Legislator Case Law & Legislation
2-14-57410/2 AI generated

2-14-57410/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-14-57410/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated
2-14-57410/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: K O H T U M Ä Ä R U S «Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2014, Pärnu Tsiviilasja number 2-14-57410 Tsiviilasi S. I.’i hagi A. P. vastu kohtuotsusega väljamõistetud elatise maksmise lõpetamiseks või elatise suuruse vähendamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. I. (isikukood x, elukoht x, e-post x ) Kostja: A. P. (isikukood x, elukoht x)»

Keywords

AI generated
withdrawal of parental rights child visiting rights relocation of child residence changed family circumstances withdrawal of parental authority modification of child custody

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2014, Pärnu Tsiviilasja number 2-14-57410 Tsiviilasi S. I.’i hagi A. P. vastu kohtuotsusega väljamõistetud elatise maksmise lõpetamiseks või elatise suuruse vähendamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. I. (isikukood x, elukoht x, e-post x ) Kostja: A. P. (isikukood x, elukoht x)

RESOLUTSIOON 1. Jätta S. I.’i hagi A. P. vastu vastu kohtuotsusega väljamõistetud elatise maksmise lõpetamiseks või elatise suuruse vähendamiseks menetlusse võtmata ja tagastada paberkandjal esitatud dokumendid hagi esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. 16.10.2014 esitas S. I. kohtule hagiavalduse A. P. vastu, milles palub tühistada tsiviilasjas nr x-xx- xxxx A. P. hagis S. I.’i vastu elatise nõudes xx xx xxxx.a tehtud kohtuotsuse või vähendada elatise nõuet, kuna hageja teised lapsed osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Hagiavalduse kohaselt on kohtuotsusega hagejalt välja mõistetud elatis kolmele ühisele lapsele, kuid 2014.a mais asus poolte ühine poeg T. elama hageja juurde, lisaks kasvatab hageja veel 2 väikest last: S. P.i (sündinud xx xx xxxx) ja D. I.’it (sündinud xx xx xxxx. Hageja sissetulekuks on ainult peretoetused ja S.i elatis, T.i laste toetus laekub A. P.le, kuid isa T.i kulude eest ei maksa alatest ajast, mil laps läks elama hageja juurde. 2. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja faktiliste väidete õigsust. TsMS § 371 lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Pärnu Maakohus xx xx xxxx (mitte xx xx xxxx, nagu on ekslikult märgitud hagis) tagaselja kohtuotsusega mõistis S. P.’lt A. P.’ kasuks välja poolte abielust sündinud kolme lapse: poeg K. P.

2-14-57410

2 (2) (sündinud xx xx xxxx), poeg T. P. (sündinud xx xx xxxx.a) ja poeg M. P. (sündinud xx xx xxxx) ülalpidamiseks elatise 2175 krooni (139,01 €) kuus lapse kohta alates 23.07.2008.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja S. I. on esitanud hagis A. P. vastu kaks alternatiivset nõuet: 1) lõpetada S. I.i poolt xx xx xxxx kohtuotsuse alusel A. P.le elatise maksmine; või 2) vähendada kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust. Kohus selgitab siinkohal, et alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps, mitte tema vanem. Elatise maksmise lõpetamise nõude saab elatist maksma kohustatud isik ehk S. I. esitada selle isiku vastu, kes on õigustatud elatist saama, so alaealise T. P. vastu. Asjaolu, et elatis mõisteti xxxx a välja A. P. kasuks, kes last kasvatas, ei muuda A. P. elatist saama õigustatud isikuks. S. I.i elatise maksmise kohustuse lõpetamist ei saa nõuda hagiga A. P. vastu. Selle nõude osas on hagi selgelt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus möönab, et kui T. P. on alaliselt asunud elama ema juurde ning isa tema ülalpidamises enam ei osale, on S. I.il õigus esitada elatise maksmise lõpetamise nõue T. P. vastu. Kuid võttes arvesse hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid: S. I.’i ja A. P. kolmest lapsest kaks, K. ja M. P. elavad jätkuvalt A. P. juures ja on tema ülalpidamisel, on hageja nõue elatise maksmise lõpetamiseks ebaselge – ei ole arusaadav, kas hageja soovib esitada hagi elatise maksmise lõpetamiseks kõigi kolme lapse vastu või üksnes T. P. vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib S. I. viimase 4 aasta jooksul peale xx xx xxxx kohtuotsuse tegemist muutunud faktilise olukorra tõttu saavutada ilmselt olukorda, kus ta ei peaks maksma elatist lapsele, kes elab tema juures ning võiks lõpetada või vähendada elatis maksmist lastele, kes elavad A. P. juures, kuna hageja enda kasvatada on veel 2 alaealist last, kes osutuksid olukorra jätkumiselt varaliselt vähem kindlustatud, kui elatist saavad lapsed (perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2). PKS § 102 lg 2 teise lause kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui hageja jääb selle juurde, et soovib lõpetada alaealisele T. P.le elatise maksmine ja lisaks sellele lõpetada või vähendada ka K. ja M. P. ülalpidamiseks makstavat elatist, tuleb esitada hagi kõigi kolme lapse vastu ning nõuet vastavalt põhjendada, sh selgitada elatise lõpetamise nõue puhul, miks kostja peaks kandma ülalpidamise kuludest suurema osa ning täpsustama elatise vähendamise nõude puhul, kui suurt elatist hageja on valmis kummalegi lapsele maksma. Selliste nõuete esitamine eeldab täiesti uue hagiavalduse vormistamist, kuna muutub ka menetlusosaliste ring. Seetõttu kohus ei pea otstarbekaks võimaldada hagiavaldust ümber vormistada selle käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise teel. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Eeltoodu alusel kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle esitajale.

Heli Käpp Kohtunik

/Allkirjastatud digitaalselt/