3-14-51759/8 · 3-14-51759/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-51759 Otsuse kuupäev 20. oktoober 2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Janno Käsperi kaebus Tartu Vangla 30. mai 2014 käskkirja nr 6- 2/691 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Resolutsioon Kaebaja – Janno Käsper Vastustaja – Tartu Vangla 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19. november 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. 30.05.2014 käskkirjaga nr 6-2/691 karistas Tartu Vangla kinnipeetav Janno Käsperit distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks, kuna ta ei allunud 04.05.2014 hommikuse loenduse ajal korraldusele avada pärast tablettide manustamist suu. 2. J. Käsper esitas 16.06.2014 käskkirja peale vaide, mis jäeti 15.07.2014 vaideotsusega nr 1- 11/285-2 rahuldamata. 3. Tartu Halduskohtusse saabus 14.08.2014 J. Käsperi kaebus, milles ta nõuab 30.05.2014 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-2/691 tühistamist. J. Käsper taotles ka enda riigilõivu tasumisest vabastamist. 1

4. 19.08.2014 esitas Tartu Halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 58 alusel kohtunõude Tartu Vanglale, milles palus väljastada distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, vaide, vaideotsuse ning väljavõtte J. Käsperi vanglasiseselt isikuarvelt. Tartu Vangla edastas nõutud dokumendid 21. ja 22.08.2014. 5. Oma 02.09.2014 määrusega vabastas Tartu Halduskohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse. 6. Tartu Vangla palub 19.09.2014 kirjalikus vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata. 7. Tartu Halduskohus määras oma 01.10.2014 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kaebuse põhjendused 8. J. Käsperi sõnul ei vasta tõele süüdistus, et ta ei allunud pärast tablettide manustamist korraldusele avada suu. Ta selgitab, et on distsiplinaar- ja vaidemenetluses kõik asjaolud välja toonud. 9. Oma 16.06.2014 vaides märgib J. Käsper, et valvur Ervin Toots on lühikese aja jooksul koostanud tema suhtes üheksa ettekannet ning tema käitumine on õigusvastane ja pahatahtlik. Antud olukorras oli tal huultega probleem ning ta andis endast kõik, et ametnik saaks tuvastada tablettide manustamist. Kaebaja on seisukohal, et ta ei pea ennast piinama ega tervist kahjustama. 10. Distsiplinaarmenetluses tugines J. Käsper väitele, et tal oli vill huulel, mis takistas suu avamist ning et ta kõneles pärast ravimi manustamist ametnikuga, mis tõendab ravimi manustamist. Vastustaja vastuväited 11. Kirjalikus vastuses kaebusele märgib Tartu Vangla, et kuna ka kaebaja on jäänud distsiplinaar- ja vaidemenetluses avaldatud seisukohtade juurde ning ta ei ole uusi seisukohti esitanud, ei ole ka vastustajal midagi juurde lisada. 12. Vaideotsuses tugines Tartu Vangla inspektor-kontaktisik Kristina Heeringu ja meditsiinosakonna spetsialist-õe Madli-Minna Kivisaare seletustele. K. Heeringu sõnul ei näinud ta maikuu alguses J. Käsperiga vesteldes tema huulel villi ning M-M. Kivisaar kinnitas, et 06.05.2014 oli J. Käsperil küll alahuulel peaaegu paranenud kärn, kuid erinevalt suunurgas asuvast haavast ei saanud see olla põhjuseks suu mitte avamiseks. Seega on Tartu Vangla hinnangul J. Käsperi süü tuvastatud. Kohtu seisukoht 13. Käesolevas asjas on Tartu Vanglas kinni peetav isik J. Käsper esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 30.05.2014. a käskkirja nr 6-2/691 tühistamist. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat karistatud VangS § 67 p 1 rikkumise, s.o vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest. Kohtumenetluse poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas kaebaja jättis vanglateenistuse ametniku korralduse, peale tablettide manustamist avada suu, täitmata. Kaebaja ja vastustaja on vaidlevad selle üle, kas kaebaja pani toime 04.05.2014 2

rikkumise ja seega kas määratud karistus oli põhjendatud või mitte. Kuigi praeguseks ajaks on J. Käsper vanglast vabanenud, saaks kohus käesoleval juhul sellegipoolest käskkirja tühistada, kuna juhul, kui käskkiri tühistataks, tekiks kaebajal õigus nõuda hüvitist alusetult kartseris viibimise eest, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et käskkiri omab veel kaebaja õigustele mõju. 14. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p 20.7 kohaselt on kinnipeetav kohustatud peale ravimete manustamist koheselt vanglaametniku juuresolekul, avama ametnikule manustamise kontrollimiseks korralikult suu ja vajadusel liigutama keelt. 15. Riigikohus on korduvalt selgitanud (01.03.2007 otsus asjas nr 3-3-1-103-06 (p 14) ja 14.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-44-12 (p 17)), et vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Seega olenemata sellest, kas kaebaja pidas talle antud korraldust õiguspäraseks, tuli korraldus täita. Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul kaebajale antud korraldus avada suu ei vastanud ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele, kuna ei esinenud ühtegi HMS § 63 lõikes 2 sätestatud asjaolu. 16. Kaebaja on käesolevas asjas seisukohal, et ta ei pidanud suud lahti tegema, sest huulel oli vill ja suu lahti tegemine oli raskendatud. Ta märgib, et kinnipeetav ei ole kohustatud suud avama vanglateenistuse ametniku soovil veritsemiseni ametniku pahatahtliku huvi pärast. Kohus nõustub, et tulenevalt VangS § 41 lõikest 1 ei saaks kohtu hinnangul pidada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmist õigusvastaseks teoks, kui see oleks tervislikust seisundist tulenevalt oluliselt raskendatud või põhjustaks selgelt füüsilist valu. Praegusel juhul ei ole aga kaebaja väide, et ta ei saanud suud korralikult lahti teha alahuulel või suuääres asunud villi pärast leidnud tõendamist. Samuti pole leidnud tõendamist väide, et ta tegi suu lahti nii palju, kui ta suutis. Kaebaja väide, et ta vestles ametnikuga pärast tablettide manustamist, ei tõenda, et ta oli tablette manustanud ja suu lahti tegi. Samuti oli kaebaja kohustatud kodukorra p 20.7 kohaselt avama suu just nimelt ravimite manustamise kontrolliks. Kohtu hinnangul ei ole võimalik niisugust kontrolli teostada kõnelemise ajal, kuna kõnelemise ajal ei ole suu kunagi täiesti avatud ning suu ja keel liiguvad. Nähtuvalt vanemvalvur Ervin Tootsi ettekandist andis ta 04.05.2014 hommikuse loenduse ajal kaebajale tablette ning seejärel andis korralduse avada suu peale tablettide manustamist, millest kaebaja keeldus ning suud ei avanud (tl 24). E. Tootsi ettekandes ei ole kajastatud põhjust, miks kaebaja eiras korraldust ja vanglal ei olnud võimalik selle kohta täiendavaid ütlusi E. Tootsi käest võtta. Distsiplinaarmenetluse ajal vastustaja selgitas asjaolusid inspektor-kontaktisiku K. Heeringu ja meditsiiniosakonna töötaja M-M. Kivisaar ütluste alusel. K. Heeringu ütluste kohaselt vestles ta maikuu alguses (02.05) kaebajaga ning ei näinud tema huulel villi (tl 27). M.-M. Kivisaar kinnitas, et 06.05.2014 kaebajal oli küll peaaegu paranenud kärn alahuulel, kuid see ei saanud olla põhjuseks suu mitte avamiseks, erinevalt suunurgas asuvast haavast (tl 28). 3

17. Kohus teeb sellest järelduse, et kaebaja selgitused on ennast õigustavad ja antud sooviga vabaneda vastutusest. Kogutud tõendite kogumikule tuginedes, on tõendatud, et kaebaja rikkus Tartu Vangla Kodukord p 20.7 ja ei ole täitnud ametniku seaduslikku korraldust, millega eiras VangS § 67 p 1. 18. Kohtu arvates peab määratav karistus olema proportsionaalne ning kartserikaristuse valik peab olema põhjendatud ja tulenema rikkumise asjaoludest, kinnipeetava varasemast käitumisest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Vaieldamatult on kartserikaristus rangeim distsiplinaarkaristuse liik, mille puhul kinnipeetava õigusi oluliselt piiratakse. 19. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kaebaja kannab vanglakaristust juba pikemat aega. Kaebajale on tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte (tl 29 pöördel). Seega on kaebajale vaieldamatult teada kohustus alluda vanglaametniku korraldustele. Kohus leiab, et vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud varasemate kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu analoogsete rikkumiste eest ning esile toonud, et vanglateenistuse ametniku korralduse eiramine näitab kinnipeetava negatiivset suhtumist kehtivasse õiguskorda ja et ta ei soovi viia oma käitumist vastavusse vangistust reguleerivate õigusaktidega. Käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistuse liigid ei täida karistuse eesmärki. Kohtu arvates on sellistel eeldustel õigustatud valida karistuse liik, mille tagajärg on kinnipeetavale vahetult tunnetatav. Vastasel juhul ei pruugi karistus omada vajalikku eripreventiivset mõju. 20. VangS § 63 lg 1 p 4 võimaldab kinnipeetava kartserisse paigutada kuni 45 ööpäevaks. Kaebajale on eelnevalt analoogsete rikkumiste eest määratud 15-päevane kartserikaristus (tl 29 pöördel) ja vaidlustatud käskkirjaga määrati 10-ööpäevane kartserikaristus. Kohus leiab, et vastustaja on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja kartserikaristuse kestus on proportsionaalne, kuivõrd korduv rikkumine osutab selgelt, et varasem karistus ei olnud kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamiseks piisav. 21. Kohus leiab, et Tartu Vangla 30.05.2014 käskkirjaga nr 6-21/691 ei ole rikutud haldusorgani sise- ega välispädevust. Käskkiri on antud kehtiva VangS § 63 lg 1 p-i 4, § 64 lg 4 alusel ja sellega kooskõlas. Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vorminõuetele vastav. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Määratud karistus on proportsionaalne. Seetõttu on vaidlustatatud käskkiri õiguspärane ning kohtu hinnangul puudub alus selle tühistamiseks. 22. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 4