3-12-1226/45 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-1226

Haldusasi

OÜ Megonar kaebus Vihula Vallavolikogu 10. mai

2012. a otsuse nr 173 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30. november 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vihula Vallavolikogu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Meganor

Vastustaja Vihula Vallavolikogu

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonikaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 30. novembri 2012. a otsus väljamõistetud

menetluskulude suuruse osas. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Kalda Kivi OÜ

kasuks välja menetluskulud summas 1700 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta

menetlusosaliste endi kanda.

3. Mõista OÜ-lt Kalda Kivi Vihula Vallavolikogu kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulu 15 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20. november

2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Megonar OÜ esitas 5. märtsil 2012 Keskkonnaameti Viru regioonile taotluse Noonu

uuringuruumis geoloogilise uuringuloa saamiseks. 10. mai 2012 otsusega nr 173 otsustas

Vihula Vallavolikogu mitte nõustuda kaebajale loa väljastamisega.

2. Megonar OÜ esitas 14. juunil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Vihula

Vallavolikogu 10. mai 2012 otsus nr 173 tühistada.

3. Tartu Halduskohtu 30. novembri 2012. a otsusega kaebus rahuldati. Kohus leidis, et

vaidlustatud otsuses puuduvad põhjendused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel

lähtunud. Selgusetuks jääb, mida on vaidlusaluses otsuses kaalutletud ning saab vaid eeldada,

mida vald sellise otsusega taotleb, sest valla argumendid puuduvad. Haldusakt ei ole

kontrollitav.

Kohus rahuldas kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse täies ulatuses ja mõistis

vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 5040 eurot.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Vihula Vallavolikogu apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu poolt väljamõistetud

menetluskulusid vähendada järgmistel põhjendustel.

4.1. Kaebaja taotles kõigepealt menetluskulu väljamõistmist 3640 euro ulatuses, millele pärast

kohtuistungit lisandus 560 eurot. Kokku taotles seega kaebaja 4200 euro väljamõistmist, kuid

kohtuotsusega mõisteti välja 5040 eurot. Viimane summa sisaldab ka käibemaksu, kuid

kaebaja on kinnitanud, et ta ei taotle käibemaksu hüvitamist.

4.2. Hoolimata sellest, kas kohtuotsusega vastustajalt väljamõistetud menetluskulud

sisaldavad käibemaksu või mitte, on apellant seisukohal, et väljamõistetud kulud on liiga

suured. Käesolev asi ei ole mahukas ega keeruline. Vajalik ei olnud mahuka dokumentatsiooni

läbitöötamine. Asjas peeti vaid üks istung.

5. Kaebaja vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

5.1. Vastustaja ei ole selgitanud, miks ei ole väljamõistetud kulud vajalikud või põhjendatud.

Kaebaja hinnangul olid kõik menetluskulud vajalikud ja põhjendatud.

5.2. Vastustaja ei esitanud esimese astme kohtu menetluses vastuväiteid kuludokumentidele

ega menetluskulu väljamõistmise taotlusele.

5.3. Kohtupraktikas on leitud, et halduskohtumenetluses tuleb menetluskulu välja mõista koos

arvel märgitud käibemaksuga (RKHKo 3-3-1-58-07). Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et

kaebaja on taotlenud menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta. Riigikohus on

rõhutanud, et menetluskulu väljamõistmise otsustamine on kohtu ülesanne ja kohus ei ole

seotud menetluskulu kohta esitatud menetlusosaliste seisukohtadega (RKHKo 3-3-1-5-12).

6. Tartu Ringkonnakohtu 27. augusti 2013. a määrusega asendati kaebaja OÜ Megonar

viimase eriõigusjärglase Kalda Kivi OÜ-ga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonikaebus tuleb rahuldada.

8. Kõigepealt peatub ringkonnakohus küsimusel, kas halduskohus sai menetluskulude

koosseisus välja mõista käibemaksu.

Halduskohtu istungil esitas kaebaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas

3655,97 eurot (riigilõiv 15,97 + õigusabikulud 3640 eurot, vt tl 154p, kd I), millele lisaks

taotleti pärast istungi toimumist 560 euro väljamõistmist istungil osalemise eest ( (tl 167p, kd

I). Kokku oli seega lõplik summa, mille väljamõistmist kaebaja taotles, 4215,97 eurot.

Kaebaja kinnitas neis dokumentides, et summa on esitatud ilma käibemaksuta ning taotlustest

on selgelt väljaloetav, et ta soovib just sellise summa – 4215,97 eurot väljamõistmist, st et ta

soovib menetluskulude hüvitamist ilma neile käibemaksu lisamata (tl 167p).

Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, mille alusel mõistis halduskohus kaebaja kasuks välja

taotletust suurema summa – 5040 eurot. Sellega väljus halduskohus ilmselgelt talle esitatud

taotluse piiridest.

Kaebaja viide Riigikohtu praktikale, mille järgi võib menetluskulud välja mõista koos

käibemaksuga, ei ole siinkohal asjakohane. Kaebaja näitas ära konkreetse summa, mille

väljamõistmist ta soovib ning märkis sealjuures, et ta ei taotle käibemaksu hüvitamist. Seega

väljus halduskohus õigusabitasule käibemaksu lisades taotluse piiridest.

Ka viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-5-12 ei väära eeltoodud ringkonnakohtu

seisukohta. Viidatud Riigikohtu poolt lahendatud asjas sõnastatu käis selle kohta, et kohus

peab kvalifitseerima menetluskulu ise kas esindaja- või nõustajakuludena. See olukord ei ole

võrreldav käesolevas asjas kujunenud olukorraga ning sellest seisukohast ei saa teha järeldust,

et kohus peaks mõistma välja menetluskulud koos käibemaksuga ka siis, kui menetlusosaline

on selgesõnaliselt esitanud taotluse menetluskulu väljamõistmiseks ilma käibemaksuta.

Seega kuuluvad halduskohtu poolt väljamõistetud menetluskulud vähendamisele juba sel

põhjusel.

9. Lähemat analüüsimist vajavad ka toimingud, mida kaebaja esindaja asja lahendamisel on

teinud. Muuhulgas on menetluskulude väljamõistmise taotlusele lisatud kliendiaruandes

märgitud sõit Tallinnast Rakveresse ja kohtumine erinevate haldusorganite ametnikega (tl 158,

kd I), samuti on kajastatud aruandes sõit istungile (tl 169, kd I).

Tartu Ringkonnakohtu järjekindla praktika kohaselt ei ole võimalik õigusabikuluna välja mõista

ajakulu seoses sõitmisega. Ehkki sellist võimalust on mööndud Riigikohtu halduskolleegiumi

praktikas (RKHKo 3-3-1-66-12), on Riigikohtu tsiviilkolleegium samas küsimuses asunud

seisukohale, et niisugune kulu ei ole menetluskuluna hüvitatav (RKTKm 3-2-1-65-13, p 17).

Ringkonnakohus on oma praktikas pidanud põhjendatumaks ja õigemaks hilisemat, Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi lahendit ning lähtunud sellest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

11. juuni 2013. a otsus haldusasjas nr 3-12-1062, p 25; 11. juuni 2013. a otsus haldusasjas nr 3-

11-1269).

Ehkki kuludokumentidest pole selgelt võimalik välja lugeda täpset aega, mida kaebaja esindaja

sõitmisele kulutas, ja seega ka summat, mille väljamõistmist ta seoses sellega taotles, võtab

ringkonnakohus seda siiski arvesse ühe alusena menetluskulude vähendamisel.

10. Ringkonnakohus nõustub apellandiga ka selles, et menetluskulud on asja mahtu ja keerukust

arvestades põhjendamatult suured. Asja materjalid ei ole mahukad. Kohtumenetluses toimus vaid

üks istung. Kaebajal ei olnud asjas vajalik esitada täiendavaid menetluslikke taotlusi ega

määruskaebusi. Põhiline argument haldusakti vaidlustamisel oli selle puudulik põhjendamine, st

haldusõiguse üldosa valdkonda kuuluv küsimus, milles orienteerumine ja millele tuginevalt

kaebuse argumenteerimine ei ole keskmisest haldusasjast keerulisem. Koostatud dokumentideks

on kaebus (8 lk), seisukohad Vihula Vallavolikogu vastusele (7 lk) ning kohtuteesid (5 lk).

Seisukohtades valla vastusele ning teesides on väga vähe uut välja toodud.

11. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus halduskohtu poolt väljamõistetud

menetluskulusid. Menetluskulude vähendamisel võtab ringkonnakohus arvesse nii eelnevalt

toodud konkreetseid asjaolusid, mis menetluskulude vähendamist tingivad (alusetult käibemaksu

ja sõidukulu väljamõistmine) kui ka seda, et sellisel kujul on menetluskulud põhjendamatult

suured ega ole kooskõlas HKMS § 109 lg-s 6 sätestatuga.

Arvestades ülaltoodut ning muuhulgas ka Riigikohtu viimase aja praktikat selles, mida on

Riigikohus lugenud keskmiseks põhjendatud menetluskuluks ühes kohtuastmes (vt nt RKHKo 3-

3-1-50-13, 3-3-1-35-13, 3-3-1-29-13, 2-2-1-67-12, 3-3-1-29-12, 3-3-1-62-11, 3-3-1-91-10, 3-3-1-

36-10, 3-3-1-40-13, 3-3-1-66-12, 3-3-1-66-12, 3-3-1-33-12, 3-3-1-4-12, 3-3-1-48-10), leiab

ringkonnakohus, et halduskohtu otsusega väljamõistetud menetluskulude suurust tuleb

vähendada 1700 euroni.

12. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, mõistetakse kaebajalt vastustaja kasuks välja

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Agu Timmi

Einar Vene