1-11-9661/59 · 1-11-9661/59 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9661 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 16. septembri 2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu K.V, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 16. septembri 2014 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu K.V määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.V on Viru Maakohtu 31.01.2012 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 120, § 121, § 122, § 274 lg 1 ja § 275 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 11 kuu ja 23 päevase vangistusega. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.04.2008 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa

(1 aasta 5 kuud 21 päeva vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 14 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 03.08.2012.

Viru Maakohtu 25.02.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-11-9661 vabastati K.V

tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 31.01.2012 otsusega mõistetud karistuse

kandmisest katseajaga 1 (üks) aasta ja määrati tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla

ning kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks kohaldati K.V suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel kohustusi: 1) mitte

tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 3) mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 4)

2 osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Viru Maakohtu 25.02.2014 kohtumäärus jõustus 08.03.2014.

2. 01.09.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega mõistetud karistus täitmisele pöörata, kuna hooldusalune rikub kehtestatud kontrollnõudeid, s.o rikub kohtu

poolt määratud elukohas elamise kohustust ning kohustust mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume. Viru Maakohtu 02.04.2014 kohtumäärusega nr 1-11-9661 kergendati K.V-le

Viru Maakohtu 25.02.2014 kohtumäärusega nr 1-11-9661 määratud kohustust – mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, lisades antud kohustusele fraas „eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata“.

3. Maakohus, osundades KarS § 76 lg-s 5 sätestatule, leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus

K.V-le Viru Maakohtu 31.01.2012 kohtuotsusega nr 1-11-9661 mõistetud ja ärakandmata

jäänud karistuse osa – 4 kuud ja 5 päeva vangistust, täitmisele pööramiseks tuleb rahuldada.

K.V võeti kohtusaalist vahi alla ja tema karistuse kandmise tähtaega arvestatakse alates 16.09.2014.

Kriminaalhooldusalune K.V rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 10.08.2014 kell 01.12 pöördus K.V kiirabisse meditsiinilise esmaabi saamiseks ning välja sõitnud kiirabibrigaadi poolt oli tuvastatud alkoholijoove. Seega K.V ei täitnud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 25.02.2014 kohtumäärusega pandud kohustust mitte

tarvitada alkoholi ja narkootikume ning rikkus sellega ennetähtaega vabastamise tingimusi.

K.V põhjendusi ei pea kohus mõjuvaiks. Samuti rikkus K.V kohustust elada kohtu

määratud alalises elukohas aadressil: XXX , Narva. 18.08.2014 teostatud kodukülastusel

aadressile XXX Narva linn on tuvastatud, et K.V ei ela aadressil XXX , Narva. Tema abikaasa sõnul ta ei ela antud aadressil juba kuu aega. Seega rikkus ta KarS § 75 lg 1 p 1. Samuti

on K.V rikkunud KarS § 75 lg 1 p 5 kontrollnõuet - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks, kuna ta ei taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba elukoha

vahetamiseks. K.V põhjendusi ei pea kohus mõjuvaiks. K.V rikkus ennetähtaega vabastamise tingimusi.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K.V, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja talle mõistetud karistuse asendamist ÜKT-ga või pikendada tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaega kohtu äranägemisel.

4.1 selgitab, et kriminaalhooldajaga oli neil algusest peale konfliktsed suhted. Samas K.V

täitis ta pool aastat korralikult kriminaalhoolduse nõudeid ja käis registreerimas, rikkumised puudusid. Siis tekkis K.V olmetüli abikaasaga ning ta läks ema juurde elama, lootes, et ka konflikt naisega laheneb ning ta läheb taas koju. Samal perioodil ööbis ta vahepeal siiski ka kodus ja kauem kui 15 päeva ei ole ta kodust eemal viibinud. K.V ei mäleta, et tal oleks keelatud ema juures ööbimine. Kuna toimikus olid mõlemad aadressid, ei teadnud ta, et ei või mõlemas

kohas ööbida. Lisaks oli tal kogu aeg mobiiltelefon sisse lülitatud ning kriminaalhooldajal võimalus saada temaga kontakti.

4.2 , et käis Ivangorodis sigarette ostmas. Kella ühe 10.08.2014 juhtumi kohta selgitab K.V

paiku öösel ründasid teda tundmatud, kes röövisid kõik K.V asjad ja peksid teda

teadvusekaotuseni. Meelemärkusele tulles nägi K.V enda kõrval kahte meest, kes tegid

ettepaneku kiirabi kutsumiseks. Kuna tal valutas tugevalt pea, aga need kaks meest tegid ettepaneku juua ära 0,5 l õlut, et suud loputada, jõi ta õlu ära, mõtlemata seejuures tagajärgedele. Kiirabi fikseeris alkoholijoobe, õigemini mitte joobe, vaid alkoholilõhna, sest teste K.V-le ei tehtud ja purjus ta ei olnud. Pärast haiglasviibimist sõitis K.V taksoga koju.

Eeltoodut arvestades ei näe K.V oma käitumises midagi kriminaalset. Tegemist on üksnes halbade asjaolude kokkulangemisega tema kahjuks. Kohus ja kriminaalhooldaja neid selgitusi aga

3

mõjuvaks ei pidanud. K.V palub anda endale võimalus, et parandada suhted naisega ja muutuda täisväärtuslikuks pereks ja ühiselt hoolt kanda kahe alaealise poja eest, millega naine üksi toime ei tule. Ka haige ema eest hoolitsemist peab K.V oluliseks. Ta lubab, et rikkumised ei kordu ja ta elab seaduskuulekat elu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.

5.1 KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilise valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

5.2 Täitmiskohtunik peab seega hindama, kas on täidetud KarS § 76 lg 5 kohaldamise eeldused, kuid ei saa valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Seega puudub täitmiskohtunikul võimalus

nt määrata täiendavaid kohustusi, asendada kandmata jäänud karistus ühiskondliku tööga või pikendada katseaega.

5.3 Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et süüdimõistetu

K.V on rikkunud katseajal talle tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel Viru Maakohtu 25.02.2014 määrusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud KarS § 76 lg 5 eeldused ja K.V karistuse täitmisele pööramise

osas on maakohtu määrus põhjendatud. K.V ei ole eitanud, et rikkus talle tingimisi ennetähtaegse vabastamisega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tema ringkonnakohtule esitatud põhjendust ei saa pidada mõjuvaks kohtupraktikas väljakujunenud standardeid arvestades. Asjaolu, et K.V sõnul tal alkoholijoovet haiglas ei tuvastatud (kiirabikaardist nähtub, et isik on tarvitanud alkoholi ja tal esinevad joobetunnused), ei oma asjas määravat tähendust, kuivõrd

alkoholi tarvitamist on kinnitanud ka K.V ise. Riigikohus on alkoholikeelu kohustuse rikkumise osas lugenud tuvastatuks rikkumise ka olukorras, kus isik ise on alkoholi tarvitamist tunnistanud (vt 3-1-1-82-12 p 12). Isegi kui eeldada, et K.V ööbis vahepeal kodus, millise

versiooni ta esitas alles apellatsioonikohtule esitatud määruskaebuses, peab ringkonnakohus

alkoholikeelu rikkumist raskeks üleastumiseks, mis toob vältimatult kaasa karistuse täitmisele pööramise, nagu maakohus praegusel juhul ka tegi.

5.4 Kohtukolleegium märgib, et käitumiskontrolli nõuete määramine moodustab vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahutamatu osa, kindlustades riigi järelevalve kantava

karistuse täideviimise üle. Kontrollkohustuste eesmärgiks on aga saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine tema resotsialiseerimise kaudu. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine on erand ja üldjuhul kehtib reegel, et mõistetud karistus tuleb süüdimõistetul kanda lõpuni. Seaduse mõttest (KarS § 76 lg 5) tulenevalt on seetõttu käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumine

rangelt keelatud, kuna nimetatud sätte kohaselt kuulub karistus obligatoorselt täitmisele pööramisele, kui isik katseajal kontrollnõudeid ei järgi või ei täida talle pandud kohustusi mõjuva

põhjuseta. K.V puhul mõjuvad põhjused kontrollkohustuste rikkumiseks puuduvad.

Olukorras, kus isik oli teadlik talle sätestatud kontrollkohustuste täitmise tingimustest, ent ta sellele vaatamata on tarvitanud alkoholi, on kohus õigesti pööranud tema karistuse täitmisele. 6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas

4