3-14-369/31

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.oktoober 2014 Tallinn

Haldusasja number

3-14-369

Haldusasi

OÜ Roherent kaebus SA KredEx juhataja 07.03.2014 käskkirjade nr 14-üld, 15-üld ja 16-üld tühistamiseks; OÜ Roheauto kaebus SA KredEx juhataja 07.03.2014 käskkirjade nr 17-üld, 18-üld, 19-üld ja käskkirjade, millega tunnistati kehtetuks elektriautode toetuse taotluste rahuldamise otsused nr EL-074 ja EL-075 ning nõuti OÜ-lt Roheauto tagasi elektriautode soetamise toetamiseks makstud toetused, tühistamiseks; E-autorent OÜ kaebus SA KredEx juhataja 08.04.2014 käskkirjade nr 51-üld, 52-üld, 53-üld ja 54-üld ning 06.05.2014 käskkirja nr 79-üld tühistamiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine Kaebaja I– OÜ Roherent, esindaja juhatuse liige Priit Perna Kaebaja II – OÜ Roheauto, esindaja juhatuse liige Priit Perna Kaebaja III - E-autorent OÜ,esindaja juhatuse liige Priit Perna

Vastustaja – Sihtasutus KredEx, volitatud esindajad vandeadvokaat Helmut Pikmets ja advokaat Triinu Kinkar

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon 1. Jätta OÜ Roherent kaebus rahuldamata. 2. Jätta OÜ Roheauto kaebus rahuldamata. 3. Jätta E-autorent OÜ kaebus rahuldamata. 4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see

1.OÜ Roherent ( kaebaja I) esitas 06.08.2012 majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.07.2011 määruse nr 69 „Rohelise investeerimisskeemi „Elektriautode toetus“ kasutamise tingimused ja kord“ ( Määrus) alusel Sihtasutusele (SA) KredEx ( vastustaja) 3 taotlust (nr EL-066, nr EL-067 ja nr EL-069, kd I tl 97-99) toetuse saamiseks. 29.08.2012 rahuldas vastustaja kaebaja I elektriautode toetuse taotlused ( I kd tl 30-35) ja kõigi kolme rahuldatud taotluse osas sõlmisid vastustaja ja kaebaja I 03.09.2012 toetuse eraldamise lepingud elektriauto ja selle laadija soetamise rahastamiseks ( I kd tl 4-29). Kaebaja I esitas 03.09.2012 vastustajale elektriautode toetuse väljamakse taotlused koos kaebaja I ja E-Vehicles OÜ vahel sõlmitud sõiduki ostu- müügi ja liisingulepingutega ja E- Vehicles OÜ arvetega ( I kd tl 100-105). 05.09.2012 otsustas vastustaja kaebaja I toetuse taotluste (nr EL-066, nr EL-067 ja nr EL-069) alusel toetuse välja maksta ( I kd tl 106-108) ja väljamakse taotluste rahuldamise otsustes toodud maksekorralduste ( I kd tl 106 pöördel, 107 pöördel, 108 pöördel) kohaselt teostas vastustaja väljamaksed kaebaja I poolt esitatud liisingulepingute järgsele müüjale E-Vehicles. Vastustaja tuvastas 28.02.14, et liiklusregistri andmetel ei olnud kaebaja I omandis ega liisingulepingu alusel kasutuses elektriautosid. Ka 17.04.14 kinnitas Maanteeamet, et kaebaja I omandis ega liisingulepingu alusel kasutuses ei ole elektriautosid (I kd tl 109) . Vastustaja esitas kaebajale I 09.01.14 nõude toetuse eraldamise lepingute täitmiseks ( I kd tl 110),milles palus kaebajal I esitada hiljemalt 20.01.14 koopiad dokumentidest, mis kinnitavad toetuste alusel elektriautode soetamist, elektriautode valduste üleminekut toetuse saajale ning nimetatud elektriautode kindlustamiseks kaskokindlustuse lepingute sõlmimist. Esitatud nõudes juhiti kaebaja tähelepanu asjaolule, et dokumentide esitamata jätmise korral tunnistab vastustaja otsuse kaebajale toetuste eraldamiseks kehtetuks, millega kaasneb kaebaja kohustus saadud toetus tagastada. Kaebaja I vastustajale nõudes märgitud dokumente ei esitanud. 07.03.14 otsustas vastustaja käskkirjadega nr 14-üld, 15-üld ja 16-üld ( I kd, tl 37-44, käskkirjad I):1) tunnistada kehtetuks elektriautode toetuse taotluste nr EL-066, nr EL-067 ja nr EL-069 rahuldamise otsused,2) nõuda kaebajalt tagasi toetus, mis maksti kaebajale välja elektriauto soetamise toetamiseks; 3) kohustada kaebajat I tagastama toetus ( iga auto kohta toetuse summas 18 000 eurot, kogusummas 54 000 eurot) vastustajale täielikult hiljemalt 7. 04.2014 .

3

Vastustaja tuvastas 28.02.14 , et liiklusregistri andmetel ei olnud kaebaja omandis ega liisingulepingu alusel kasutuses elektriautosid . Maanteeamet kinnitas 10.04.2014, et senini ei ole kaebaja II omandis ega liisingulepingu alusel kasutuses elektriautosid ( II kd tl 129) Vastustaja esitas kaebajale II 09.01.14 nõude toetuse eraldamise lepingute täitmiseks (II kd tl 130), milles palus kaebajal II esitada hiljemalt 20.01.14 dokumendid, mis kinnitavad toetuse alusel elektriauto soetamist, elektriauto valduse üleminekut toetuse saajale ning elektriauto kindlustamiseks kaskokindlustuse lepingu sõlmimist. Esitatud nõudes juhiti kaebaja II tähelepanu asjaolule, et dokumentide esitamata jätmise korral tunnistab vastustaja otsuse kaebajale II toetuste eraldamiseks kehtetuks, millega kaasneb kaebaja II kohustus toetus tagastada. Kaebaja vastustajale nõudes märgitud dokumente ei esitanud. 07.03.14 otsustas vastustaja käskkirjadega nr 17-üld, 18-üld, 19-üld ja 20 –üld ja kahe numbrita käskkirjaga) tunnistada kehtetuks elektriautode toetuse taotluste nr EL-070 , nr EL- 071, nr EL-072, nr EL-073 ja (numbrita käskkirjadega ) toetuse taotluste nr EL-074 ja nr EL- 075 rahuldamise otsused;2) nõuda kaebajalt II tagasi toetus, mis maksti kaebajale välja elektriauto soetamise toetamiseks; 3) kohustada kaebajat II tagastama toetus (iga auto kohta toetuse summas 18 000 eurot, kogusummas 108 000 eurot) vastustajale täielikult hiljemalt 7. 04.2014 (II kd tl 46-57 pöördel).

3.E-autorent OÜ ( kaebaja III) esitas Määruse alusel 06.08.2012 vastustajale 10 taotlust. 14.08.12 rahuldas vastustaja kaebaja 10 elektriautode toetuse taotlust (sealhulgas viis vaidlusalust taotlust nr EL-060, nr EL-061, nr EL-062, nr EL-063 ja nr EL-064 kd I tl 138- 142 pöördel). 14.08.12 rahuldas vastustaja kaebaja III elektriautode toetuse taotlused, sealhulgas ülalviidatud 5 taotlust ( III kd tl 34-38 pöördel). Kõigi viie viidatud rahuldatud taotluse osas sõlmisid vastustaja ja kaebaja III 17.08.12 toetuse eraldamise lepingud elektriauto ja selle laadija soetamise rahastamiseks ( III kd tl 4-33) . Kaebaja III esitas vastustajale elektriautode toetuse väljamakse taotlused koos kaebaja ja E-Vehicles OÜ vahel sõlmitud sõiduki ostu- müügi ja liisingulepingutega ja E-Vehicles OÜ arvetega ( I kd tl 143-157 pöördel) . 05.09.12 otsustas vastustaja kaebaja toetuse taotluste (nr EL-060, nr EL-061, nr EL-062, nr EL-063 ja nr EL-064) alusel toetuse välja maksta( I kd tl 153-157 pöördel) ja väljamakse taotluste rahuldamise otsustes toodud maksekorralduste ( I kd tl 153 pöördel, 154 pöördel, 155 pöördel, 156 pöördel ja 157 pöördel) kohaselt teostas vastustaja väljamaksed kaebaja III poolt esitatud liisingulepingute järgsele müüjale E-Vehicles OÜ. Pärast toetuse maksmist ilmnes vastustajale, et kaebaja III ei täida kohaselt oma kohustust soetada elektriautod. Vastustaja pööras kaebaja III tähelepanu sellele, et elektriautod tuleb võtta kasutusele ja kaebajal III tuleb täita oma kohustusi (31.07.13 e-kiri kaebajale III I kd tl 158, 30.10.13 e-kiri kaebajale III I kd tl 159). Kaebaja III ei esitanud infot selle kohta, millal kavatseb kaebaja elektriautod reaalselt kasutusse võtta ja oma kohustusi täitma asuda. 03.04.14 kinnitas Maanteeamet, et seoses kaebaja III taotlusega kümne elektriauto soetamiseks on 03.04.14 seisuga kaebaja liiklusregistris registreeritud üksnes viie elektriauto vastutava kasutajana (I kd tl 161)). Vastustaja leidis, et kaebaja III poolt saadud 10-st toetusest on kasutatud sihtotstarbeliselt 5 toetust, kuna kaebaja III on soetanud üksnes 5 elektriautot 10 asemel.Kuna kõik kaebajale III antud 10 toetust olid ühesuurused ja toetuse abil soetamisele kuulunud kõik elektriautod vastasid samale tüübile, mudelile ja väljalaskeaastale, luges vastustaja kaebaja poolt eesmärgipäraselt kasutatuks elektriautode toetuse taotluste nr EL-055, EL-056, EL-057, EL- 058 ja EL-059 alusel antud viis toetust ning leidis, et ülejäänud elektriautode toetuse taotluste (EL-060, nr EL-061, nr EL-062, nr EL-063 ja nr EL-064 ) alusel antud toetused ei ole kasutatud sihipäraselt.

4.OÜ Roherent ( kaebaja I) esitas 04.04.14 Tallinna Halduskohtule kaebuse SA KredEx juhataja 07.03.2014 käskkirja nr 14-üld, 15-üld ja 16-üld tühistamiseks ( I kd tl 2-3). OÜ Roheauto (kaebaja II) esitas 04.04.14 Tallinna Halduskohtusse kaebuse SA KredEx juhataja 07.03.2014 käskkirjade 17-üld, 18-üld, 19-üld ja 20 –üld ja kahe numbrita käskkirjaga toetuse taotluste nr EL-074 ja nr EL-075 rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuste tühistamiseks ( II kd tl 2-3) . OÜ E-Autorent (kaebaja III) esitas 07.05.14 Tallinna Halduskohtusse kaebuse SA KredEx 08.04.14 käskkirjade nr 51-üld, 52-üld, 53-üld ja 54-üld ning 06.05.2014 käskkirja nr 79-üld tühistamiseks ( III kd tl 2-3). Kohus võttis 29.04.2014 määrusega kaebaja I kaebuse menetlusse haldusasjana 3-14-369. Kaebaja II kaebus võeti menetlusse 08.04.2014 haldusasjana 3-14-370, kaebaja III kaebus võeti 20.05.2014 määrusega menetlusse haldusasjana 3-14-405. 28.05.2014 määrusega liitis kohus haldusasjad 3-14-369, 3-14-370 ja 3-14-405 ühte menetlusse , ( I kd tl 111-113), 30.06.2014 määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ( I kd tl 162-163).

5.Kaebaja I seisukohad

OÜ Roherent ei ole SA KredEx käest saanud taotluste EL-066, EL-067, EL-069 alusel toetust rahaliselt oma pangakontole ja OÜ Roherent valdusesse ei ole müüja OÜ E-Vehicles poolt üle antud liisinglepingu objekte – elektriautosid. Omandi üleminekut ei ole müüjalt ostjale toimunud. Eelnevale tuginevalt leiab kaebaja I, et tema vastu esitatud nõue ei ole korrektne, samuti ei ole võimalik esitatud nõudeid mis on sõnastatud SA KredEx juhataja 07.03.2014 käskkirjadega nr 14-üld, 15-üld ja 16-üld, täita. Toetuse võiks kaebuse väitel SA Kredex tagasi nõuda müüjalt OÜ E-Vehicles, kes oli reaalselt tehingus kasu saaja saadud toetuseraha näol ning kelle valduses on endiselt kõik toetuse aluseks olnud liisinglepingu objektid.

6.Kaebaja II seisukohad

OÜ Roheauto ei ole saanud SA KredEx käest taotluste EL-070, EL-071, EL-072, EL-073, EL-074, EL-075 alusel toetust rahaliselt oma pangakontole ja OÜ Roheauto valdusesse ei ole müüja OÜ E-Vehicles poolt üle antud liisinglepingu objekte – elektriautosid. Omandi üleminekut ei ole toimunud müüjalt ostjale. Tuginedes eelnevale ei ole kaebaja II arvates tema vastu esitatud nõue korrektne, samuti ei ole võimalik esitatud nõudeid ,mis on sõnastatud SA KredEx juhataja käskkirjadega nr 17-üld, 18-üld, 19-üld, 20-üld ja kahes 07.03.2014 numbrita käskkirjas (taotluste EL-074 ja EL-075 kohta), täita. Kaebuse väitel võiks SA Kredex toetuse tagasi nõuda müüjalt OÜ E-Vehicles,

OÜ E-Autorent ei ole SA KredEx käest saanud taotluste EL-060, EL-061, EL-062, EL-063, EL-064 alusel toetust rahaliselt oma pangakontole ja OÜ E-Autorent valdusesse ei ole müüja OÜ E-Vehicles poolt üle antud liisinglepingu objekte – elektriautosid. Omandi üleminekut ei ole toimunud müüjalt ostjale. Tuginedes eelnevale leiab kaebaja III, et tema vastu esitatud nõue ei ole korrektne. Samuti ei ole võimalik esitatud nõudeid , mis on sõnastatud SA KredEx juhataja 08.04.2014 käskkirjadega nr 50-üld, 51-üld, 53-üld, 54-üld ja 06.05.2014 nr 79-üld, täita. Kaebuse väitel võiks SA Kredex toetuseraha tagasi nõuda müüjalt OÜ E-Vehicles, kes oli reaalselt tehingus kasu saaja saadud toetuseraha näol ning kelle valduses on endiselt kõik toetuse aluseks olnud liisinglepingu objektid.

Vastustaja on esitanud oma seisukohad iga kaebuse osas eraldi, vastavalt OÜ Roherent( kaebaja I) kaebuse osas 15.05.2014 ( I kd tl 82-96), OÜ Roheauto ( kaebaja II) kaebuse osas 28.04.2014 ( II kd, tl 91-102) ning E-Autorent OÜ( kaebaja III) kaebuse kohta 13.06.2014 ( kd I, tl 124-135). Kuivõrd vastustaja poolt toetuse taotluste rahuldamise otsuste kehtetuks tunnistamise otsuste põhjendused ja kaebajate vastuväited neile , samuti vastustaja kirjalikud seletused kaebuste kohta on suures osas kokkulangevad, kajastab kohus vastustaja seisukohti, mis on esitatud vastuväitena igale kolmest kaebusest, ühtsena. 8.1. Vaidlustatud käskkirjadega tehtud otsused toetuse taotluste rahuldamise otsuste kehtetuks tunnistamise kohta on õiguspärased ja kaebus I, kaebus II ja kaebus III ( kaebused) tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Tulenevalt Määruse § 21 p-dest 5 ja 6 ja toetuse eraldamise lepingute p.9.4, p.10.1.1, p.10.1.2 ja p.10.1.3 oli vastustaja õigustatud toetuse kaebajatelt tagasi nõudma.Kaebajad on rikkunud Määruses sätestatud tingimusi ja kaldusid kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Määruse §-st 20 tulenevad kaebajatele ka järgnevad kohustused, mida nad on rikkunud: (1) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse, taotluse rahuldamise otsuse ja toetuse lepinguga (p 3), (2) kindlustama elektriauto kaskokindlustusega 7 tööpäeva jooksul arvates elektriauto valduse üleminekust toetuse saajale (p 11), (3) viivitamata kirjalikult informeerima vastustajat kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist (p 16).

Määruse § 16 lg 7 kohaselt sõlmib vastustaja taotluse rahuldamisel toetuse saajaga toetuse eraldamise lepingu, milles muuhulgas sätestatakse toetuse saaja õigused ning kohustused, kehtestatakse toetuse kasutamise tingimused, lisaks aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord, leppetrahvid aruannete esitamata jätmisel ning toetuse väljamaksmise tingimused. Toetuste eraldamise lepingud moodustavad taotluste rahuldamise otsustega sama sisulise terviku.Kaebajad ei ole täitnud toetuse eraldamise lepingu p.4.2. ja p 8.7 kohustusi, sest kaebajate I ja II omandis ega vastutaval kasutamisel ei ole ühtegi elektriautot, kaebaja III kaebaja III vastustaval kasutamisel on 5 elektriautot 10 asemel. Kaebajad ei ole täitnud ka toetuse eraldamise lepingute p 8.13., mis kohustas teatama asjaoludest, mis mõjutavad kaebajaid neile pandud kohustuste täitmisel.

8.2.Määruse § 11 lg 1 p 1 kohaselt peab taotlus vastama muuhulgas nõudele, et see aitab kaasa toetuse eesmärkide saavutamisele. Määruse § 1 , § 4 lg 1 ja § 3 p 7 koosmõjust järelduvalt tuleb toetuse eesmärgipäraseks kasutamiseks toetuse saajal soetada toetuse abil elektriauto ja see kasutusele võtta. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline ka toetuse saaja kohustus kindlustada elektriauto kaskokindlustusega (Määruse § 20 p 11). Vastustajal on võimalik rahuldada üksnes selline toetuse taotlus, mille rahuldamisega on võimalik toetada elektriauto ja laadija soetamist. Vastustaja ei oleks kaebaja elektriautode toetuse taotlusi rahuldanud, kui talle oleks olnud teada, et taotluse esitaja toetuse abil elektriautot ei soeta, elektriauto registreerimistunnistusel ennast vastutavaks kasutajaks ei märgi ega elektriautot tegelikkuses kasutusele ei võta. Vastustaja ei oleks elektriautode toetuse taotlusi ka rahuldanud, kui oleks olnud teada, et toetuse abil soetamisele kuuluvat elektriautot ei kindlustata kaskokindlustusega. Antud juhul selgus, et kaebaja tegelikkuses elektriautot ei soetanud. Seega ei ole kaebaja kasutanud saadud raha eesmärgipäraselt, kuna ei ole soetanud elektriautot. Kaebaja taotlusega pole võimalik saavutada ka määruse § 1 sätestatud eesmärki. Seega oli vastustaja HMS § 66 lg 2 p 4 alusel Otsustega õigustatud taotluste rahuldamise otsused kehtetuks tunnistama.

8.3.Määruse § 18 lg-st 4 ja toetuse eraldamise lepingutest ( p.5.4) tuleneb selgelt, et kaebajale toetuse eraldamine toimub summa väljamaksmisega taotleja poolt väljamaksetaotluses märgitud liisinguandja või automüüja kontole. Kaebajate väljamaksetaotlustest nähtuvalt märkisid kaebajad müüjana OÜ E-Vehicles, mistõttu tasus vastustaja ka toetuste summad OÜ-le E-Vehicles. Summade tasumisega OÜ-le E-Vehicles said elektriauto toetuse kaebajad, kuna neile võimaldati seeläbi OÜ-lt E-Vehicles elektriauto soetamine. Toetuseks eraldatud rahasumma ülekandmisel ei ole määrav, kelle arvelduskontole lõpuks vastava rahasumma kantakse, kas toetuse saajale, sõiduki müüjale või hoopis sõiduki tootjale (kelle arvelduskontole eelduslikult raha lõpuks jõuab), vaid see kellele toetus antakse ja millised on toetuse saaja juhised raha ülekandmiseks. Antud juhul palusid kaebajad kanda neile eraldatud toetus otse sõiduki müüjale, mis vastab õigusnormidele ja on ka sellistes suhetes tavapärane. Ka liisingettevõtted maksvad liisitud vara maksumuse välja otse müüjale, mitte liisingu võtjale. Kuna sisuliselt on vastustaja tasunud makse kaebajate eest, on kaebajatel selles osas OÜ E- Vehicles vastu nõudeõigus. Vastustajal puuduvad õigussuhted OÜ-ga E-Vehicles.

8.4.Käesoleval juhul ei saa kaebajad toetuse taotluste rahuldamise otsuste kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kuna kaebajad on otseselt jätnud täitmata enda kohustuse. Kaebajad on seetõttu haldusakti kehtetuks tunnistamise ise põhjustanud ning usalduse kaitset tekkinud ei ole. Seega tulenes vastustaja õigus kaebajate taotluste rahuldamise otsused oma otsustega kehtetuks tunnistada nii HMS § 66 lg 2 p-st 2, Määruse § 17 lg 5 p-st 1, HMS § 66 lg 2 p-st 3, Määruse § 17 lg 5 p-st 3, HMS § 66 lg 2 p-st 4.

8.4.Kaebajad väidavad oma kaebustes, et vastustaja esitatud tagasinõuet ei ole võimalik täita. See väide on õiguslikult ekslik. Euroopa Kohus on tunnistanud ainult ühte erandit tagasinõude otsuse ellu viimiseks. Selleks on erandlikud asjaolud, mis muudavad tagasimaksmise täiesti võimatuks (C-404/00, komisjon v. Hispaania, p 30). Euroopa Liidu

8.5.Täiendavates seisukohtades märgib vastustaja lisaks eeltoodud põhjendustele , et ta oli õigustatud taotluste rahuldamise otsused kehtetuks tunnistama ka seetõttu, et vastavalt Määruse § 17 lg 5 p 2 ei ole kaebajad taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist.Kõigi kaebajate taotluste puhul oli nii kaebajatel kui vastustajal teada autode maksimaalne tarneaeg juba taotluste esitamise hetkel. Määruse § 11 lg 2 p 2 tulenevalt peab taotlus sisaldama ka elektriauto müügipakkumist või liisingpakkumist.Kaebajad ja vastustaja said taotlemisel, taotluste rahuldamisel ja taotluste rahuldamise otsuste kehtetuks tunnistamisel arvestada sellega, et autod peavad olema tarnitud ja vastutavasse kasutusse võetud maksimaalselt 12 nädala jooksul. Käesoleval juhul on nimetatud periood ületatud rohkem kui aasta võrra nii arvestatuna taotluste rahuldamise otsuse tegemisest kui ka liisinglepingu sõlmimise hetkest ja mõistlik aeg elektriautode soetamiseks möödunud. Kaebajad ei ole esitanud mingeid reaalseid tõendeid selle kohta, et nad saavad ja kavatsevad kõik elektriautod soetada ja sellises olukorras täidab Määruse eesmärki kõige paremini see, et vastustaja nõuab kaebajatelt toetuse tagasi ning saab nimetatud summad anda toetusena isikutele, kes reaalselt kavatsevad elektriautod soetada.

Vastustaja seisukohtade õigsust kaebajate kavatsustes ja tegevuses kinnitab vastustaja arvates lisakssee, et vastustaja 21.04.2014 kuriteokaebuse alusel alustas Põhja Ringkonnaprokuratuur 09.05.2014 kriminaalmenetlust nr 1470000248 KarS § 209 lg 1 ja 3 ( kelmus) tunnustel kaebajate seadusliku esindaja ja E-Vehicles OÜ seadusliku esindaja suhtes seoses vaidlusaluste toetuste saamisega.

8.6.Kaebajatele tagati enne otsuse tegemist ärakuulamisõigus. Vastustaja esitas nii kaebajale I kui ka kaebajale II 09.01.2014 nõude toetuse eraldamise lepingute täitmiseks,milles palus kaebajal I ja kaebajal II esitada hiljemalt 20.01.14 koopiad dokumentidest, mis kinnitavad toetuste alusel elektriautode soetamist, elektriautode valduste üleminekut toetuse saajale ning nimetatud elektriautode kindlustamiseks kaskokindlustuse lepingute sõlmimist. Esitatud nõuetes juhiti kaebaja I ja kaebaja II tähelepanu asjaolule, et dokumentide esitamata jätmise korral tunnistab vastustaja otsuse kaebajale I ja kaebajale II toetuste eraldamiseks kehtetuks, millega kaasneb kaebaja I ja kaebaja II kohustus saadud toetus tagastada. Lisaks on vastustaja suheldes kaebajate I ja II seadusliku esindaja Priit Pernaga 05.02.2014 e-kirjas uurinud, kas kaebajad I ja II on osundatud 09.01.2014 nõuded kätte saanud ning selgitas, et valmistab ette toetuste tagasinõuet. Kaebajate I ja II seaduslik esindaja kinnitas 09.01.2014 nõuete kättesaamist ja vastamist 20 päeva jooksul, kuid mingeid dokumente ega selgitusi ei esitanud.

Vastustaja pööras kaebaja III tähelepanu sellele, et elektriautod tuleb võtta kasutusele ja kaebajal III tuleb täita oma kohustusi 31.07.13 e-kirjas kaebajale III , milles juhiti tähelepanu, et toetusega soetatud autod tuleb võtta kasutusele enne 5.09.2013 ja et toetuse vahendite mittesihtotstarbelisel kasutamisel on vastustajal õigus toetus tagasi küsida. Ka 30.10.13 e- kirjas küsiti selgitusi autode kasutuselevõtu kohta ning teavitati, et lähiajal teeb vastustaja

10.02.2014 e-kirjaga palus vastustaja kaebajate seaduslikult esindajalt selgitusi kõigi kaebajate osas, millele kaebajate seaduslik esindaja 24.02.2014 e-kirjas märkis, et lepingud on sõlmitud, kuid autosid pole üle antud ning selgitas, millise äriplaaniga kavatsevad kaebajad teha elektriautode rendi lõpptarbijatele atraktiivsemaks. E-kirjale lisatud autode liisinguandja OÜ E-Vehicles teates avaldas liisinguandja lootust, et kaebajad võtavad esimesel võimalusel autod üle ja asuvad tasuma liisingumakseid. Ärakuulamisõiguse rikkumine asja otsustamist mõjutanud ei oleks, sest kaebajad elektriautosid vastavalt toetuse tingimustele soetanud ei ole.

8.7.Vastustaja ei ole käskkirjade andmisel teinud kaalutlusvigu. Vastustaja on arvestanud kõiki asjakohaseid asjaolusid. Vastustaja on muu hulgas kaalunud tagasinõudmise tagajärgi isikule, tagasinõudmise põhjuste olulisust, avalikku huvi ja möödunud aega. Samuti on vastustaja arvestanud võimalikke kaebajate tegevuse ajendeid ja põhjusi, kuid need ei kaalunud üles kaalutlusi toetuse andmise otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Pigem kinnitas kaebajate tegevus seda, et kaebajad ei kavatsegi toetust sihipäraselt kasutada ja toetuse eesmärki täita. See asjaolu on tõendamist leidnud.Lisaks esinevad kaebajate tegevuses kelmusele vastavad tunnused. Otsuse põhjendustest nähtuvad ka kaalutlused, millele vastustaja on otsuses tuginenud.

8.8.Käesoleval juhul esinevad konkreetsed usaldust välistavad asjaolud, sest kaebajad on otseselt jätnud täitmata enda kohustused. Saadud toetuse eesmärgipäraseks kasutamiseks saaks Määruse § 1 alusel lugeda, kui kaebajad oleksid elektriautod soetanud ja neid kasutataks. Käesoleval juhul esineb oluline avalik huvi tunnistada kaebajate toetuse taotluse rahuldamise otsused kehtetuks, sest kaebajad ei kasutanud toetust eesmärgipäraselt. Oluliseks avalikuks huviks on tagada transpordi saastekoormuse vähenemine ja suurendada taastuvenergia kasutamist transpordis. Olukorras, kus vastustaja tunnistas kaebajate toetuse taotluse rahuldamise otsused kehtetuks ja nõudis toetuse kaebajatelt tagasi, saab toetuse vastavas ulatuses anda isikutele, kes hakkavad seda reaalselt kasutama. Vastustaja on seda käskkirjade tegemisel kaalunud ning on leidnud, et oluline avalik huvi kaalub üles kaebajate usalduse haldusaktide kehtimajäämise suhtes.

8.9.Kaebajate põhiõigusi käskkirjade tegemisel rikutud ei ole. HMS ja Määrus näevad ette konkreetsed kriteeriumid, millal on vastustajal õigus toetuse taotluse rahuldamise otsused kehtetuks tunnistada ja toetus tagasi nõuda ning vastustaja on neid reegleid koos kaalutlusreeglitega järginud.

8.10.Otsuste tegemisel ei ole rikutud õigusselguse ega õiguskindluse põhimõtteid. Kaebajad on aru saanud, et käskkirjadega on kehtetuks tunnistatud nende toetuse taotluste rahuldamise otsused ja nõutud toetus konkreetseks kuupäevaks tagasi. Vastustaja tegevus ei ole rikkunud ka õiguspärase ootuse põhimõtet, sest kaebaja on ise teadlikult oma kohustusi olulisel määral rikkunud. Õiguspärane ootus ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu.

12.Käesoleval juhul on vastustaja õigesti elektriautode toetuse taotluse rahuldamise otsuste kehtetuks tunnistamise otsustega ( vaidlustatud käskkirjadega) tuvastanud, et käskkirjade andmise ajal ei olnud kaebajad täitnud oma lisakohustust soetada elektriauto ( oma omandisse või olla vastutavaks kasutajaks liisinglepingu alusel). Vastupidist ei ole kaebajad tõendanud ka kohtumenetluses. Lisaks on igati põhjendatud ka vastustaja täiendavates seisukohtades esiletoodu, mille kohaselt ei ole kaebajad taotluste rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist , mis on Määruse § 17 lg 5 p 2 kohaselt v taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise üheks aluseks. Samuti on vastustaja põhjendatult esile toonud kaebajate poolt teised neil lasuvate kohustuste täitmata jätmised, sealhulgas elektriautode kindlustamata jätmise, vastustaja informeerimata jätmise mistahes takistustest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist . Kuivõrd kaebuse esitajad ei ole toetuse abil Määruse mõistes elektriautot soetanud , on vastustaja õigesti leidnud, et muutunud asjaolude tõttu oleks vastustaja pidanud jätma toetuse taotluse rahuldamata, sest ilmnes asjaolu, mille tõttu taotlust ei oleks rahuldatud. Määruse § 11 lg 1 p 1 kohaselt on üheks taotlusele esitatavaks nõudeks, et ta peab kaasa aitama toetuse eesmärkide saavutamisele. Kaebajate taotlustega Määruse § 1 sätestatud eesmärki võimalik saavutada ei ole, sest elektriautosid ei ole soetatud ega neid kasutusele võetud. Kuna kaebaja ei täitnud oma lisakohustust soetada elektriauto oma omandisse või olema elektriauto vastutavaks kasutajaks ning samuti ei ole kaebaja elektriautot kindlustanud (samuti on kaebaja rikkunud teisi viidatud kohustusi), siis oli vastustaja HMS § 66 lg 2 p 3 ja määruse § 17 lg 5 p 3 alusel Otsustega õigustatud taotluste rahuldamise otsused kehtetuks tunnistama

13.Vaidlus puudub selles, et kaebaja I esitas 03.09.2012 vastustajale elektriautode toetuse väljamakse taotlused koos kaebaja I ja E-Vehicles OÜ vahel sõlmitud sõiduki ostu- müügi ja liisingulepingutega ja E-Vehicles OÜ arvetega ( I kd tl 100-105).05.09.2012 otsustas vastustaja kaebaja I toetuse taotluste (nr EL-066, nr EL-067 ja nr EL-069) alusel toetuse välja maksta ( I kd tl 106-108) ja väljamakse taotluste rahuldamise otsustes toodud maksekorralduste ( I kd tl 106 pöördel, 107 pöördel, 108 pöördel) kohaselt teostas vastustaja väljamaksed kaebaja I poolt esitatud liisingulepingute järgsele müüjale E-Vehicles. Kaebaja II esitas 03.09.2012 vastustajale elektriautode toetuse väljamakse taotlused koos kaebaja II ja E-Vehicles OÜ vahel sõlmitud sõiduki ostu-müügi ja liisingulepingutega ja E- Vehicles OÜ arvetega( II kd tl 111-122) .05.09.12 otsustas vastustaja kaebaja II toetuse taotluste (nr EL-070, nr EL-071, nr EL-072, nr EL-073, nr EL-074 ja nr EL-075) alusel toetuse välja maksta ( II kd tl 123-128 pöördel) ja väljamakse taotluste rahuldamise otsustes toodud maksekorralduste ( II kd tl 123 pöördel, 124 pöördel, 125 pöördel, 126 pöördel127

Eeltoodust nähtuvalt on kaebuse esitajate poolt liisinglepingute järgse müüjana näidatud OÜ E-Vehicles, kellele vastustaja teostas ka toetuse väljamaksed. Määruse § 18 lg 5 p 2 tulenevalt on toetuse väljamakse tegemise eelduseks allkirjastatud automüügi- või liisinglepingute esitamine KredExile. Määruse § 18 lg 4 kohaselt teostab vastustaja Määruse § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuse osas toetuse väljamakse väljamaksetaotluses märgitud liisinguandja või automüüja kontole. Sama sätestab ka toetuse eraldamise lepingute p 5.4. Seega asjaolu, et kaebajate esitatud taotluste rahuldamisele otsuste järgselt esitatud toetuste summa väljamaksmine toimus OÜ E-Vehicles kontole, oli igati õiguspärane ja kooskõlas ülalviidatud regulatsiooniga. Samas vastustaja poolt toetuseks eraldatud rahasumma üle kandmine OÜ E-Vehicles kontole ei muuda asjaolu, et elektriauto toetuse saajaks olid kaebajad. Vastustaja on õigesti selgitanud, et summade tasumisega OÜ-le E-Vehicles said elektriauto toetuse kaebajad, sest neile võimaldati seeläbi OÜ-lt E-Vehicles elektriauto soetamine. Seega oli vastustaja õigustatud toetuse summa tagasi nõudma kaebajatelt kui toetuse saajatelt, vaatamata kaebajate väidetule, et OÜ-lt E-Vehicles ei ole elektriautode omandi üleminekut kaebajatele toimunud. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et kuna sisuliselt on vastustaja tasunud makse kaebaja eest, on kaebajal selles osas OÜ E-Vehicles vastu nõudeõigus, õigussuhted OÜ-ga E-Vehicles vastustajal puuduvad.

14.Kohus on viidanud asjaolude kirjelduses ning on kajastanud ka vastustaja seisukohtade esitamisel ( p.8.6) vastustaja poolsed pöördumised kaebajate poole, millest nähtuvalt on kaebuse esitajaid teavitatud, et neil lasuvate kohustuste täitmata jätmisel tunnistatakse otsused toetuste eraldamiseks kehtetuks, millega kaasneb kohustus saadud toetus tagastada. Kohus ei pea vajalikuks siinkohal ülal kajastatu kordamist, kuid leiab, et kaebajatele on antud võimalus tõendada elektriautode soetamist vastavalt toetuse tingimustele ja on ka teavitatud neid vastustaja poolt kavandatavast, seega on kaebajatele võimaldatud ärakuulamisõigus. Kohtumenetluses ei ole kaebajad esitanud ühtegi väidet või tõendit vastupidise kohta.

/ allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik