3-14-51671/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-51671

Otsuse kuupäev

21. oktoober 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Osvald Sasko kaebus Kaitseliidu Tartu maleva Tamme

malevkonna juhatuse 9. juuni 2014 otsuse nr TA-0.1-

2.1/14/11632 tühistamiseks.

Asja läbivaatamise vorm

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja Osvald Sasko

Vastustaja Kaitseliit

Resolutsioon

1. Jätta asja juurde võtmata O. Sasko poolt 20. oktoobril

2014 esitatud fotod ja kutse Läti Leegionäride

mälestuspäevale.

2. Jätta O. Sasko kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 20. november 2014. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna juhatuse 9. juuni 2014 otsusega nr TA-0.1-

2.1/14/11632 määrati Osvald Saskole hoiatus seoses osalemisega 18. märtsil 2014 Läti Vabariigis

Riias toimunud Leegionäride marsil kandes kaitseväelase vormiriietust ja Kaitseliidu eraldusmärke

(käelinti).

1. juuli 2014 Kaitseliidu Tartu Maleva juhatuse otsusega nr TA-0.1-2/14/13302PR jäeti jõusse

Tamme malevkonna juhatuse otsusega kohaldatud hoiatus. 8. juuli 2014 Kaitseliidu Tartu maleva

juhatuse protokolliga nr TA-0.1-2/14/13684PR parandati 1. juuli 2014 otsuses ilmne ebatäpsus.

6. augustil 2014 esitas O. Sasko Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Kaitseliidu Tartu maleva

Tamme malevkonna juhatuse 9. juuni 2014 otsuse nr TA-0.1-2.1/14/11632 tühistamist.

2. 22. augusti 2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 10. septembri 2014 määrusega

otsustas kohus vaadata asja läbi kirjalikus menetluses.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

3. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja tõesti Riias Leegionäride päeva mälestusüritusel. Seejuures ei

avaldanud O. Sasko meelsust, vaid soovis esindada MTÜ Admiral Pitka ühingut ning väljendada

ühtsust Läti Vabariigi kaitsejõududega ja naabermaa elanikega.

Mälestusüritus oli Läti Vabariigi poolt ametlikult lubatud ja registreeritud üritus. Üritusel osalemisel

vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmisel lähtus kaebaja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja

eraldusmärkide kandmise korrast, mille p 2.10. sätestab vormiriietuse kandmise keelu üksnes

meelsust väljendavatel meeleavaldustel ja üritustel, mis võivad diskrediteerida kaitsejõude.

Vaidlustatud otsuses ei ole aga selgitatud, kuidas vaidlusalusel üritusel osalemine väljendas

Kaitseliidu, Eesti Vabariigi katsejõudude või kaebaja meelsust.

Vastustaja vastuväited

4. Kaitseliit vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Kaitseliidu seaduse (KaLS) § 8 lg 4 ja lg 6 kohaselt võib Kaitseliidu tegevliige kanda kaitseväelase

vormiriietust ainult teenistuskohustuse täitmisel. Ka Kaitseväe juhataja 18. märtsi 2010 käskkirjaga

nr 99 kehtestatud „Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise

kord“ (kord) punkt 2.4. rõhutab, et vormiriietust kantakse teenistusülesannete täitmisel. Korra p 2.2.

kohaselt esindab vormiriietuse kandja Eesti Vabariiki. 12. augusti 1949. a Genfi III konventsiooni ja

Genfi konventsioonide 8. juuni 1977. a I lisaprotokolli kohaselt peavad relvajõudude liikmed

eristuma tsiviilelanikkonnast vormikandmise kaudu. Üksikisikute omaalgatuslikult nii Eesti Vabariigi

territooriumil, kuid eelkõige välisriigis kaitseväelase vormis viibimine ei ole kooskõlas Eesti

Vabariigi huvidega ning võib tekitada Eesti Vabariigile soovimatuid tagajärgi. Sellele viitab ka korra

p 1.5. sätestatud nõue, et välisriigis võib vormiriietust kanda vaid kooskõlas rahvusvahelise

kokkuleppega. Vastavat kokkulepet üritusel vormi kandmise kohta ei ole.

Korra punkti 9.3. kohasel on Kaitseliidu käelindi kandmiseks vajalik struktuuriüksuse juhi luba.

Kaebaja kandis üritusel käelinti ilma struktuuriüksuse juhi vastava loata. Asjassepuutumatud on

kaebuse esitaja arutlused ürituse õiguspärase korralduse üle või Läti kodanike Eestis vormi kandmise

õiguse üle. Nimetatud küsimusi reguleerib Läti õigus ja see ei ole käesoleva kaebuse esemeks. Lisaks

täpsustab korra p 2.10, et vormiriietuse kandmine ei ole lubatud meelsust väljendavatel

meeleavaldustel ja üritustel, mis võivad diskrediteerida kaitsejõude. Kaebaja on seisukohal, et üritus

ei olnud „meelsust väljendav meeleavaldus“, vaid mälestusüritus. Kaebaja seisukoht ürituse osas on

antud juhul vastupidine avalikule arvamusele.

KaLS § 53 lg 4 ja Kaitseliidu kodukorra § 14 lg 1 kohaselt võib kollegiaalne organ Kaitseliidu liikme

suhtes, kes rikub Kaitseliidu tegevust reguleerivaid õigusakte, kohaldada vastutust. Juhatus on

arutanud Kaebaja rikkumist oma koosolekul ning kuulanud Kaebaja ära. Juhatus on tulenevalt

toimepandud rikkumisest ja süüdlase isikust valinud vastutuse kergeima meetme - hoiatuse

kohaldamise. Hoiatus on määratud toimepandud rikkumise eest põhjendatult ning kooskõlas

õigusaktides sätestatud menetlusnormidega ning on õiguspärane.

Kohtu seisukoht

5. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et O. Sasko osales 16. märtsil 2014 Läti Vabariigis Riias toimunud

Leegionäride päeval. Sealjuures kandis O. Sasko Kaitseväe vormiriietust Kaitseliidu

eraldusmärkidega ja Kaitseliidu käelinti.

Pooled on erineval seisukohal selles, kas O. Sasko rikkus sellega KalS § 8 lg 4 ja lg 6 ning Kaitseväe

juhataja 18. märtsi 2010 käskkirjaga nr 99 kehtestatud „Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme

vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise kord“ (kord) nõudeid.

6. Vastavalt KalS § 8 lg-le 4 võib valdkonna eest vastutav minister Kaitseliidu tegevliikmele

kaitseväeteenistuse seaduse § 13 lg 5 alusel kehtestatava määrusega anda õiguse kanda

teenistuskohustuse täitmisel kaitseväelase vormiriietust, kui sellele on kantud Kaitseliidu sümbolid ja

eraldusmärgid. Vaidlust ei ole ka selles, et O. Sasko on Kaitseliidu tegevliige (KalS § 24).

Kohus nõustub vastustajaga, et sättest tulenevalt on ministrile antud volitus lubada kaitseväelase

vormiriietuse kandmiseks Kaitseliidu tegevliikmele üksnes teenistuskohustuste täitmisel. Samas ei

nõustu kohus vastustajaga selles, et viidatud normist tulenevad otseselt kohustused Kaitseliidu

tegevliikmele. Kuna säte on volitusnormiks asjaomasele ministrile seaduse alusel rakendusakti

andmiseks, siis ei ole Kaitseliidu tegevliikmed normi adressaadiks. Ministrile antud volituse piirid ei

ole samaaegselt kohaldatavad juhistena isikutele oma käitumise kujundamiseks. Ka ei nähtu Riigi

Teataja võrguleheküljelt, et kaitseminister oleks andnud KaLS § 8 lg-s 4 nimetatud määruse.

Eeltoodule vaatamata, s.t sõltumata sellest, kas kaitseminister on loonud õigusliku aluse Kaitseliidu

tegevliikmetele kaitseväelase vormiriietuse kandmiseks, tuleneb KaLS § 8 lg-st 6 Kaitseliidu

tegevliikmele kohustus järgida Kaitseväe juhataja kehtestatud eraldusmärkide ja vormiriietuse

kandmise korda Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmisel. Seega sõltumata sellest,

kas kaitseväelase vormiriietuse kandmine toimub kehtiva õiguse alusel või mitte, tuleb vormiriietuse

kandmisel juhinduda korra sätetest. Sama kehtib juhul, kui O. Sasko on seisukohal, et õigus

kaitseväelase vormiriietuse kandmiseks tuleneb asjaolust, et ta on tegevteenistusest vabastatud

kaadrikaitseväelane (korra p 1.4.).

7. Korra p 2.4. ls 1 järgi kantakse vormiriietust teenistusülesannete täitmisel koos ettenähtud

eraldusmärkidega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et sättest tuleneb nii kohustus kanda

vormiriietust koos eraldusmärkidega, kui ka keeld vormiriietuse kandmiseks väljaspool

teenistusülesannete täitmist. Kuigi KalS § 8 lg 4 ei pane Kaitseliidu tegevliikmele otseselt kohustusi

kaitseväelase vormiriietuse kandmisel on asjakohane tõlgendada korra p 2.4. ls-t 1 koostoimes

nimetatud sättega.

Vastavalt KaLS § 33 lg-le 1 teenistuskohustus on ülesanne, mida Kaitseliidu liige täidab KaLS § 4 lg

1 sätestatud ülesannete täitmise eesmärgil ja § 4 lg 2 sätestatud tegevustesse kaasamise korral

Kaitseliidu koosseisus. Teenistuskohustus vormistatakse enne ülesande sooritamist kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, kiiret tegutsemist nõudvas olukorras esimesel võimalusel, ja

sellest peab selguma Kaitseliidu relva kaasavõtmise vajadus.

Vaidlust ei ole selles, et pädev isik ei andnud O. Saskole teenistuskohustust osaleda 16. märtsil 2014

Läti Vabariigis Riias Leegionäride mälestusüritusel. Samuti ei ole vaidlust selles, et Kaitseliidu

struktuuriüksuse ülem ei andnud kaebajale korraldust Kaitseliidu käelindi kandmiseks. Seetõttu on

kohus seisukohal, et kaebaja ei olnud õigustatud üritusel osalemisel kaitseväelase vormiriietuse

kandmiseks ega Kaitseliidu käelindi kandmiseks.

8. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et Läti Vabariigis peetav Leegionäride mälestusüritust ei saa

pidada ainuüksi hukkunute mälestamisele suunatud ürituseks, kuna see on omandanud laiema

tähenduse vastandades ühiskonna erinevaid gruppe1. Avalikkuse teravdatud huvi ning ühiskonna

polariseeritud suhtumise tõttu üritusse on üritusel osalemisel paratamatult isiku meelsust väljendav

toime sõltumata sellest, kas isik ise sellist eesmärki taotleb või mitte.

1 Vt meediakajastust üritusest võrguleheküljel http://www.postimees.ee/teema/leegion%C3%A4ride_p

%C3%A4ev või http://www.delfi.ee/teemalehed/leegionaride-paev

Seega oli 16. märtsil 2014 Leegionäride mälestusüritusel osalemine vastuolus ka korra p-st 2.10

tuleneva keeluga. Siinjuures on asjakohane tähele panna, et kaitseväelase vormiriietuse kandmisel

esindab isik Eesti Vabariiki. Seega ei saa isik lähtuda vormiriietuse kandmise aja ja koha valikul

isiklikest tõekspidamistest. Vormiriietuse kandmise võib luua näivuse, et isik esindab Eesti Vabariigi

väärtushinnanguid, mistõttu on põhjendatud nõue vormiriietuse kandmisel kehtestatud korra rangeks

järgimiseks. Kohus nõustub vastustajaga siinjuures selles, et välisriigis kaitseväelase vormiriietuse

kandmisel on toodud põhjustel veelgi olulisem kehtiva korra järgimine ning rahvusvaheliste reeglite

ja kokkulepete austamine (korra p 1.5.). Kaebaja ei ole viidanud kokkulepetele Läti Vabariigiga,

mille kohaselt tunnustaks Läti Vabariik oma territooriumil Eesti kaitseväelase vormiriietuse kandmist

kandja isiklike tõekspidamiste kohaselt. Ka kohtule ei ole sellise kokkuleppe olemasolu teada.

9. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna juhatuse 9.

juuni 2014 otsuses nr TA-0.1-2.1/14/11632 on põhjendatult leitud, et O. Sasko on rikkunud

kaitseväelase vormiriietuse kandmise nõudeid. Samadel põhjustel ei oma asja lahendamisel määravat

tähendust, kas üritus, mille kaebaja osales, oli korraldatud õiguspäraselt või mitte. Kohtu seisukohta

ei muuda asjaolu, et vaidlustatud otsuses on rikkumist muu hulgas kvalifitseeritud ka KaLS § 8 lg 4

järgi. Otsusest nähtub selle faktiline alus, mistõttu ei takista eksimus õigusliku aluse märkimisel

otsuse põhjendustest arusaamist ega otsuse vaidlustamist. Seega on tegemist vormilise eksimusega

(HMS § 58), mis ei ole mõjutanud asja otsustamist.

10. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on kaebaja saanud esitada oma seisukoha (tl 10) enne

vaidlustatava otsuse tegemist. Sealjuures oli O. Sasko teadlik, millise sündmusega seoses tema

käitumist hinnatakse, samuti millised on võimalikud etteheited. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatava

otsuse andmisel oleks rikutud kaebaja menetluslikke õigusi. Ka kaebaja ise ei ole oma menetluslike

õiguste rikkumist väitnud.

11. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vaidlustatud otsusega ei ole kaebaja suhtes kohaldatud

distsiplinaarkaristust. Kaebajale ei ole ka omistatud distsiplinaarsüüteo tunnustele vastavat tegu, s.o

Kaitseliidu maine kahjustamist ega teenistuskohustuse täitmisel Kaitseliidu liikme tegevust

sätestavate õigusaktide nõuete rikkumist või käsu täitmata jätmist (KaLS § 53 lg 2). Samuti ei ole

hoiatus nimetatud distsiplinaarkaristusena kohaldatavate meetmete loetelus (KaLS § 55 lg 2).

Hoiatuse kohaldamise võimaluse sätestab Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013 määrusega nr 151

kehtestatud Kaitseliidu kodukorra § 14 lg 1 p 1. Nimetatud sätte alusel võib hoiatuse kohaldada

Kaitseliidu liikme suhtes, kes rikub Kaitseliidu tegevust reguleerivaid õigusakte, ei täida talle pandud

kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu mainele või varale. Hoiatuse kohaldamise

õigus on muu hulgas Kaitseliidu struktuuri- ja allüksuse juhatusel (kodukorra § 14 lg 2). Seega ei ole

hoiatus distsiplinaarkaristus. Meetme kohaldamise eesmärgiks on anda isikule märku tema tegevuse

vastuolust Kaitseliidu liikmelt oodatava käitumisega. Hoiatust ei saa arvestada distsiplinaarsüüteo

korduvuse arvestamisel ega muude distsiplinaarsüüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel.

12. O. Sasko kasutas õigust esitada kaebus meetme kohaldanud juhatusest järgmisele kõrgemale

organile (kodukorra § 14 lg 7). Kaitseliidu Tartu maleva juhatus lahendas O. Sasko kaebuse 1. juuli

2014 otsusega. 8. juulil 2014 toimunud Kaitseliidu Tartu maleva juhatuse koosoleku (millel osales ka

kaebaja) protokollilise otsusega parandati 1. juuli 2014 otsuses esinenud ebatäpsus. Seega lahendas

Kaitseliidu Tartu maleva juhatus O. Sasko kaebuse Tartu maleva Tamme malevkonna juhatuse 9.

juuni 2014 otsuse nr TA-0.1-2.1/14/11632 peale lõplikult 8. juulil 2014. Vastavalt tuleb halduskohtule

kaebuse esitamise tähtaega arvestada kaitseliidu Tartu maleva 8. juuli 2014 otsusest. Vastavalt on O.

Sasko esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule tähtaegselt, sest 30-päevase kaebetähtaja viimaseks

päevaks oli 6. august 2014.

13. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna juhatuse 9.

juuni 2014 otsus nr TA-0.1-2.1/14/11632 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Kaebus jääb rahuldamata.

14. Kohus ei võta asja juurde 20. oktoobril 2014 kaebaja poolt esitatud fotosid ega kutset, kuna

kaebaja ei ole selgitanud, mida ta soovib esitatud tõendiga tõendada. Kohtu hinnangul ei nähtu

esitatud tõendist asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Lisaks on tõend esitatud pärast

pooltele menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtaja (7. oktoober 2014) möödumist.

15. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik