3-14-52007/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52007 Haldusasi AK esialgse õiguskaitse taotlus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2014. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – AK Vastustaja – Tallinna Vangla Menetluse alus ringkonnakohtus AK riigi õigusabi taotlus Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON Jätta AK riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik karistas 01.09.2014 käskkirjaga nr 1129 kinnipeetav AK Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 6 ööpäevaks. Rikkumine seisnes ebatsensuursete väljendite kasutamises vanglaametnikega suhtlemisel. 2. AK esitas 08.09.2014 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Tallinna Vangla 01.09.2014 käskkirja nr 1129 täitmine. Taotluse puudused kõrvaldas AK 15.09.2014 (s.o tasus riigilõivu 15 eurot). 3. Tallinna Vangla teatas 17.09.2014 halduskohtule, et AK kannab temale määratud kartserikaristust alates 13.09.2014. 4. Tallinna Halduskohus jättis 17.09.2014 määrusega AK-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotlejal esineb õiguskaitsevajadus, sest kartserikaristuse täideviimise korral ei oleks tema õiguste kaitse vaideotsuse või kohtuotsusega enam võimalik. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole antud juhul aga põhjendatud, sest kaebuse eduväljavaated on vähesed. Järelevalveosakonna valvuri 05.08.2014 ettekandega nr 1918 ja vanglaametniku poolt 01.09.2014 antud täiendavate ütlustega on piisavalt tõendatud, et AK pani toime

3-14-52007 2(2) distsiplinaarrikkumise, mis seisnes vanglaametnikega suheldes ebatsensuursete venekeelsete väljendite kasutamises. Samas konfliktis osalenud teise kinnipeetava ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Arvestades AK-i korduvat samaliigilist distsiplinaarrikkumist ning teo raskust, on kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamine ilmselt ka proportsionaalne karistus. Vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 6 sätestab karistuse täitmiseks pööramisele ajalised piirid, mistõttu võiks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamine tingida olukorra, kus seda ei saagi enam täita. Selline olukord oleks vastuolus avaliku huviga ning eeldaks kaebusel väga suurte eduväljavaadete olemasolu. Antud juhul oleks esitatav kaebus aga perspektiivitu. Distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine ei võta kinnipeetavalt võimalust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ning nõuda ka rahalist hüvitist, kui kohtumenetluse tulemusena peaks siiski selguma, et karistuse määramine oli põhjendamatu. 5. AK esitas 24.09.2014 Riigikohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, märkides, et soovib esitada Tallinna Halduskohtu 17.09.2014 määruse peale määruskaebuse ning vajab selle koostamiseks vandeadvokaadi abi. 6. Riigikohus edastas AK-i riigi õigusabi taotluse 02.10.2014 Tallinna Halduskohtule, kes edastas selle 14.10.2014 omakorda lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. AK on praegusel juhul taotlenud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-s 3 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 sätestatud menetlusabi Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamiseks Tallinna Halduskohtu 17.09.2014 määruse peale. Arvestades, et AK-i vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtuvalt on tema kahekordne kuusissetulek perioodil 24.05.2014-24.09.2014 olnud 99,90 eurot, vastab ta oma majandusliku seisundi poolest RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud riigi õigusabi saamise tingimustele, sest tema sissetulek ei võimaldaks tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. 8. Riigi õigusabi andmise majanduslike eelduste täidetusele vaatamata sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta muu hulgas juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. AK soovib antud juhul advokaadi abi määruskaebuse esitamiseks halduskohtu 17.09.2014 määruse peale, millega jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus määratud kartserikaristuse täideviimise peatamiseks. Kuivõrd Tallinna Vangla teavitas halduskohut, et AK kannab kartserikaristust alates 13.09.2014, on temale määratud 6-ööpäevane karistus praeguseks ammu kantud ning taotletud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine poleks enam ühelgi juhul võimalik. Sellises olukorras puudub riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks igasugune mõistlik põhjus ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. AK-il on vajaduse korral võimalik kaitsta oma õigusi edaspidi, pöördudes kaebusega halduskohtusse pärast Tallinna Vangla 01.09.2014 käskkirja nr 1129 peale esitatud vaide lahendamist ning selle menetluse raames on vastava soovi olemasolul võimalik uuesti esitada ka taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets