3-14-51237/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 3-14-51237

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.oktoober 2014. a Tallinn

Haldusasja number

3-14-51237

Haldusasi

S.J.i kaebus Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni 20.05.2014 protokolli nr 6 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: S.J. Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Angela Reinlaid

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enese kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20.11.2014.a. (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses(HKMS § 182 lg 1 p 9).

2

I ASJAOLUD

1.S.J. ( edaspidi ka kaebaja) pöördus 6.01.2014 Tallinna Kesklinna Valitsuse poole taotlusega, milles avaldas soovi munitsipaaleluruumi üürimist taotlejana arvele võtmiseks.Avalduses märkis kaebaja, et ta oli kinnipidamiskohast vabanenuna Põhja-Tallinna linnaosas järjekorras eluruumi üürimist vajava isikuna ning Kesklinna linnaosasse registreerimisel keelduti teda arvele võtmast. Avalduse kohaselt ei ole see õige, sest tegemist on ühe linnaga ning avaldajal ei ole senini elamispinda( tl 30, tõlge tl 33). 11.02.2014 arutati S.J.i arvele võtmist eluruumi üürimist taotlejana kinnipidamisasutusest vabanenud isikuna Tallinna Kesklinna Valitsuse eluasemekomisjoni koosolekul, kus otsustati, et kaebajat ei ole võimalik käsitleda kinnipidamisasutusest vabanenuna ja eeltooduga seoses leidis komisjon, et S.J.i arvele võtmine eluruumi üürimist taotleva isikuna ei ole põhjendatud( tl 34-37). Tallinna Kesklinna Valitsuse 19.02.2014 kirjaga nr 9-12/14/8 II teatati S.J.ile, et tema avaldust arvele võtmiseks munitsipaaleluruumi üürimist taotlejana arutati Tallinna Kesklinna Valitsuse eluasemekomisjoni koosolekul,kus jäeti taotlus rahuldamata. Avaldajale selgitati, et tema arvele võtmine eluruumi üürimist taotlejana Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 Lisa 3 „Eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“alusel ei ole õigustatud, kuna ei ole tõendatud selline sotsiaalne olukord või põhjus, mis oleks aluseks munitsipaaleluruumi järjekorda võtmiseks. Samas selgitati, et kui S.J.il puudub koht, kus viibida ja ööbida, siis on võimalik lahendada eluaseme probleemi uuesti sotsiaalmajutusüksuse baasli ( tl 25).

2.S.J. pöördus 12.03.2014 pöördus S. J. uuesti samalaadse taotlusega Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Kesklinna Valitsuse poole (tl 32, tõlge tl 33). S.J. ei olnud rahul sellega, et Põhja- Tallinna linnaosas võeti ta arvele eluruumi üürimist taotlejana kinnipidamisasutusest vabanenud isikuna, kuid andmete muutmisel rahvastikuregistris kustutati kaebaja järjekorrast ja Tallinna Kesklinna linnaosasse nimetatud alus „üle ei tulnud“.Kaebaja leidis, et see pole õige. Tallinna Kesklinna valitsuse 4.04.2014 kirjaga nr 9-12/14/8 IV selgitati kaebajale, et ta muutis ise elukoha

andmeid ja esitas sellekohased andmed Tallinna kesklinna Valitsuse registriosakonnale, mistõttu oli põhjendatud kustutamine eluruumi üürimist taotleva isikuna Põhja-Tallinna linnaosas. Aastaks 2014 on asjaolud muutunud ja kaebajat ei saa enam käsitleda kinnipidamisasutusest vabanenuna.

3.Tallinna Kesklinna Valitsuse eluasemekomisjonis arutati 20.05.2014 uuesti S.J.i taotlust munitsipaaleluruumi üürimise taotlejana arvelevõtmise kohta.Komisjon märkis, et S.J.i avaldust tema arvelevõtmiseks arutati 11.02.2014 eluasemekomisjoni koosolekul, kus jäeti taotlus rahuldamata, mispeale S.J. esitas kaebuse abilinnapea E.Võrgule. Nimetatud kirjalikule kaebusele antud linnaosa vastuskirjas lubati S.J.i avaldus järgmisel eluasemekomisjoni töökoosolekul uuesti läbi vaadata .Komisjon jättis taotluse uuesti rahuldamata, sest ei olnud tõendatud selline olukord või põhjus, mis oleks aluseks munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmiseks ( tl 46-47). Tallinna Kesklinna Valitsuse 26.05.2014 kirjaga nr 9-12/14/8 V ( tl 3-4) teatati S.J.ile, et tema elamispinna probleemiga seonduvat arutati uuesti 20.05.2014 Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjonis ja eluasemekomisjoni protokolli nr 6 kohaselt jäeti S.J.i taotlus munitsipaaleluruumi üürimise taotlejana arvelevõtmiseks rahuldamata. Eluasemekomisjon asus seisukohale, et S.J.i arvele võtmine eluruumi üürimist taotlejana Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 Lisa 3 „Eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“ alusel ei ole tänasel päeval õigustatud, kuna ei ole tõendatud S.J.i selline sotsiaalne olukord või põhjus, mis oleks aluseks munitsipaaleluruumi järjekorda võtmiseks. Samas selgitati, et kui S.J.il puudub koht, kus viibida ja ööbida, siis on võimalik lahendada eluaseme probleemi sotsiaalmajutusüksuse baasil . Kaebajale selgitati, et

3 eluruumi üürimist Tallinna linnalt võivad taotleda isikud, kelle andmed on kantud rahvastikuregistrisse Tallinna linna vastavas linnaosas.

4. S.J. esitas 25.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse ( tl 1-2), milles ta taotleb Tallinna Kesklinna Valitsuse eluasemekomisjoni otsuse, millega keelduti kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmisest, tühistamist.

5.Tallinna Halduskohus võttis 30.06.2014 määrusega kaebuse menetlusse, sealjuures kaebaja tahet ja kaebuse eesmärki tõlgendades kaebusena Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni 20.05.2014 protokolli nr 6 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ( tl 7-9). 19.08.2014 määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ( tl 38-40).

II MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6.KAEBAJA SEISUKOHAD

6.1.Kaebaja selgitab, et peale kinnipidamiskohast (Murru Avavanglast) vabanemist esitas ta 27.07.2012 avalduse Põhja- Tallinna Valitsusele munitsipaaleluruumi üürimise taotlejana arvelevõtmiseks, sest varasemalt oli kaebaja registreeritud selle linnaosa täpsusega. Kaebaja avaldus vaadati Põhja- Tallinna Valitsuse eluasemekomisjonis läbi 18.09.2012 ja kaebaja võeti munitsipaalelamispinna taotlejate järjekorda. Kaebuse väitel oli kaebaja selleks, et anda kohtutäituri jaoks konkreetne aadress, kuhu viimatinimetatu saaks saata oma nõuded, sunnitud 27.12.2012 ennast sisse regisstreerima tuttava korterisse ( xxxxxxxxx) Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusalasse, mistõttu kaebuse esitaja kustutati Põhja- Tallinna korteritaotlejate järjekorrast.

6.2.Kaebuse väitel puudub kaebajal endiselt elamispind , kaebaja ööbib erinevate tuttavate juures. S.J. on seisukohal, et temal kui kinnipidamisasutusest vabanenul on Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 lisa 3 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“p.3.1.3 järgi õigus taotleda Tallinna Kesklinna Valitsuselt munitsipaaleluruumi taotlejate järjekorda registreerimist. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebaja Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni 20.05.2014 protokolli nr 6 millega keelduti kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmisest, tühistamist.

7.VASTUSTAJA SEISUKOHAD

7.1.Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea, vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

7.2.Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine“ lisa 3„Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“p.3.1 sätestab, keda võetakse eluruumi mitteomavatena isikutena arvele, sealhulgas on nimetatud isikud, kes on vabanenud kinnipidamiskohast. Kaebuse esitajat ei saa käesoleval ajal käsitleda kinnipidamisasutusest vabanenud isikuna põhjusel, et ta on kinnipidamisasutusest vabanenud 2012.a. ja on võetud sellel alusel ka üürimist taotlejana järjekorda. Kaebaja vahetas pärast seda elukohta ja Tallinna linn eraldas talle koha sotsiaalmajutusüksusesse. Kaebaja oma tegevusega kahjuks tingis pooltevahelise lepingu lõpetamise. Eeltoodule tuginevalt ei olnud võimalik kaebajat uuesti arvele võtta kinnipidamisasutusest vabanenud isikuna.

4

7.3.Tallinna linn ei ole sellele vaatamata olnud tegevusetu, vaid on püüdnud kaebajat igati aidata. Käesoleval hetkel puudub õiguslik alus kaebaja arvele võtmiseks, sest ta ei vasta eluruumide üürimist vajavate isikute kriteeriumitele.Tallinna linn on kaebajale selgitanud, et tema elukoha probleemi on võimalik lahendada sotsiaalmajutusüksuse baasil ja juhul, kui olustik muutub, on võimalik uuesti arutada tema arvelevõtmist munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna.

7.4.“ Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“ p 14 sätestab alused, mille esinemisel kustutatakse isik eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt . S.J.i rahvastikuregistri järgne elukoht on alates 27.12.2012 xxxxxxxxx. Seega alates nimetatud kuupäevast muutusid isiku andmed ja kaebaja võis taotleda eluruumi Tallinna Kesklinna Valitsuselt. Tallinna linnalt võib taotleda eluruumi üürimist isik, kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse Tallinna vastavas linnaosas. Kaebaja seda ei teinud ja taotlust , et võtta teda arvele munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna, ei esitanud. Ajavahemikul september 2013-detsember 2013 kasutas kaebaja majutusteenust sotsiaalmajutusüksuses aadressil xxxxxx, mille Tallinna linn talle eraldas. Aastal 2014, mil kaebaja esitas uuesti taotluse eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmiseks, oli kinnipidamisasutusest vabanemisest möödunud peaaegu kaks aastat, selle aja sees oli kaebaja omanud elukohta ja kohalik omavalitsus eraldanud talle voodikoha sotsiaalmajutusüksuses, lahendamaks eluaseme probleemi. Seega ei saa kaebaja antud juhul tugineda õigusliku põhjusena sellele, et eluasemekomisjon pidanuks ta arvele võtma kinnipidamisasutusest vabanenuna. Lisaks eeltoodule puudub kaebajal püsiv sissetulek. Tema ainsaks regulaarseks sissetulekuks on sotsiaalhoolekande osakonna vahendusel makstav riiklik toimetulekutoetus 90 eurot.

III KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjoni 20.05.2014 vaidlusalune protokolliline otsus kaebajat puudutavas osas on õiguspärane ja kaebaja subjektiivseid õigusi sellega ei rikuta. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

9.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamuja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, vallavõi linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Elamuseaduse § 8 p-de 1 ja 2 sätestavad, et kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda elamusuhete reguleerimisel tema haldusterritooriumil kuuluvad eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse korra kehtestamine ja munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, sealhulgas hooldusja remondieeskirjade kehtestamine Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine“ on kinnitatud lisana 1 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise kord“ ( edaspidi-Eluruumi käsutamise kord) ja lisana 3„Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle

5 arvestuse pidamise kord“ ( edaspidi –Arvestuse kord). Eluruumi käsutamise korra p.12 kohaselt otsustab asustamata munitsipaaleluruumide ja sotsiaaleluruumide majutamiseks jaotamise linnaosade eluasemekomisjonide vahel linnavalitsus. Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määrusega nr 39 kinnitatud „Linna eluasemekomisjoni põhimäärus ja töökord“ p-de 28, 29 ja 32 koosmõjust tuleneb, et linnaosa valitsuse valitsemisel olevate munitsipaaleluruumide vabanemise korral on nende majutamise õigus linnaosa valitsusel ning uued ja rekonstrueeritud munitsipaaleluruumid jaotab linnaosa valitsuste vahel linna eluasemekomisjon linnaosa valitsusele määratud kvoodi alusel. Kvoodi määramisel võetakse aluseks asustamata munitsipaaleluruumide ja linnaosade valitsustes arvele võetud munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute arv ( p.33). Eluruumi käsutamise korra p-dest 23- ja 24 tulenevalt teeb linnaosa elamuasemekomisjon linnavalitsusele ettepaneku munitsipaaleluruumi ja sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta ja seejärel otsustab linnavalitsus küsimuse korraldusega.

10.Arvestuse korra punkti 2 kohaselt võivad eluruumi üürimist taotleda sama korra punktis 3 loetletud isikud, kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse Tallinnas, st. kelle isikuandmed on või olid kantud viimati rahvastikuregistrisse Tallinna vastavas linnaosas. Arvestuse korra punkti 3 kohaselt peetakse arvestust eluruumide üürimist taotlevate isikute üle eraldi eluruumi mitteomavate, tagastatud eluruumide üürnike ja elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute osas. Vastavalt Arvestuse korra punktile 3.1 võetakse eluruumi mitteomavatena arvele: isikud, kelle õiguslikul alusel kasutatav Tallinna linnas asuv eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud kasutuskõlbmatuks. Vääramatuks jõuks loetakse erakorralisi sündmusi (loodusõnnetus, tulekahju, plahvatus jms), mida ei võidud ette näha ega saadud mõistlike tegevustega vältida ja mille tekkimise eest ei saanud eluruumi omanik või üürnik vastutada (p3.1.1); isikud, kes on Tallinna linnas asuva eluruumi, mis kuulub lammutamisele seoses maa sundvõõrandamisega või kasutusõiguse lõpetamisega munitsipaalvajadusteks, omanikud või üürnikud (p 3.1.2); isikud, kes on vabanenud kinnipidamiskohast, kui endisesse eluruumi asumine on võimatu (p 3.1.3); orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad tagasi endisesse elukohta lasteasutustest, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurest, samuti pärast õppimist õppeasutuses, kui endisesse eluruumi asumine on võimatu. Orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes võetakse arvele munitsipaaleluruumi taotlejana, kuid kellele antakse üürile sotsiaaleluruum, jäävad sotsiaaleluruumi üürile saamisel arvele munitsipaaleluruumi taotlejana esialgse arvelevõtmise kuupäevaga ( p 3.1.4); teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel (p 3.1.5). Arvestuse korra p 4 sätestab, et kirjalik avaldus eluruumi üürimiseks esitatakse linnaosa valitsusele, kelle territooriumil on või olid taotleja viimase elukoha andmed kantud rahvastikuregistrisse.

Seega on kaebuse esitajale kooskõlas õigusaktides sätestatuga selgitatud, et eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamine toimub linnaosade valitsuste kaudu, kelle territooriumil on või olid taotleja viimase elukoha andmed kantud rahvastikuregistrisse ning ka kaebuse esitaja kustutamine Põhja-Tallinna valitsuses eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt seoses elama asumisega Tallinna Kesklinna linnaosasse on toimunud kooskõlas selleks sätestatud reeglitega.

11. Vaidlus puudub selle üle, et enne kinnipidamisasutusse paigutamist elas S.J. rahvastikuregistri andmetel Põhja-Tallinna linnaosas Angerja tänaval, kus üüris korterit vabaturult. Pärast kinnipidamisasutusse paigutamist oli kaebaja elukoht registreeritud Põhja- Tallinna linnaosa valitsuses linnaosa täpsusega . Kaebuse esitaja vabanes 27.07.2012 kinnipidamiskohast ning ta esitas Põhja-Tallinna linnaosa valitsusele ,s.o. linnaosa valitsusele, kelle territooriumil on või olid taotleja viimase elukoha andmed kantud rahvastikuregistrisse,

6 avalduse eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmiseks ning teda võetigi Arvestuse korra p.3.1.3 alusel munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele. Vaidlus puudub ka selles, et rahvastikuregistri järgselt on kaebaja elukoht alates 27.12.2012 xxxxxxxxxx. Seega on kooskõlas õigusaktides sätestatuga kaebajale selgitatud, et sellest kuupäevast alates kustutati ta üürimist taotlevate isikute arvelt Põhja-Tallinnas ning tal oli õigus taotleda munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmist Tallinna Kesklinna Valitsuselt . Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on Tallinna kesklinna linnaosa eluasemekomisjonis 20.05.2014 koosoleku protokolli päevakorrapunktina 3 arutusel olnud kaebaja taotlus munitsipaaleluruumi üürimise taotlejana arvelevõtmiseks Arvestuse korra p.3.1.3 alusel jäetud rahuldamata ( tl 46-47), sealjuures on viidatud tema avalduse juba eelnevale arutamisele 11.02.2014.a.( tl 34-37). Kaebuse esitaja taotleb, et teda võetaks arvele munitsipaaleluruumi taotlejana Arvestuse korra p.3.1.3 alusel, s.o. kinnipidamiskohast vabanenud isikuna. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei saa määramatu aja jooksul ja kordi taotleda Arvestuse korra p.3.1.3 alusel enese arvele võtmist munitsipaaleluruumi üürimise taotlejana. Vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et kinnipidamisasutusest vabanenud isiku staatuse järgi on kaebaja eluasemeküsimus juba ühel korral mitu aastat tagasi lahenduse leidnud ( Põhja-Tallinna linnaosa Valitsuses Arvestuse korra p.3.1.3 alusel munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmisel), Kesklinna Valitsusele eluruumi üürimist taotleva isikuna 2014.aastal Arvestuse korra p.3.1.3 alusel arvele võtmise taotluse esitamise ajaks oli möödunud kinnipidamisasutusest vabanemisest ligikaudu 2 aastat ning kaebuse esitaja oli osundatud ajavahemikul omanud elukohta, samuti oli talle eraldatud voodikoht sotsiaalmajutusüksuses, mistõttu puudub alus kaebaja taotluse rahuldamiseks Arvestuse korra p.3.1.3 alusel.

12. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kaebuse esitajale on ka selgitatud, miks ei ole kaebajal võimalik käesoleval ajal enam tugineda Arvestuse korra p.3.1.3 sätestatud alusele eluruumi üürimist taotlejana arvelevõtmiseks, samuti on kaebuse esitajale vaatamata eelnevale süülisele käitumisele sotsiaalmajutusüksuse kasutamisel pakutud võimalust kasutada sotsiaalmajutusüksuse teenuseid ning on ka selgitatud, et edaspidi ei ole välistatud võimalus esitada eluruumi üürimist vajava isikuna arvele võtmise avaldus muudel sotsiaalsetel alustel ( s.o. Arvestuse korra p.3.1.5 alusel).

13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud .

/ allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik