Legislator Case Law & Legislation
1-14-8555/2 AI generated

1-14-8555/2 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-14-8555/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris alustati 28.12.2012 Erika Haari avalduse alusel kriminaalasi KarS § 209 lg 1 tunnustel selle kohta, et M.U. on E. Haarilt erinevatel viisidel raha välja petnud, lubades saadud raha eest teostada korteris asukohaga XXX erinevaid ehitusja remonditöid, kuid need on tegemata.

Legislator headnote

AI generated

1-14-8555/2 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: on E. Haarilt erinevatel viisidel raha välja petnud, lubades saadud raha eest teostada korteris asukohaga XXX erinevaid ehitusja remonditöid, kuid need on tegemata.

Keywords

AI generated
dismissal of fraud charges fraudulent obtaining of a benefit consumer credit revocation credit and loan fraud protection against illicit commercial practices action for recovery of property
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8555 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Taotluse esitaja ja taotluse liik Erika Haar, taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 11. septembri 2014 määrusele määruskaebuse esitamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Erika Haari taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 11. septembri 2014 määruse vaidlustamiseks rahuldamata.

RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuris alustati 28.12.2012 Erika Haari avalduse alusel kriminaalasi KarS § 209 lg 1 tunnustel selle kohta, et M.U. on E. Haarilt erinevatel viisidel raha välja petnud, lubades saadud raha eest teostada korteris asukohaga XXX erinevaid ehitusja remonditöid, kuid need on tegemata.

2. Kriminaalmenetlus lõpetati Lõuna prefektuuri 18.08.2014 määrusega. Mittenõustudes kriminaalasja lõpetamisega, esitas Erika Haar 28.08.2014 (registreeriti Riigiprokuratuuris 29.08.2014) kaebuse. Riigiprokuratuuri 11.09.2014 määrusega jäeti E. Haari kaebus rahuldamata.

TAOTLUSE SISU

3. E. Haar taotleb ringkonnakohtult riigi õigusabi andmist, et vaidlustada Riigiprokuratuuri määrust, kuna KrMS § 208 lg 1 võimaldab seda teha vaid advokaadi vahendusel. Kaebuse esitaja märgib, et ei ole suuteline endale ise advokaati leidma.

Taotluse kohaselt moodustab E. Haari kuusissetuleku sotsiaaltoetus 232,96 eurot. Väljaminekud on ca 460 eurot. E. Haaril on kaks korterit: XXX ja XXX. Pangaarvete jäägiks on E. Haar märkinud XXX eurot. Riigi õigusabi on ta nõus täielikult hüvitama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud E. Haari õigusabitaotlusega, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.

4.1 RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 sätestab, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. RÕS § 14 lg 2 sätestab, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.

4.2 Eeltoodust nähtub, et riigi õigusabi antakse juhul, kui isikul majandusliku seisundi tõttu ei ole võimalik õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, ta suudab seda teha üksnes osaliselt või kui isiku majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Käesoleval juhul nähtub E. Haari õigusabitaotlusest, et tal on piisavalt materiaalseid võimalusi ise oma õigusabi eest tasuda. Nii on E. Haar isegi märkinud, et on nõus riigi õigusabi kulud hüvitama. Seetõttu ei ole E. Haar riigi õigusabi seaduse kohaselt õigustatud isikuks õigusabi saamiseks. Ainuüksi asjaolu, et E. Haar ei ole suuteline ise õigusabi teenuse osutajat leidma, ei ole aluseks talle riigi õigusabi määramiseks. Siinkohal selgitab ringkonnakohus E. Haarile, et advokaate ühendab kutseühendus Eesti Advokatuur, kes osutab mh õigusteenuseid era-ja avalikes huvides. Eesti Advokatuuri veebileheküljele advokatuur.ee on koondatud advokatuuri liikmete nimed ja kontaktandmed. Samuti on E. Haaril võimalik infot õigusabi osutajate kohta saada advokatuuri telefonil 662 0665 või meili teel: advokatuur@advokatuur.ee

5. Eeltoodust tulenedes ja juhindudes RÕS § 6 lg-st 1 jätta E. Haari taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas