3-14-52495/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-52495

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52495 Haldusasi I.T. kaebus Hiiu Vallavolikogu 18.09.2014 otsusele nr 104 Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus 2. Saata määruse ärakiri kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. 18.10.2014 saabus Tallinna Halduskohtule I.T.i kaebus nõudega tühistada Hiiu Vallavolikogu 18.09.2014 otsus nr 104 ja teha ettepanek asja uueks arutamiseks Hiiu Vallavolikogus. 2. Kaebaja vaidlustab Hiiu Vallavolikogu otsust, millega kooskõlastati Hiiu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering. Kaebuse lisamaterjalidest nähtub, et kaebaja on Hiiu Vallavolikogu liige, kes on vaidlustatava otsuse tegemisel ise osalenud (Hiiu Vallavolikogu 18.09.2014 istungi protokoll, tl 9). 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. 4. Kaebuse esitaja ei ole märkinud, et tema subjektiivsed õigused saaksid olla seotud volikogu otsuses nr 104 nimetatud objektiga. Kaebajast võib aru saada, et ta ei ole volikogu liikmena nõus tehtud otsusega, kuna volikogule oli esitatud ebaõigeid lubadusi (informatsiooni) ning seetõttu vallavolikogu võis teha oma kooskõlastusotsuse ebaõige informatsiooni alusel. Kaebaja palub selline otsus tühistada. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-74-08 leidnud, et kohus ei sekku planeeringu kehtestamise otsuse õiguspärasust kontrollides kohaliku omavalitsuse õigusesse seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu. Samas ei saa pidada õigeks olukorda, kus volikogu liige

3-14-52495

2 pöördub volikogu otsuse vaidlustamiseks, millega ta nõus ei ole, kohtusse - seda ka juhul, kui seadus näeb ette võimaluse populaarkaebuse esitamiseks. Kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei ole iga suvaline isik PlanS § 26 lg 1 tähenduses. Ta on asja otsustanud organi liige ning tal on laiemad võimalused otsustusprotsessi sekkuda kui üldsuse esindajatel. Volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi (RKHK 22.12.2008 määruse p 12). Kuigi kaebaja ei märgi täpsemini, missuguseid tema subjektiivseid õigusi rikutakse või missuguseid õigusi ta sooviks kaitsta, ei jäta kohus kaebust käiguta. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja volikogu liikmena ei ole kooskõlastuse andmisega nõustunud. Tegemist on sarnase olukorraga, milles RK eelmärgitud haldusasjas on selgitanud, miks volikogu liige ei saa kohtusse pöörduda, kui ta ei nõustu tehtud otsusega. KOKS § 17 lg 2 sätestab, et volikogu liige juhindub oma tegevuses seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest; nimetatud huvisid saab volikogu liige kaitsta hääletamise teel volikogus. Käesolevas asjas on tegemist olukorraga, mil kaebaja ei aktsepteeri kooskõlastusele pandud otsust, ent kaebaja jätab tähelepanuta, et hääletamise tulemused kajastavad tavapärast tulemust volikogu töös, mil realiseeritakse hääletamisõigust. Kaebaja ei väida ühegi õiguse rikkumist, mis võiks viidata, et volikogu töös esineb rikkumisi, mis viitaksid tema subjektiivsete õiguste piiramisele. Kohtu viidatud kohtupraktikast nähtub, ei saaks aga kuidagi aktsepteerida olukorda, mil volikogu liige pöördub volikogu otsuse vaidlustamiseks, millega ta nõus ei ole, kohtusse - seda ka juhul, kui seadus näeb ette võimaluse nn populaarkaebuse esitamiseks. Asja otsustanud organi liikmena oli kaebaja ka antud juhul asja otsustajate hulgas ning temal olid ja on jätkuvalt võimalused otsustusprotsessi sekkuda; seda õigust kaebajalt ära ei võetud ning kaebuses seda ka ei väideta. Volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi. Lisaks märgib kohus, et Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 sätestab, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Käesoleval juhul aga ei ole vaidlustatud mitte planeeringu kehtestamise otsust, vaid planeeringumenetluses kooskõlastuse andmist. Sellist otsust ei saaks ka nn populaarkaebusega PlanS § 26 lg 1 alusel vaidlustada. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud otsus rikuks kaebaja subjektiivseid õigusi. 5. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et näiteks maavanema heakskiit planeerimismenetluses ei kujuta endast iseseisvat haldusakti, vaid tegemist on menetlustoiminguga (vt nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-12-07, p 19). Seega peaks analoogselt olema ka kohaliku omavalitsuse poolt maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu kooskõlastamine menetlustoiming. Menetlustoimingut ei saa tühistada, kuna tühistada saab vaid haldusakti (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 1). Menetlustoimingu puhul on kohtul võimalik tuvastada selle õigusvastasus (HKMS § HKMS § 37 lg 2 p 6). HKMS seab menetlustoimingu vaidlustamisele piirangud. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

3-14-52495

3 Kohtupraktika kohaselt on menetlustoimingu menetluse lõpptulemusest eraldi vaidlustamine pigem erandlik. Haldusasjas nr 3-3-1-8-02 on Riigikohus märkinud, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomia põhimõttest, on erandlikult menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Selline lähenemine on kooskõlas ka HMS §-ga 58 (RKHK 18.02.2002 otsuse p 5). Praegusel juhul ei nähtu, et tegemist oleks mõne eelmainitud olukorraga, st et kooskõlastusega rikutaks kaebaja mittemenetluslikke subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest või et kooskõlastuse andmisel oleks tehtud mõni selline menetlusviga, mis vältimatult tingib lõpliku haldusakti (teemaplaneeringu) õigusvastasuse. Kaebaja on välja toonud vaid selle, et otsus põhineb tema arvates ebaõigel informatsioonil. See aga ei tähenda, et otsus oleks õigusvastane, iseäranis arvestades, et mingisuguste menetlusnormide rikkumist kaebuses välja pole toodud. Samuti puudub igasugune alus arvata, et kõnealune kooskõlastus tingiks vältimatult õigusvastase teemaplaneeringu kehtestamise – isegi juhul, kui eeldada kaebaja väidete tõele vastavust. 6. Kaebajal on võimalik vaidlustada teemaplaneeringut, kui see kehtestatakse ja kaebaja leiab, et see rikub tema subjektiivseid õigusi või on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga. 7. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud menetlustoiming ei riku kaebaja õigusi sõltumata lõplikust haldusaktist ning samuti ei tingi vastav menetlustoiming vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist isegi juhul, kui eeldada, et menetlustoiming on õigusvastane (kohtule seda aga ei nähtu) ja seega tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 8. HKMS § 43 lg-st 2 tuleneb, et kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohtusse pöördumisel tuleb järgida HKMS nõudeid, sh menetlustähtaegu. 9. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt ei tagastata tasutud riigilõivu juhul, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel. Seega ei kuulu kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik