3-14-52318/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Ruth Plaks ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52318 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus IC Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – IC Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus IC määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta IC määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-52318 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. IC saabus Eestisse 12.07.2011 kaubalaevaga MV „SZAFIR“, mis oli 25.06.2011 lahkunud Côte d’Ivoire’i (Elevandiluuranniku) San Pedro sadamast ja mille lasti (kakaooad) vahele oli IC koos ühe kaaslasega end ära peitnud.

2. IC esitas 13.07.2011 varjupaiga ja elamisloa taotluse nr 7001110043. Politseija Piirivalveamet (PPA) lükkas 22.12.2011 otsusega nr 7001110043-1 IC varjupaigataotluse tagasi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 21 lg 2 alusel, sest esinevad VRKS § 20 p-des 9, 10 ja 11 sätestatud asjaolud, keeldus IC-le elamisloa andmisest VRKS § 40 p 1 alusel ning tegi taotlejale VRKS § 25 lg 2 ja § 41 lg 2 alusel ettekirjutuse Eestist lahkumiseks.

3. Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2012 otsusega IC kaebuse PPA 22.12.2011 otsuse nr 7001110043-1 tühistamiseks rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus 24.10.2013 otsusega IC apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 13.03.2014 IC kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

3-14-52318 2(4)

4. PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalve talituse inspektorid pidasid 03.10.2014 48 tunniks kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Côte d`Ivoire`i Vabariigi kodaniku IC (sündinud 01.01.1984 Côte d`Ivoire`i Vabariigis).

5. PPA Põhja prefektuur tegi 03.10.2014 IC-le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 11 lg 1, § 72 lg 2 p 2 ja § 72 lg 2 alusel koheselt sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks.

6. PPA esitas 03.10.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse IC kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Taotluse kohaselt puudub Côte d'Ivoire'i Vabariigi kodanik IC-l Eestis viibimiseks seaduslik alus. Tema poolt esitatud varjupaigataotlus on PPA 22.12.2011 otsusega tagasi lükatud ning kohtud on tema poolt varjupaiga tagasilükkamise taotluse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätnud. Taotluses leitakse, et isik võib vabaduses viibides hakata Eestist väljasaatmisest kõrvale hoidma, samas pole isiku väljasaatmine võimalik 48 tunni jooksul.

7. IC vaidles Tallinna Halduskohtu 03.10.2014 kohtuistungil PPA taotlusele vastu ning oli seisukohal, et ta peaks Eestis elama.

8. Tallinna Halduskohus andis 03.10.2014 määrusega loa IC paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.12.2014.

PPA taotlus on põhjendatud. VSS § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Pärast IC varjupaigataotluse PPA otsusega tagasi lükkamist puudub isikul Eestis viibimiseks seaduslik alus. PPA on 03.10.2014 teinud isikule koheselt sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Usutav on PPA selgitus, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik. Seda juba põhjusel, et Eesti ja isiku kodakondsusriigi vahel ei ole maismaapiiri ning väljasaatmise tehniline korraldamine nõuab aega. Vabaduses viibides võib isik asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma. Riigis ebaseaduslikult viibiva välismaalase puhul, kellel pole Eestis arvestatavaid sotsiaalseid sidemeid ning kelle puhul on alust arvata, et ta oma kodakondsusriiki tagasi minna ei soovi, on põhjendatud arvata, et ta võib asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma. Arvestades IC poolt varjupaigamenetluses antud selgitusi, on ilmne, et ta ei soovi oma kodakondsusriiki tagasi minna. IC-l puudub Eestis perekonnaelu. Ka seetõttu ei ole isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne. Pole ka muid kaalukaid asjaolusid, mis takistaksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Esitatud materjalidest nähtuvalt elab isik senini varjupaigataotlejate majutuskeskuses. VRKS §-st 32 tulenevalt paigutatakse sinna elama isikud varjupaigamenetluse või ajutise kaitse menetluse ajaks. IC suhtes on varjupaigamenetlus lõppenud. Seega ei saa ta nõuda, et tal edaspidi võimaldataks elada varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Isiku väljasaatmine ei ole perspektiivitu. Pärast vajalike ettevalmistuste tegemist on võimalik isik Eestist välja saata. VSS § 23 lg-st 1 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtuniku loal kinnipidamiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

9. IC esitas halduskohtu määruse peale 06.10.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis 15.10.2014 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. IC palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 03.10.2014 määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt elab kaebaja Eestis juba kolm aastat ja ta on sellega rahul. Kaebaja palub end kinnipidamiskeskusest vabastada, kuna ta ei soovi seal viibida.

3-14-52318 3(4)

11. PPA palub kirjalikus vastuses määruskaebus rahuldamata jätta. PPA kordab halduskohtule 03.10.2014 esitatud taotluses toodut ning märgib täiendavalt järgnevat. Ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase arvestuskaardi juurde lisatud IC seletuskirjast nähtub, et isik omab elukohta Cote d'Ivoire'i Vabariigis, XXX-XXXXX linnas, XXXX kvartalis, kus elavad ka isiku vanemad, õde ja kaks venda. Seega on isiku side sünnija päritoluriigiga säilinud. IC ei ole tõendanud, et Eestist lahkudes pole tal võimalik elama asuda oma päritoluriiki, kus ta enne Eestisse saabumist elas. Isik valdab prantsuse keelt (mis on Cote d'Ivoire'i Vabariigi riigikeel). PPA ei näe takistusi isiku kohanemisel, töökoha ja elukoha leidmisel tema päritoluriigis. IC-l puuduvad Eestis sellised perekondlikud sidemed või muud erandlikud asjaolud, mis välistaksid tema väljasaatmise. Arvestada tuleb, et kuna isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, siis ei ole tal seadusest tulenevalt lubatud Eestis töötada ega võimalik end legaalselt töötades elatada. Ebaseaduslik riigis viibimine ei saa olla kooskõlas Eesti Vabariigi õiguskorra ja julgeolekuga. Ebaseaduslik Eesti Vabariigis viibimine on keelatud ja karistatav rahatrahvi või arestiga. Samuti rakendatakse ebaseadusliku riigis viibimise lõpetamiseks koormavaid haldusakte (ettekirjutused lahkumiseks) ja intensiivseid sunnivahendeid (kinnipidamine, väljasaatmine). IC peeti kinni põhjusel, et isiku varjupaigamenetlus on lõppenud ja käesoleva ajani ei ole isik vabatahtlikult lahkumisettekirjutust täitnud. Seega toimus isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine siseriikliku õiguse alusel ning on sellega kooskõlas, kuna on kahtlus, et isik võib põgeneda või muul viisil hoiduda kõrvale lahkumisettekirjutuse täitmisest. IC kinnipidamiskeskusest vabastamiseks puudub alus. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on kohane, vajalik ja mõõdukas sunnivahend. IC-l puudub isikut tõendav dokument, elamisluba, töökoht ning sissetulek, mistõttu ei ole tal väljaspool kinnipidamiskeskust võimalik õiguspäraselt tagada enda toimetulekut. Samuti on isik kinnipidamiskeskuses viibides ametivõimudele suhtlemisel kättesaadav. Isiku väljasaatmist takistab isikupoolne koostöö puudumine. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise asendamine järelevalvemeetmetega ei ole põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.

13. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuse esitaja väide, et ta on Eestis elanud juba pikka aega (kolm aastat) ega soovi kinnipidamiskeskuses viibida. PPA kahtlus, et isik võib põgeneda või muul viisil lahkumisettekirjutuse täitmisest kõrvale hoida, on põhjendatud. IC varjupaigamenetluses antud selgitustest ja esitatud määruskaebusest ilmneb, et isik ei soovi oma kodakondsusriiki tagasi minna. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav, et IC vabatahtlikult 03.10.2014 lahkumisettekirjutuse täidab. Isikul puuduvad Eestis perekondlikud sidemed, samuti puudub IC-l isikut tõendav dokument, elamisluba, töökoht ja sissetulek, mistõttu ei ole tal väljaspool kinnipidamiskeskust võimalik õiguspäraselt enda toimetulekut tagada. Lisaks on kinnipidamiskeskuses viibides isik ametivõimudele suhtlemisel kättesaadav. Leebemate meetmete kohaldamine ei ole antud juhul põhjendatud.

14. IC-l puudub välismaalaste seaduse § 43 lg-st 1 tulenev seaduslik alus Eestis viibimiseks ning ta kuulub väljasaatmisele. Seni takistab isiku väljasaatmist isikupoolse koostöö puudumine. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul IC väljasaatmine perspektiivitu, kuna PPA seletuse kohaselt on Cote d'Ivoire'i Vabariik tõenäoliselt vastuvõttev riik.

3-14-52318 4(4) /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe