4-14-7186/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-14-7186

1 (4)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2014.a. , kirjalik menetlus Pärnu Väärteoasja number 4-14-7186 Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi

J.J (ik XXX; elukoht ) kaebus XXX

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri

korrakaitsebüroo X konstaablijaoskonna piirkondliku

politseitöö teenistuse piirkonnapolitseinik Hele Truus

poolt 02.05.2014.a tehtud otsusele väärteoasjas nr

2670,14,002258 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 663

lg 1 järgi. Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Krinal, määratud korras RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 114 lg 1 p 2, § 114 lg 4, § 118 lg 2 p 1

Jätta J.J-i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja

kaebus Politsei- X ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo konstaablijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse piirkonnapolitseinik Hele Truus

poolt 02.05.2014.a tehtud otsusele väärteoasjas nr 2670,14,002258 läbi vaatamata ning tagastada kohtule esitatud materjalid.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. - ja Piirivalveameti

Pärnu Maakohtule kaebuse Politsei 02.09.2014.a. esitas J.J Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo konstaablijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse X

piirkonnapolitseinik Hele Truus poolt 02.05.2014.a tehtud otsusele väärteoasjas nr 2670,14,002258 ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Kaebuse kohaselt vaidlustab kaebaja otsuse 100%. Kaebaja kirjutab: Selleaastane

kahetsusväärne ebameeldiv kokkupuude politseiga on mul elus esimene, sellest tuleneb ka

minu ebakompetentsus võimudega suhtlemisel. Kuna Pärnus puudub tasuta õigusabi, mis

minule, kui vähekindlustatud ja madala sissetulekuga inimesele oleks väga hädavajalik, ei osanud ma midagi peale hakata ega kelleltki nõu küsida. Olin peale politseijaoskonnas käimist endast väljas, sest polnud iial ette kujutanud sellise kohtemise osaliseks saamist. Ma arvasin, et mulle saadetakse otsus postkasti ja olin rõõmus, kui seda kunagi ei tulnud arvates, et kirja mittesaamine võrdub trahvi mitte maili kaudu kohtutäituriga, sest saamisega. Suhtlesin suvel etema oli välja toodud ainsa inimesena, kelle poole pöörduda. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud:

1. Mulle ei näidatud iial süüdistus. Avaldasin soovi süüdistust näha. Mulle öeldi, et näen

4-14-7186

2 (4) süüdistust siis, kui kohtusse lähen. Siis nad näitavad seda minu kaitsjale. Küsisin, et kui ma kaitsen ennast ise, kas ma siis näen süüdistust. Nad lubasid, et siis näen süüdistust.

2. Väärteoprotokolli pandi kirja, et ma ei soovi kaitsjat, kuigi soovisin kaitsjat. Ütlesin politseijaoskonnas, et ma ei saa alla kirjutada väärteoprotokollile, kuna nad on kirjutanud, et ma ei soovi kaitsjat. Mulle öeldi, et see asi ei lähe iial kohtusse ja et ma ei soovi kaitsjat.

3. Kolm politseinikku karjus minu peale, et ma alla kir

jutaks. Arvatavasti kõik, kes parajasti tööl olid. Kõik kuulsid, kui ma nõudsin näha süüdistust ja kõik pidasid õigeks, et süüalune ei pea nägema süüdistust.

4. Politseijaoskonnas öeldi mulle, et nad saadavad mu dokumendid edasi ja mõne aja pärast tuleb otsus, kas ma saan trahvi või mitte. Mind jäeti arvamusele, et seal on võimalus, et ma trahvi ei saa. Iial ei mainitud mulle trahvisummat 64 eurot. Iial ei antud mulle võimalust maksta esialgset trahvisummat (64 eurot).

5. Politseis kirjutasin ülestunnistuses, et jalutasin koeraga inimtühjal külavaheteel 24/02/2014. Sellega ristuval teel mitukümmend meetrit eemal oli süüdistaja. Kuna mina ei

ole iial süüdistust näinud, ei teadnud ma, milles mind süüdistatakse. 24/02/2014

kohtumine süüdistajaga mitukümmend meetrit e oli väga meeldejääv ja ainus emal võimalik konflikt, seepärast kirjeldas in antud kohtumist. Kohtutäiturilt sain 28/0612014

kirja koos täitmisteate, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja otsusega kohalikult politseilt. Otsuses oli väärteo toimepanemise ajaks kirja pandud mulle mitte midagi ütlev kuupäev ja aeg (07/04/2014). 06/0412014 09/04/2014 olin haige ja püüdsin vältida õues - käimist. Koeraga ma sel perioodil (kaasa arvatud väidetaval seaduserikkumise päeval

07/04/2014) üldse aiast väljas ei käinud. Informeerisin kohtutäiturit sellest arvates, et sellega on asi lõpetatud vsus kogemuse puuduse tõttu). (minu naii

6. Kohtutäitur saatis mulle küll vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti, kuid ei teavitanud iial kuupäevadest, mil ta hakkab mu pangakontolt raha kõrvaldama.

7. See on minu Kohtutäitur saatis rahalise nõude (töötasu) arestimise akti minu tööandjale.

häbistamine minu tööandja silmis, kes antud kirjutise põhjal järeldab, et olen teinud midagi ebaseaduslikku ega tea juhtumi tegelikku sisu.

Koh X politsei eitab tutäitur ja ülestunnistuse ja süüdistuse omamist. Soovin riigipoolset õigusabi, et teada saada, mis õigused mul on, kas selline asjade käik on seaduslik ja politsei poolt soositud. Soovin juhtumi edasist menetlemist. Kaebuse esitaja so

ovib kohtuistungist osa võtta Kaebuse esitaja soovib, et menetluses osaleb kaitsja, kui tal seda ei ole.

2.

08.09.2014.a. kohus rahuldas riigi õigusabi taotluse.

3. ud puudused. 11.09.2014.a. kohtumäärusega kohustati kaebajat kõrvaldama kaebuses esinen

Määruse kohaselt ei ole esitatud kaebusest võimalik selgelt ja üheselt tuvastada, milline on

taotluse sisu ja põhjendus (VTMS § 115 lg 1 p 9). Kaebuse algosas on märgitud, et

vaidlustatakse otsus 100 % ning on aru saadav, et silmas on peetud kohtuvälise menetleja

02.05.2014.a. otsust väärtoeasjas nr 2670,14,002258. Samas kirjeldavas osas on viidatud kohtutäituri võimalikele rikkumistele, millest kohtul tekib kahtlus, et kaebaja tegelik soov ja

eesmärk on olnud esitada kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale, millise esitamist reguleerib Täitemenetluse seadustik (TMS) § 217.

4. määratud kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal kohtule 24.09.2014.a. esitas J.J-i

puuduste kõrvaldamise. Selle kohaselt Hele Truus on koostanud väärteoprotokolli

10.04.2014.a koeraomanikuna jalutas tänaval, ., mille kohaselt 07.04.2014.a. J.J avalikus kohas, X määrati , koeraga ilma suukorvi ja jalutusrihmata koeraga. J.J-ile koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest rahatrahv 16 trahviühiku ulatuses, s.o. 64 eurot.

Antud trahvi määramisel on rikutud pea kõiki tsiviliseeritud asjaajamise, kaasaarvatud

4-14-7186

3 (4)

väärteomenetluse protsessinorme. Politseijaoskonnas, kus koostati väärteoprotokoll, kirjutati

protokolli et ta ei soovi kait korduvalt ütles, et soovib kaitsjat. sjat, kuigi J.J Seepeale politseiametnikud ütlesid J.J-ile, et see asi nagunii kohtusse ei jõua ja Sul pole kaitsjat vaja ning sundisid teda karjudes protokollile allkirja andma, mida J.J surv , et ta saab mõne aja pärast e all ka lõpuks tegi. Politseijaoskonnas öeldi J.J-ile

posti teel otsuse, kas talle määratakse trahv või mitte. Kuna J.J-ile mingit otsust

trahvi määramise kohta ei saadetud, arvaski J.J, et asi on lõpetatud ja mingit

karistust ei määratud ja ta ei pea tasuma trahvi. Politseijaoskonnas kirjutas J.J

sündmuste kirjeldusena, et jalutas koeraga inimtühjal tänaval 24.02.2014.a. Sellega ristuval

tänaval, mitukümmend meetrit eemal oli süüdistaja, ehk siis inimene kes kutsus politsei.

J.J ei saanud väärteootsust, et ta oleks saanud määratud süüdistuse ja trahvi vaidlustada. J.J sai 28.06.2014.a. kohtutäiturilt kirja koos täitmisteate, kohtutäituri

tasu väljamõistmise otsuse ja otsusega kohalikult politseilt. Antud otsuses oli väärteo

toimepanemise ajana kirjas 07.04.2014.a. See ei vasta tõele. J.J oli 06.04.2014- 09.04.2014 haige ja vältis õues käimist, seega sel perioodil ta kohe kindlasti koeraga aiast ei lahkunud. Seega kogu väärteoasjast nähtub, et ametnikud on oma tööd teinud äärmiselt lohakalt. Rikutud

on pea kõiki protsessinõudeid, inimesele ei esitatud tutvumiseks väärteoprotokolli ega

selgitatud fakte mis alusel protokoll koostati, sunniti protokolli allkirjastama sellega

tutvumata, käskides loobuda kaitsjast, anti suuliselt valeinfot, ei saadetud koju (s.t. ei

väljastatud allkirja vastu väärteo otsust ega trahviotsust, kus määratud trahvi vabatahtliku täitmise kuupäev).

Määratud kaitsja leiab, et tulenevalt eeltoodust tuleks J.J-i väärteokaebuse

esitamise tähtaeg ennistada ning määratud karistus tühistada ja väärteomenetlus tuleks lõpetada.

5. 29.09.2014.a. esitas Pärnu Maakohus nõude asjas koostatud materjalide ja seisukoha

saamiseks Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuurile, et otsustada asja menetlusse võtmine.

6. 20.10.2014.a.edastas Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur Pärnu Maakohtule väärteotoimiku nr 2670,13,002258 ja seisukoha esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja ei toeta ka ta kaebus rahuldamata, kuna otsus oli isikule

ebust ja palub kohtul jät kättesaadav olnud õigeaegselt, väärteoprotokolli koopia oli isikule antud, ta on andnud oma allkirja õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. Kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ning isik ei tundnud

huvi otsuse ega menetluskäigu vastu. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse

seadustik § 132 p 1 palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning tutvunud asjas materjalidega, leidis, et J.J-i

kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

VTMS § 114 lg 4 kohaselt võib kaebuse üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Käesoleval juhul oli, vastavalt väärteoprotokollile AB1338555, kohtuvälise menetleja otsus

kättesaadav alates 05.05.2014.a. Otsus väärteoasj

as on koostatud 02.05.2014.a. ja selles on kuupäevaliselt välja toodud viimane kaebuse esitamise tähtaeg, mille kulgemist on arvestatud

alates 05.05.2014.a. Seega oli asjas maakohtule kaebuse esitamise viimane tähtaeg

4-14-7186

4 (4)

20.05.2014.a. Kaebus nimeta poolt Pärnu Maakohtule esitatud tud otsusele on J.J 02.09.2014.a. Arvestades eeltoodut kohus leidis, et kaebuse esitaja poolt on ületatud VTMS §

114 lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et

kohtuvälise menetleja otsus ei olnud koheselt menetlusalusele isikule kättesaadav või menetlusalusele isikule oleks tehtud takistusi kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel.

VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on

esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Lähtudes eelnevast asus kohus seisukohale, et kaebuse esitajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigust seaduses sätestatud ajal ning korras, kuivõrd J.J oli teadlik tema suhtes

menetletavast väärteoasjast. Väärteoprotokollis on kirjeldatud väärteo toimepanemise aeg,

koht, asjaolud, rikutud õigusnorm ja kvalifikatsioon. äärteoprotokol märgitud, Samuti on v lis

mis ajast alates on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt anti isikule väärteoprotokolli koopia. Seega on paljusõnaline ja põhjendamata kaebaja väide, et talle öeldi, et dokumendid saadetakse edasi ja

mõne aja pärast tuleb otsus, kas isik saab trahvi või mitte või millest tingituna oli isik arvamusel, et otsus edastatakse talle postkasti.

Kohus märgib, et kohtuvälisele menetlejale ei ole pandud seadusega kohustust edastada väärteootsust menetlusalusele isikule posti teel. Kaebuses ei ole märgitud, et kaebaja oleks ise

enne või pärast kohtutäituri kirja saamist 28.06.2014.a. pöördunud kohtuvälise menetleja

poole. Kaebus kohtule on esitatud rohkem kui kaks kuud peale kohtutäituri kirja saamist,

millega kaebuse kohaselt süüdlane otsuse väärteoasjas kätte sai. Kohus leiab, et kaebuse esitaja oleks pidanud tegema kõik endast oleneva, et kaebus väärteoasjas esitada tähtaegselt. Seega kohus leiab, et kaebaja on põhjendamatult laskunud mööda tähtaja kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Tulenevalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et J.J ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks ning kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda

lastud objektiivsetel põhjustel – so isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi või

- sidehäire jms või siis isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse

rike jms, mistõttu esitatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei kuulu rahuldamisele ning kaebus ei kuulu läbi vaatamisele.

Samuti tagastab kohus kaebuse esitajale kaebuse ja kohtule esitatud materjalid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Tammeniit Kohtunik