1-14-6625/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2014, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-6625 Kohtukoosseis Urmas Reinola, Sten Lind, Andres Parmas Kriminaalasi U.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18. septembri 2014 otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav U.D Süüdistat...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2014, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-6625 Kohtukoosseis Urmas Reinola, Sten Lind, Andres Parmas Kriminaalasi U.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 18. septembri 2014 otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav U.D Süüdistatav
U.D , isikukood: XXX, VF kodanik, XXXXXXXXXXXXXX, emakeel vene keel, ei tööta, elukoht: XXXXXXX X-X XXXXXXX (viibib Tallinna Vanglas), varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viimati: Harju Maakohtu 4.03.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud 15 päeva, mida vähendati KrMS § 238 lg 2
kohaselt, lõplik karistus 2 kuud 28 päeva vangistust, karistus kantud, väärteokorras karistatud korduvalt.
RESOLUTSIOON
Jätta U.D apellatsioon Harju Maakohtu 18. septembri 2014 otsusele tsiviilhagisid puudutavas osas läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik
Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama.
1. U.D tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi ja karistati vangistusega 7 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud
aeg, s.o kokku 19 päeva vangistust ja loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud 11 päeva vangistust, alates 27.06.2014. Menetluskuludena mõisteti U.D-lt riigi tuludesse välja sundraha 532,50 eurot, kaitsjatasu 360 eurot ja toimiku koopia tasu 1 euro. U.D-lt mõisteti välja tsiviilhagid: LE kasuks 220 eurot, JL kasuks 154 eurot, IK kasuks 502 eurot, TH kasuks 52,50 eurot ja MT kasuks 290,37 eurot.
2. U.D tunnistati süüdi selles, et tema, olles Harju Maakohtu 4.03.2014 otsusega
karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 järgi, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, pani toime varguse avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja sissetungimisega, mis seisnes selles, et 7.03.2014 kella 17.55 ajal tungis ta ukse avamise teel Tallinnas XXXXX XX II korrusel asuvatesse ning ainult E klientidele mõeldud garderoobiruumidesse, kust võttis võõra
vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil LE-le kuuluva ja tema lapse kasutuses oleva mobiiltelefoni Sony Xperia Go väärtusega 220 eurot, JL-le kuuluva ja tema lapse kasutuses oleva mobiiltelefoni Sony Xperia J väärtusega 149 eurot koos SIM – kaardiga väärtusega 5 eurot, IK-le kuuluva ja tema lapse kasutuses oleva mobiiltelefoni iPhone 4 väärtusega 500 eurot koos korpusega
väärtusega 2 eurot, AL-le kuuluva ja tema lapse kasutuses oleva mobiiltelefoni Sony Xperia L väärtusega 230 eurot koos mälukaardiga väärtusega 10 eurot, rahakoti väärtusega 2 eurot, milles oli sularaha summas 3 eurot, MO-le kuuluva ja tema lapse kasutuses oleva mobiiltelefoni Nokia 2330 väärtusega 120 eurot ja SIM - kaardiga väärtusega 3,50 eurot, TH-le kuuluva ja tema lapse kasutuses oleva mobiiltelefoni Samsung GT-E3210 väärtusega 49 eurot ja SIM - kaardiga väärtusega 3,50 eurot,
MT-le kuuluva ja tema lapse kasutuses oleva mängukonsooli Play Station VITA PCH-1104
väärtusega 245,47 eurot koos mälukaardiga väärtusega 44,90 eurot, JK-le kuuluva ja tema lapse
kasutuses oleva rahakoti väärusega 10 eurot, milles oli raamatukogukaart, ID - kaart, ühiskaart,
Swedbanki koolikaart, iPhone laadija ja kõrvaklapid koguväärtusega 20 eurot, mündihoidja koos
sularahaga summas 3,50 eurot, AI-le kuuluva ja tema lapse kasutuses oleva mobiiltelefoni Sony Ericsson WT19i väärtusega 100 eurot. Seejärel lahkus U.D nimetatud ruumidest koos eelpool nimetatud esemetega. Väljudes ruumidest, nägi teda tunnistaja HK, kes asus temale järele jooksma, karjudes, et U.D peatuks. U.D, nähes, et temale järele joostakse, jätkas jooksmist koos eelnevalt nimetatud kannatanutele kuuluvate esemetega;
samuti selles, et tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 14.03.2014 kella
22.38, viibides Tallinnas XXXX XX asuvas AS - le S kuuluvas kaupluses P, võttis sealt võõra
vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS - le S kuuluvad 11 ripsmetušši Volume Waterproof koguväärtusega 97,90 eurot, neli ripsmetušši Volume Turbo koguväärtusega 35,60 eurot, kolm ripsmetušši Volume Lift - up koguväärtusega 26,70 eurot, kuus huuleläiget Water Shineglass
koguväärtusega 41,40 eurot, ning läbis kassaderivi, jättes kauba koguväärtusega 201,60 eurot tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu ning samuti selles, et tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 17.03.2014 kella 20.55 ajal, viibides Tallinnas Paavli 10 asuvas RIMI Eesti Food AS - le kuuluvas kaupluses Sõle RIMI, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R AS - le kuuluvad 13 pakendit sinki Voroni koguväärtusega 29,25 eurot ja viis pakendit sinki Corte Bueno koguväärtusega 19,25 eurot ning läbis kassaderivi, jättes kauba koguväärtusega 48,50 eurot tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu.
3. U.D esitas kohtuotsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab temalt kannatanute kasuks välja mõistetud tsiviilhagid. Pole nõus hagide hüvitamisega, sest talle ei ole esitatud mingisuguseid tšekke.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et süüdistatava apellatsioon tsiviilhagisid puudutavas osas tuleb jätta läbi vaatamata.
5. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi
apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 on kohtumenetluse poolel, nende hulgas süüdistataval, kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes
juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega.
6.
Siinjuures osundab ringkonnakohus Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309),
milles väljendatud seisukoha kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks
prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Lisaks eelnevale märkis Riigikohus ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused
mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses.
Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui
kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus.
Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses
tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki
2. jao mingi sätte või § 339 lõike 1 rikkumisele. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud
kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik
lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks.
7. Prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel 16.09.2014 sõlmitud kokkuleppes on fikseeritud kuriteo asjaolud, kvalifikatsioon, karistuse liik ja määra ning ka kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus ning märgitud, millises summas ja millisele kannatanule tuleb U.D tekitatud kahju hüvitada, nagu seda nõuab KrMS § 245 (tl 11-13). Süüdistatav on kohtuistungil kinnitanud, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde, kokkuleppe on ta sõlminud omal vabal tahtel (tl 18-19). Kohus ongi U.D süüdi tunnistanud KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi, mõistnud karistuse ja rahuldanud esitatud tsiviilhagid kokkulepet järgides.
8. Seega ei esine vaidlustatud kokkuleppemenetluses Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumist, sellisele rikkumisele ei viita ka apellant oma apellatsioonis ning eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab ringkonnakohus apellatsioonis esitatud taotluse tsiviilhagide vaidlustamises läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Reinola Sten Lind Andres Parmas