3-14-51353/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

20.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51353

Haldusasi

Rene Vainiku kaebus nõuetele mittevastavate

elamistingimustega Tallinna Vangla poolt tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 13 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.07.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rene Vainiku määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Rene Vainik

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.07.2014. a määrus

muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendavat osa käesoleva määruse p-s 8

toodud põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Vainiku kaebus (tl 1-4), milles ta teatas, et

Tallinna Vangla ei ole tema kahjunõuet õigeaegselt läbi vaadanud ning palus kohtul talle välja

mõista Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitis summas 13 000 eurot. R. Vainik märkis,

et viibis Tallinna Vanglas ajavahemikul 09.07.2008 kuni 18.06.2010, kus kambrid olid

kuuekohalised, mis ei jätnud kinnipeetavale 4 m² isiklikku vaba ruumi. Kaebaja leidis, et teda

koheldi ebainimlikult ja alandavalt kogu Tallinna Vanglas viibimise aja jooksul ning ta ei

uskunud, et rikkumisi võidakse toime panna, vaid talle tagatakse ettekirjutatud

elamistingimused. Kaebaja palus ka arvestada vanglas viibitud aega, millest on möödunud

rohkem kui kolm aastat. Kaebaja märkis, et Tallinna Vanglas viibides ja hiljem tulevikus ei

teadnud ta kahjunõude esitamise võimalusest, kuna vangla tutvustas talle VSKE § 6 lg-t 6,

mille kohaselt on kambrite tingimused kooskõlas seadusega, mistõttu ta arvas, et tema

õigused on tagatud ning siseriiklikust õigusest lähtuvalt pidas kahjunõude esitamist

ebaotstarbekaks. Kaebaja väitel ilmnesid uued asjaolud EIK 19.12.2013. a Tunis vs Eesti

lahendist, millest ta sai teada, et siseriiklik õigus on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja

vangla on teda ruumipuudusega piinanud.

2. Tallinna Vangla teatas 11.07.2014 kirjaga (tl 20), et jättis 11.07.2014 kahju hüvitamise

nõude tagastamise kirjaga nr 518/14/11857-4 (tl 21-21p) R. Vainiku mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamise tähtaja ajavahemiku 09.07.2008 kuni 17.06.2010 osas

ennistamata ja tagastas seetõttu nõude talle läbivaatamatult.

3. Tartu Halduskohus tagastas 14.07.2014. a määrusega (tl 22-23) R. Vainiku kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult. Määruse

põhjendused:

Kohtusse pöörduja ei ole järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda

muuhulgas juhul, kui ta pole vastavat taotlust esitanud tähtaegselt. Kui kaebaja ei käitu

kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt taotluse

läbivaatamata jätmisega, siis ei ole ka hilisem kaebus lubatav. Kohtueelsete kahju hüvitamise

nõuete esitamise korda reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS), mille § 17 lg-st 3 tulenevalt

ei luba seadusandja kahju hüvitamise nõuete esitamist siis, kui on möödunud enam kui kolm

aastat päevast, mil vastav isik talle tekkinud kahjust ja selle põhjustajast teada sai ning

välistab vastavate nõuete esitamise juhul, kui kahjust ja selle tekitajast teada saamisest pole

veel nii palju aega möödunud, kuid kahju tekitanud haldusakt anti või toiming sooritati enam

kui 10 aastat tagasi. Juhul, kui tõlgendada sätet selliselt nagu kaebaja seda soovib, piisanuks

üksnes 10-aastase kaebetähtaja määramisest ega oleks olnud vajadust lisada vastavasse

seadusesättesse ka kahjust ja selle põhjustajast teadasaamise ajaga seotud tingimust.

Tallinna Vangla ei ole kaebaja kohtueelset nõuet tähtaegselt lahendanud, kuid 11.07.2014 on

tehtud otsustus nr 5-18/14/11857-4, millega tagastati tema kahjunõue põhjusel, et see oli

esitatud tähtaja olulise rikkumisega ning taotleja pole esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis

tingiks selle ennistamise. Nende seisukohtadega tuleb nõustuda. Kaebaja nõue tuleneb

ajavahemikul 09.07.2008 kuni 17.06.2010 Tallinna Vanglas valitsenud elamistingimustest.

Seega pidi ta kahjust teada saama juba Tallinna Vanglas viibides. Vangla jätkuva õigusvastase

tegevuse korral hakkas kahjuhüvitise nõude esitamise kolmeaastane tähtaeg kulgema hiljemalt

vanglast lahkumisele järgneval päeval ehk 18.06.2010. Kuna taotlus vanglale on koostatud

alles 20.04.2014 ja registreeritud 22.04.2014, on RVastS § 17 lg-s 3 ettenähtud kaebetähtaeg

oluliselt ületatud.

Nõustuda tuleb vanglaga ka selles, et puuduvad objektiivsed põhjused taotluse esitamise

tähtaja ennistamiseks. Kaebajal on jäänud tähelepanuta, et seadusandja pole pidanud

võimalikuks kaebetähtaja arvestamist ajast, mil isik sai arusaamise vaidlustatu õigusvastasuse

kohta. Kuna vastava teadmise puudumine ei takista õigeaegset halduskohtusse pöördumist, ei

võimalda kohtupraktikas juurdunud seisukohad sellest lähtuda ka kaebetähtaja ennistamise üle

otsustamisel. Kaebaja on esitanud vanglatele ja halduskohtutesse varem mitmeid erinevate

nõuetega kaebusi ning seeläbi on vastavad menetluskorrad talle ka hästi teada. RVastS-is

kehtestatud kolmeaastane kahjunõude esitamise tähtaeg on piisavalt pikk selleks, et kahju

kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik asjasse süveneda, teha vajalikud valikud ning

seejärel oma kaebeõigust efektiivselt ja kõigi nõuete kohaselt realiseerida. Eeltoodust

järeldub, et kaebaja ei ole kinni pidanud kahju hüvitamise nõude suhtes kehtestatud

kohtueelsest korrast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. 29.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Vainiku määruskaebus (tl 26-27), milles ta

palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.07.2014. a määrus ja teha uus otsus, millega saata asi

halduskohtule menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et

ta ei ole kohtueelses menetluses esitanud kaebust tähtaegselt, kuna ta on põhjalikult

põhjendanud, et sai enda õiguste rikkumisest teada EIK 19.12.2013. a lahendist Tunis vs

Eesti. Ka ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et rikutud on RVastS § 17 lg-t 3, kuna

alles eelnimetatud EIK lahendist sai ta teada, et alla 3 m² kambri põrandapinda on

kvalifitseeritav piinamise ja alandamisena. Määruskaebuse esitaja leiab, et rikkumise

teadasaamisest ei ole möödunud kolm aastat, mistõttu on kahjunõue esitatud tähtaegselt.

Määruskaebuse esitaja hinnangul on 19.12.2013 päev, mil ta sai teada, et Tallinna Vangla on

isik, kes põhjustas talle kahju.

5. Tallinna Vangla esitas 09.10.2014 vastuse (tl 46), milles ta palub jätta R. Vainiku

määruskaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub Tartu Halduskohtu 14.07.2014. a määruses

toodud seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 210 lg 2 kohaselt määruskaebus lahendatakse

põhjendatud määrusega. Eeltoodust lähtuvalt tõlgendab ringkonnakohus määruskaebuse

esitaja taotlust teha uus otsus taotlusena teha määrus.

8. HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus

kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus

(VangS). Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on kinnipeetav. Hüvitamiskaebuse korral näeb

VangS § 1¹ lg 8 ette kohustusliku korra nõude kohtueelseks lahendamiseks. R. Vainik esitas

halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks seonduvalt nõuetele mittevastavate

elamistingimustega Tallinna Vanglas perioodil 09.07.2008 kuni 18.06.2010. Nähtuvalt

Tallinna Vanglasse 22.04.2014 saabunud kahju hüvitamise nõudest on R. Vainik taotlenud

kahju hüvitamist Tallinna Vanglas viibitud ajavahemiku 09.07.2008 kuni 17.06.2010 osas.

Eeltoodust nähtuvalt nõudis kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses kahju ühe päeva võrra

enamate päevade eest kui ta taotles seda kohtueelses menetluses vanglas. Riigikohtu praktika

kohaselt saab kohus kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses,

milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuli halduskohtul

kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise

taotluse ning kohtule esitatud kahju hüvitamise nõude vastavust (Riigikohtu 17.06.2010. a

otsus nr 33141-10, p 12). Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on Tartu Halduskohus hinnanud

kaebaja nõuet üksnes ajavahemiku 09.07.2008 kuni 17.06.2010 osas. Seega on halduskohus

jätnud tähelepanuta, et võrreldes vanglale esitatud kahjunõudega on kohtule esitatud kaebuses

R. Vainik nimetanud ühe päeva võrra pikema ajavahemiku. Kuivõrd nähtuvalt R. Vainiku

kahjunõudest vanglale ja ka vangla 11.07.2014 tehtud otsustusest nr 518/14/11857-4 ei ole

kaebaja esitanud Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotlust, milles oleks nõudnud hüvitist

18.06.2014 eest, siis on nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kord läbimata, millisel

juhul ei ole kaebuse halduskohtule esitamine lubatav. Eeltoodut arvestades asub

ringkonnakohus seisukohale, et kuna R. Vainikul on 18.06.2010 osas esitatud

hüvitamisnõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, siis kuulub tema kaebus

nimetatud osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

9. Tartu Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega kaebaja kahju

hüvitamise nõude kohta ajavahemiku 09.07.2008 kuni 17.06.2010 osas ega pea vajalikuks

neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

10. Tulenevalt RVastS § 17 lg-st 3 tuleb taotlus haldusorganile esitada kolme aasta jooksul,

arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada

saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle

põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja pidi VangS § 1¹ lg-st 8 ja RVastS § 17 lg-st 3

tulenevalt esitama kahju hüvitamise taotluse vanglale eelviidatud sättes nimetatud tähtaja

jooksul. Vastasel juhul ei saa taotlust lugeda nõuetekohaselt esitatuks. Riigikohus on leidnud,

et isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates arestimaja tingimustes on jätkuv

haldustoiming. Sellises olukorras on kahjust teadasaamise hetkeks RVastS § 17 lg 3 ja HKMS

v.r § 9 lg 4 mõttes üldjuhul hetk, mil lõppes kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine ja

on täidetud RVastS § 17 lg 3 tingimused. Jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise

kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati

(06.03.2014. a otsus nr 3-3-1-93-13, p 14). Seega seob RVastS § 17 lg 3 kahjunõudega

haldusorgani poole pöördumise kahjust ja selle põhjustajast, mitte kahju tekitamise

õigusvastasusest teadasaamisega, mistõttu ei ole oluline see, millal kaebaja sai teada EIK

seisukohtadest. Seetõttu on kaebaja kaebetähtaja kulgema hakkamist ekslikult seostanud

kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega.

11. Ringkonnakohus selgitab, et RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtajad on seotud erinevate

sündmustega. Kolmeaastase tähtaja kulgemise algust arvestatakse kahjust teadasaamisest ning

10aastase tähtaja kulgemise algust arvestatakse kahju tekitamise sündmusest. Kannatuste

põhjustamisega tekitatud mittevaraline kahju saab isikule teatavaks üldjuhul selle tekkimise

hetkel. Kuivõrd kaebaja on esitanud taotluse kahju hüvitamiseks seoses liiga vähese isikliku

ruumiga Tallinna Vangla kinnipidamiskambris, siis pidi kaebaja väidetavast kahju tekkimisest

ja selle põhjustajast teada saama hiljemalt siis, kui lõppes tema hoidmine õigusvastastes

tingimustes. Seetõttu pidi kaebajale olema teada väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja

perioodi 09.07.2008 kuni 17.06.2010 osas hiljemalt 17.06.2010 ning kahju hüvitamise

taotluse esitamise viimaseks päevaks oli 17.06.2013. Kaebaja kahjunõue vanglasse saabus

alles 22.04.2014. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus asunud põhjendatult seisukohale, et

kaebaja on esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale pärast RVastS § 17 lgs 3 sätestatud 3-

aastast tähtaega.

12. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus R. Vainiku määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 14.07.2014. a määruse muutmata, täiendades halduskohtu määruse

põhjendavat osa käesoleva määruse p-s 8 toodud põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel