.07.2012 seletuste p-s 15 järgnevalt: ta (D. R. - maksuhalduri märkus) sõitis sellega Eestisse. Me kohtusime juhuslikult vanalinnas ühes pubis ja siis ta pakkus seda autot müüja ning p 17 vastuses jätkab: läksime mõned päevad hiljem ARK-is näitamas, et auto Eestis arvele võtta. Tüübikood oli puudu, tehti mõned päringud, siis läks veits aega. Aega läks umbes nädal või poolteist. Seal oli mingi tulede jama, tuled ei vist ei klappinud õieti. Kui kõik oli korras, võtsin auto arvele MC Liisingu nimele. Maksumenetluse käigus tegi maksuhaldur järelpärimise Maanteeametile, kes edastas maksuhaldurile vaidlusaluse sõidukiga Maanteeametis olevad dokumendid: 02.04.2012 koostatud sõiduki reg.eelse ülevaatuse akt, mille kohaselt oli vaidlusaluse sõiduki esitajaks D. R. ning sõiduk jäi registreerimata põhjusel, et puudub registreerimistunnistus. Seega ei nähtu Maanteeamet sõiduki reg.eelse ülevaatuse aktist, et puudu oli tüübikood nagu väidab H.K..

16 Vaidlusalune sõiduk registreeriti Liiklusregistris 10.04.2012. Seetõttu ei saanud H.K. OÜ Sugar Investment ja D. R. sõlmida 19.03.2012 omavahelist vaidlusaluse sõiduki müügilepingut H.K. 30.07.2012 seletustes toodud ajalise ebakõla tõttu. Seega on meelevaldne ja ei tugine faktidele kaebuse p-s 21 toodud väide, et maksumenetluse käigus on tuvastatud, et läbirääkimised MC Liising OÜ ja Sugar Investment OÜ vahel sõiduauto soetamiseks toimusid paari nädala jooksul, sest H.K. ei oska öelda, kes mis moodi käitus. Järelikult H.K. ütlused sõiduki soetamise aja kohta ei kinnita, et S.D.i väiteid, et müügiläbirääkimised Sugar Investment OÜ-ga kestsid paar nädalat, seda enam, et tehingut kaebaja ja Sugar Investment OÜ vahel ei toimunud üldse. Vastustaja märgib, et ajaliselt ei vasta tegelikkusele H.K. väide sõiduki tulede probleemi kohta. Samas tuleb märkida, et D. R. on 29.10.2010 üritanud registreerida vaidlusalust sõidukit liiklusregistrisse, kuid siis keelduti sõiduki registreerimisest seoses valgusseadmete markeeringu puudumisega. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et AS-s Silberauto ei tehtud 30.03.2012 vaidlusaluse auto valgusseadmetega seonduvaid töid. S.D.i 14.02.2014 p 3 osas on vastustaja seisukohal, et S.D.i väited ei vasta tegelikkusele, sest H.K. poolt 30.07.2012 antud seletustes H.K. kinnitab, et autole tehnilist ülevaatust ei tehtud. Pigem võib tõenäolisemaks pidada asjaolu, et S.D. võis AS-s Silberauto käia koos D. R.ga, sest tulenevalt Maanteeameti sõiduki registreerimise ülevaatuse aktidest D. R. ei olnud sõiduki valdust Sugar Invesment OÜ- le üle andnud. Järelikult ei saanud H.K. erinevalt maksumenetluses väidetule vaidlusalust sõidukit kasutada. Seetõttu vastustaja ei nõustu kaebuse p-s 20 toodud kaebaja toodud käsitlusega S.D.i poolt sõidukiga remondis käimise osas ning jääb selles osas ka maksuotsuses toodud käsitluse juurde. Vastustaja jääb seisukohale, et S.D. ja H.K. on seotud isikud ning ei korda selles maksuotsuses toodud seisukohti. Äriregistriteabe süsteemi andmetest nähtub: - Optim-Europe OÜ (registrikood 10719755) osanikuks oli V. J. (isikukood xxxxxxxx); - OÜ Okeigrupp (registrikood 11975437, juhatuse liige D. B., isikukood xxxxxxxx) osanikuks 2012. a olid OÜ Atkinson Grupp (registrikood 11196420, juhatuse liige A. S., isikukood xxxxxxxx) ning AB Kapitum OÜ (registrikood 11549261, juhatuse liige A. S., isikukood xxxxxxxxxx, D. B., isikukood xxxxxxxxxx ja V. J. isikukood xxxxxxxx); - AB Kapitum OÜ on AS MiniCredit (registrikood 11551909, juhatuse liige A. S., isikukood xxxxxxxxxx, D. B., isikukood xxxxxxxx ja S.D. isikukood xxxxxxxxx) aktsionäriks; - AS MiniCredit (registrikood 11551909, juhatuse liige A. S., isikukood xxxxxxxxx ja S.D. isikukood xxxxxxxxxx) on MC Liising OÜ (registrikood 11610919, juhatuse liige S.D., alates 29.06.2012 juhatuse liige V. J.) osanikuks. S.D.i 19.06.2012 seletuste p 13 kohaselt kaebaja laenuandjateks on AB Kaptium OÜ, Danotec Invest OÜ ja MiniCredit AS ning on esitanud maksuhaldurile 10.04.2012 kuupäevaga dateeritud AB Kaptium OÜ-ga vormistatud dokumendi pealkirjaga laenuleping nr 10.04/2012- 01. Nimetatud laenulepingust ei ole üheselt arusaadav, kes on laenuandja nimel laenulepingu allkirjastanud. Samas tulenevalt eeltoodust andmetest on AB Kapitum OÜ juhatuse liikmeteks A. S., V. J. ja D. B.. Maksukohustuslaste registri andmebaasi kohaselt H.K. sai 2012. a töötasu Optim-Europe OÜ (registrikood 10719755) ja OÜ Okeigrupp (registrikood 11975437)21, mis on seotud A. S., V. J. ja D. B.. Järelikult on H.K. saanud 2012. a töötasu isikutelt, kelle ärija isiklikud huvid on seotud S.D.iga (rahvastikuregistri andmetest nähtub, et S.D.i ja A. S. elukohaks on üks ja sama aadress -xxxxxxxx). Seetõttu S.D. kinnitaski 18.06.2012 läbiotsimisprotokollis, et ta töötas H.K.ga ühes ruumis. Vastustaja ei pea eluliselt usutavaks seda, et S.D. ei teadnud, kelle huvides H.K. tegelikult töötas Endla 15 Tallinn ruumides, arvestades S.D.i seotust A. S., V.J. ja D. B. läbi teiste äriühingute. Seda enam, et kaebaja on nõustunud maksuotsuse lk 5 p-s 3 toodud asjaoluga, et kaebaja on S.D.i isikus volitanud H.K.t esindama MC Liising OÜ nimel toimingute teostamiseks Maanteeameti liiklusregistris. H.K. teostas 24.05.2012 volituse alusel kaebaja nimel toiminguid Maanteeameti liiklusregistris.

17 Maksuhaldur on kaebajale 31.01.2014 koostanud maksuotsuse nr 12.2-3/8076-2324, millega vähendati kaebaja maksustamisperioodi märts 2012. a deklareeritud sisendkäibemaksu summat. Eelpool nimetatud maksuotsusega on tuvastatud, et H.K. osales Sugar Investment OÜ kaudu analoogses näilike tehingute skeemis, mis võimaldas kaebajal saada maksueelist. Vastustaja asus 31.01.2014 maksuotsuse lk 6 p-s 2 seisukohale, et S.D.i ja H.K. häid suhteid kinnitab asjaolu, et kriminaalmenetluse nr xxxxxxxxxx raames ära võetud dokumentide hulgas on 08.06.2012 volitus, millega MC Liising OÜ S.D.i isikus volitas MC Liising OÜ nimel H.K.t sõlmima sõiduki ostu-müügilepingut North West Real Estate SIA-ga, andma üle sõiduki omandiõiguse North West Real Estate SIA-le, North West Real Estate SIA võtma North West Real Estate SIA nimel sõiduki arvele Läti Vabariigi Liiklusohutuse Direktsioonis ning toimetama sõiduki Tallinnast Riiga ja tagasi. Tähelepanuväärne on, et North West Real Estate SIA nimel on lepingu A.S., kes on AS MiniCredit ja AB Kapitum OÜ juhatuse liige. Seega oli H.K. isikuks, kelle S.D. sai anda korraldusi ning kelle korraldustele H.K. allus, mis näitab seda, et S.D. omas H.K. osas mõjuvõimu temale korralduste andmisel. Vastustaja leiab, et ülaltoodud asjaoludest saab järeldada üheselt, et S.D. ja H.K. on seotud isikud ning S.D. teadis H.K.t kui isikut, kes osutab arvekirjutamise teenust. Kokkuvõtvalt vastustaja leiab, et kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid ja asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et käesoleval juhul oleks maksuhaldur vaidlustatud maksuotsusega määranud maksusumma valesti.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Vastavalt MKS § 150 lg-le 1 maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust esitatud andmete õigsuses ning on võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel (vt RKL haldusasjas nr 3-3-1-34-07). HMS (kohaldatav MKS § 45 alusel) § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tulenevalt HMS § 56 lg-st 1 kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud, lg 2 nõuab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sealjuures on Riigikohus rõhutanud, et oluline on ka faktilise ja õigusliku aluse loogiline seostamine, mis võimaldab nii haldusakti adressaadil kui ka haldusakti õiguspärasust kontrollival kohtul veenduda, et just niisugune tulemus on toodud asjaoludel ainuvõimalik. Spetsiifilised nõuded maksuhalduri haldusaktidele on toodud MKS §-s 46, maksuotsusele lisaks ka §-s 95. HMS § 58 järgi haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

2. Kohus, analüüsinud 31.01.2014 maksuotsust ja 06.02.2014 maksuotsust koos vastavalt kumbagi lahutamatuks osaks oleva 26.11.2013 kontrollakti ja 12.12.2013 kontrollaktiga, ülalviidatud jm asjassepuutuvaid õigusnorme, asjakohast kohtupraktikat, hinnanud poolte suulisi ja kirjalikke seisukohti ning tunnistajate ütlusi ja kõiki asjas kogutud muid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsused on nii

18 formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärased haldusaktid ning MC Liising OÜ kaebused ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et 31.01.2014 maksuotsus ja 06.02.2014 maksuotsus vastavad mõlemad nii HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele kui ka MKS-s sätestatud spetsiifilistele nõuetele, on piisaval määral nii õiguslikult kui ka faktiliselt motiveeritud, sealjuures nimetatud motivatsioon on omavahel loogiliselt seostatud ning see veenab kohut vastustaja järelduste õigsuses. Maksuotsused on tehtud selleks pädeva isiku poolt. Kohus ei ole tuvastanud ka maksumenetluse nõuete rikkumisi, mis oleksid võinud mõjutada lõppjäreldusi. Kohtu hinnangul on kaebaja väited nende haldusaktide õigusvastasusest antud juhul paljasõnalised. MC Liising OÜ ei ole esitanud ei maksumenetluses, ega ka kohtumenetluses niisuguseid tõendeid, mis maksuotsustes esitatud maksuhalduri hinnangud (sh põhjendatud kahtlused) ja järeldused ümber lükkaks, ehk ta ei ole suutnud tõendada, et „maksusumma määrati valesti“.

3. Seonduvalt kaebaja väitega, et vaidlustatud maksuotsused tuginevad paljus MTA oletustele, kohus osundab asjakohasele kohtupraktika, mille järgi maksuhaldur ei peagi maksumenetluses ja -otsuses suutma tõendada maksupettust (selleks on pigem muud menetlused), vaid piisab sellest, kui tal on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses (vt RKHKo otsus haldusasjas nr 3-3-1-34-07). RKHKo on asunud seisukohale, et maksudest kõrvalehoidumine saab olla vaid tahtlik tegevus (3-3-1-62-06, p 13), et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgi tuvastamisel ei saa alati lähtuda maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest, sest nende väljaselgitamine pole sageli võimalik. Määravaks võivad osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad maksu tasumisest kõrvalehoidumist. Kui faktilistest asjaoludest tuleneb piisavalt selgelt maksudest kõrvalehoidumise eesmärk, oleks ebamõistlik sellise järelduse eiramine (3-3-1-57-08, p 13; 3-3-1-52-09, p 15; 3-3-1-23-09, p-d 14 ja 15). Asjas nr 3-3-1-54-01 (p 2) on kolleegium leidnud, et tahtlus võib tuleneda ettekirjutuse aluseks oleva õigusrikkumise iseloomust, maksuhalduri tuvastatud asjaoludest ja asjas kogutud tõenditest. Põhimõtteliselt samadest seisukohtadest saab juhinduda ka käesolevas asjas, kus MTA on kõiki asjaolusid ja seoseid analüüsinud ning tal on kogutud info alusel tekkinud kohtu arvates põhjendatud kahtlus, et MC Liising OÜ on esitanud maksuhaldurile 2012. aasta märtsi ja aprilli käibedeklaratsioonidel teadvalt valeandmeid alusetu enammakse tekitamise eesmärgil, kajastades teadlikult käibemaksuarvestuses arveid, millel kajastatud kaup saadi tegelikkuses eraisikult.

4. Kohus nõustub täielikult maksuotsustes esitatud MTA põhjenduste ja järeldustega ning samuti ka vastustaja argumentatsiooniga kohtumenetluses. HKMS § 165, mis käsitleb kohtuotsuse põhjendavat osa, lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohtu hinnangul ei ole MC Liising OÜ esitanud kohtumenetluses niisuguseid uusi väiteid, millele maksuhaldur ei oleks reageerinud/vastanud juba maksumenetluses. Arvestades käesoleva haldusasja mahtu (4 köidet), eelkõige vaidlustatud haldusaktide, dokumentaalsete tõendite ja poolte kirjalike seisukohtade mahtu ning sealjuures poolte seisukohtade (sh tõendite analüüsi) üksikasjalikkust ja nende esitamist käesolevas kohtuotsuses praktiliselt terviklikult (kohtu poolt on need üksnes mõnevõrra lühemaks redigeeritud), siis olukorras, kus kohus jagab maksuhalduri seisukohti (järgib tema põhjendust), puudub igasugune ratsionaalne mõte veel igale kaebaja väitele/seisukohale uuesti oma sõnadega vastata, nende ekslikkust näidata. Kohus rõhutab, et lisaks nõustumisele vastustaja argumentatsiooniga maksumenetluses, kohus

19 nõustub MTA poolsete vastuväidete ja tunnistajate ütluste analüüsiga, mida vastustaja on esitanud ka kohtumenetluses. Neil asjaoludel kohus piirdub ülalmärgitud põhjendustega.

5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid aga kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul jääb MC Liising OÜ kaebus täies ulatuses (mõlema vaidlustatud maksuotsuse tühistamise nõude osas) rahuldamata. Vastustaja MTA ei ole omapoolset menetluskulude nõuet esitanud. Seega kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et poolte võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda ning kohtul puudub vajadus hinnata kaebaja menetluskulude suuruse põhjendatust ja kandmise tõendatust ning MTA sellekohaseid vastuväiteid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik