3-13-494/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-494 Haldusasi A.A. kaebus Tartu Vangla direktori 07.02.2013. a käskkirja nr 3-2/61 tühistamiseks ja Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.05.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.A. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.A. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta A.A. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.05.2013. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 19. novembrini 2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.A. töötab Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas vanem kriminaalhooldusametnikuna. Tartu Vangla direktori 14.06.2012. a käskkirja nr 3-2/296 p-ga 4 määrati A.A. perioodil 25.06.2012-06.07.2012 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja Ülle Kundi puhkusel viibimise ajaks täitma Ü. Kundi ametijuhendijärgseid tööülesandeid ilma enda tööülesannete täitmisest vabastamata. 12.07.2012 esitas A.A. Tartu Vangla direktorile avalduse lisatasu saamiseks kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja asendamise eest.

2

2. Tartu Vangla direktor jättis 07.02.2013. a käskkirjaga A.A. i avalduse rahuldamata. Käskkirja kohaselt ei kasvanud A.A. i töökoormus Tartu linna talituse juhataja asendamise perioodil sedavõrd, et tekiks õigus lisatasu saada.

3. A.A. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 07.02.2013. a käskkirja nr 3-2/61 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks maksma A.A. ile lisatasu Ü. Kundi asendamise eest 50% Ü. Kundi ametipalgast. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla direktor jättis ebaõigesti talle lisatasu välja maksmata. Käskkirjas väljendatud suhtumine Tartu linna talituse juhataja ülesannetesse on alavääristav, kuna talituse juhatajal on vastutusrikas roll ja tema töö on pingeline. Kaebaja töö talituse juhataja asendajana tegi pingelisemaks ja vastutusrikkamaks asjaolu, et tavapäraselt A.A. sellist tööd ei tee. Kaebaja avaldust lisatasu saamiseks hakati lahendama alles 2013. a jaanuaris, mistõttu on raske meenutada asendamise ajal tehtud töid. Kaebaja ei oleks avaldust lisatasu saamiseks kirjutanud, kui kõik oleks olnud tavapärane nagu eelmistel aastatel, kui ta lisatasu ei taotlenud.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 29.05.2013. a otsusega A.A. i kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt on vaidlustatud käskkirjas täidetud haldusakti põhjendamise nõue, käskkirjas on kokkuvõtvalt välja toodud põhjused, miks jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Haldusakt on arusaadav ja kontrollitav. Kuna kaebaja on direktori käskkirjaga juhataja ametijuhendijärgseid ülesandeid täitma pandud, saab järeldada, et vangla direktor on sellega ka tunnistanud, et talituse normaalne töö võib juhataja puudumise tõttu saada takistatud (ATS § 64 lg 1). Seadus ei näe ette lisatasu maksmist ainult selle eest, et ametnik on teise ametniku kohustusi pandud täitma, vaid lisatasu väljamaksmisel on oluline välja selgitada täiendavate teenistusülesannete reaalne täitmine. Kaebaja taotluse menetlemisel on käsitletud kõiki kaebaja poolt vastustajale haldusmenetluses välja toodud asjaolusid. Kaebajale on edastatud jooksvalt kogu menetluse käigus toimunud kirjavahetus ning kaebaja on olnud vastustaja ametnike selgitustest koheselt teadlik. Oluline on seejuures asjaolu, et kaebaja poolt asendatava ülesannete täitmise vajaduse ja nende reaalse täitmise kohta on selgitusi andnud kaebaja vahetud ülemused, kes peavad täpselt teadma, kas ja milliseid asendatava tööülesandeid pidi kaebaja lisaks oma tööülesannetele täitma. Kaebaja väide, et talle ei võimaldatud viimasele, kriminaalhooldusosakonna juhataja Kadri Kelderi kirjale vastu vaielda, ei ole tõendatud. Käskkiri on välja antud 07.02.2013, seega oli kaebajal võimalus K. Kelderi 30.01.2013. a kirjale vastuväited esitada. Samas ei ole kaebaja ka kohtule esitatud kaebuses välja toonud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, milliseid talituse juhataja ametijuhendijärgseid ülesandeid ta viimase asendamise ajal täitis või miks vaidlustatud käskkiri on sisuliselt õigusvastane. Samuti puudub selgitus, millised järeldused vaidlustatud käskkirjas või käskkirjale lisatud kirjavahetuses on ebaõiged. K. Kelderi 30.01.2013. a kirjale oli võimalik vastuväiteid esitada kohtule edastatud kaebuses. Kaebuses on aga põhiväiteks, et kaebaja töö asendajana oli pingeline ja vastutusrikas ja antud asendamine ei toimunud nii nagu varem. Selline üldistus aga ei õigusta lisatasu määramist. Vastustaja viivitas õigusvastaselt kaebaja 12.07.2012 esitatud taotluse menetlema asumisega ja menetlemisega. Alles 05.11.2012 edastas K. Kelder taotluse vangla direktorile, kes omakorda andis korralduse taotluse menetlemiseks alles 02.01.2013. Kaebaja ei ole aga seoses taotluse menetlemise viivitamisega kaebust esitanud. Samas ei ole millegagi tõendatud, et taotluse lahendamisega viivitamine oleks viinud ebaõigele otsusele. Kuna kohus vaidlustatud Tartu Vangla direktori käskkirja ei tühista, puudub ka alus kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks.

3

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. A.A. esitas Tartu Halduskohtu 29.05.2013. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt jäid selgitused ja järeldused halduskohtule esitamata, kuna kaebaja viibis vaimse tervisliku seisundi tõttu töövõimetuslehel alates 08.02.2013 kuni kaebuse esitamiseni. Halduskohtule esitatud kirjavahetus oli küllaldaseks tõendiks vastustaja väljaantud haldusakti õigusvastaseks tunnistamisel. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja taotluse menetlemisel on käsitletud kõiki kaebaja poolt vastustajale välja toodud asjaolusid. Kaebusele lisatud kirjavahetust analüüsides ja hinnates taotluse menetlemise käiku, saab järeldada, et taotluse menetlemine oli ühekülgne ja mitteammendav. Samuti on nii vastustaja kui halduskohus kirjavahetuses öeldu väära tõlgendamise tõttu jõudnud valedele järeldustele. Kaebaja andis 15.01.2013. a kirjas vastustajale teada kõik talituse juhatajat asendades täidetud tööülesanded. Vastustaja küsis aga K. Keldrilt ainult ametniku R.S. kriminaalhooldusaluste ümberjagamise kohta. Selle päringu vastusest on näha, et ei K. Kelder ega ka Ü. Kund ei eita kaebaja ülesannete täitmist R.S. kriminaalhooldusaluste ümberjagamisel. Kummaline on asjaolu, et vastustaja on pidanud negatiivseks faktoriks ametniku poolt oma tööülesannete õigeaegset ja põhjalikku täitmist. Kirjavahetuses on siiski K. Kelder öelnud, et tehniliselt on õige, et kriminaalhooldusalused ametniku töölt lahkudes teistele ametnikele ümber määratakse. Ebaloogiline ja normaalset tööd takistav oleks olnud, kui töölt lahkunud ametnikul oleksid olnud üle kuu aja kriminaalhooldusinfosüsteemis üleval kriminaalhooldusalused, kellega ta peaks tegelema ja nendega seotud tööülesandeid täitma. Samuti oleks kriminaalhooldusaluseid ümber jagamata segadust tekitav ja kriminaalhooldusosakonna ning kogu Tartu Vangla mainet kahjustav olnud, kui keegi talitusest väljastpoolt (kohtunik, prokuror, vangla kontaktisik, advokaat jne) oleks pärinud kriminaalhooldusalusega tegeleva ametniku nime. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et vaidlustatud käskkirjas on vale põhjendus lisatasu taotluse rahuldamata jätmiseks. Halduskohtul on tähelepanuta jäänud asjaolu, et kaebaja käest ei küsinudki keegi, kuidas R.S. kriminaalhooldusaluste ümberjagamine tegelikult toimus. Halduskohus tõlgendas ebaõigesti Ü. Kundi ütlusi K. Keldri 30.01.2013. a kirjas vastustajale, kuna Ü. Kund ei ole öelnud, et ta ei andnud puhkusele minnes kaebajale konkreetseid, talituse juhataja ametijuhendist tulenevaid ülesandeid täita ja, et juhataja ülesannete täitmised ei olnud kiireloomulised ja kaebajal puudus vajadus nende täitmiseks. Ü. Kundi ega K. Kelderi käest ei küsinud vastustaja, milliseid talituse juhataja ametijuhendist tulenevaid ülesandeid kaebaja täitis. Seega tundub ebaloogiline halduskohtu väide, et selgitusi andsid kaebaja vahetud ülemused, kes peavad täpselt teadma, kas ja milliseid asendatava tööülesandeid pidi kaebaja lisaks oma tööülesannetele täitma. Ü. Kund on kirjavahetuses öelnud ka seda, et võimalik, et tal jäi enne puhkusele minekut tähelepanematusest vm midagi tegemata. Mida ta ise ära teha ei saanud, seda tegigi asendaja. Talituses oli asendamise ajal töine ja kaebaja taotles vastustajalt lihtsalt tasu vastutusrikka ja pingelise töö eest. Asendaja peab tegelema kõige sellega, millega oleks tegelenud Ü. Kund kui ta oleks tööl olnud. Kokkuleppeliselt ei tegele asendaja ainult talituse juhataja kriminaalhooldusalustega, mis on väike osa talituse juhataja tööst. Talituse juhataja saab enne puhkusele minekut vaid vähesel määral reguleerida enda asendaja töökoormust, kuna talituse juhataja tööülesanded tulenevad nii talitusest endast (talituse juhataja kontrollib ja kinnitab tähtajaliselt kõigi kriminaalhooldusametnike ettekanded, päringud, riskihindamised, hoolduskavad) kui ka väljastpoolt (kohtutest tulnud otsused ja määrused ning vanglatest tulnud vanglapäringud, mida kriminaalhooldusosakonna juhataja talituse juhatajale kriminaalhooldusametniku määramiseks suunab).

4

Arusaamatuks jääb vaidlustatud käskkirjas toodud seisukoht, et kaebaja tööülesanded kattusid tema tavapäraste tööülesannetega. Kaebaja 15.01.2013. a kirjas on loetletud põhiliselt talituse juhataja tööülesanded lisaks töölt lahkunud ametniku tööde ümberjagamisele. Seega ei nõustu kaebaja vastustaja seisukohaga, et kui asendaja asendamise ajal ühtegi asendatava ametijuhendijärgset ülesannet ei täida, puudub ka alus lisatasu maksmiseks. Kaebaja ei nõustu vaidlustatavas käskkirjas oleva seisukohaga, et kaebaja ei lahendanud vaadeldaval perioodil mõnd erakorralist olukorda. Lahkuva ametniku tööde ümberjagamine oligi erakorraline, harvaesinev ja töömahukas olukord, mida on kaebaja ka 15.01.2013. a kirjas mõista andnud. Kaebaja esitatud taotluse menetlemisega viivitamine on iseloomustavaks faktiks suhtumises ametniku esitatud taotlusesse. Kaebajal on tagantjärgi võimatu ise kõiki oma tehtud töötoiminguid tõestada. Seetõttu ei saa nõustuda halduskohtu järeldusega, et taotluse lahendamisega viivitamine ei viinud vastustajat ebaõigele otsusele. Kaebaja saab oma täidetud tööülesandeid tõendada lisaks kirjavahetuses tõendatule vaid sellega, et ajavahemikul 25.06.2012-06.07.2012 oli Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituses tagatud normaalne töö. Keegi kriminaalhooldusametnikest ei esitanud pretensioone, et tema töid ei vaadatud tähtajaliselt läbi ega kinnitatud. Samuti said kõik kriminaalhooldusametnikud vastavalt oma töökoormusele, spetsialiseerumisele ja isiksuse omadustele kohtuotsustega uusi kriminaalhooldusaluseid ja täitmiseks vanglapäringuid. Ka kaebaja kohta ei algatatud distsiplinaarmenetlust tähtajaliselt täitmata tööülesannete pärast.

6. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta A.A. i apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja ei ole enda väite, et tema täitis puuduoleva ametniku ülesandeid mahus, mis annab temale õiguse nõuda ATS § 64 lg 1 alusel lisatasu, kinnituseks esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, milliseid lisandunud tööülesandeid ta konkreetselt täitis. Kaebaja selgitused asendamisest lisandunud tööülesannete täitmise kohta olid ja on ka apellatsioonkaebuses üldsõnalised ja täpsustamata. Halduskohtule esitatud kaebusele lisatud kirjavahetusest nähtub selgelt, et kaebaja ise pidas kõige suuremaks lisandunud tööks lahkuva ametniku R.S. kriminaalhooldusaluste ärajagamise protsessi teiste ametnike vahel. Teiste ülesannete täitmise kohta esitas kaebaja pelgalt loetelu talituse juhataja tööülesannetest, jättes konkretiseerimata, mida ta neist ülesannetest ka reaalselt tegi ja millises mahus. Kuna kaebaja viitas just lahkuvale ametnikule, oli põhjendatud, miks kaebaja taotluse menetleja pidas oluliseks kõrgemalseisvatelt ametnikelt paluda selgitusi just selle protsessi kohta. Kui kaebaja leidis, et tema taotluse menetlemisel tuleb vaadelda ka teisi olulisi asjaolusid, oli tal võimalik sellest menetlejale koheselt teada anda, kuna ta oli peetavasse kirjavahetusse kogu aeg kaasatud. Puuduva ametniku asendamisel makstakse lisatasu ainult proportsionaalselt puuduva ametniku ülesannete täitmise hulgale, mistõttu oli kaebaja ülesanne tõendada lisandunud täidetavate ülesannete hulka ja mahtu. Kaebaja lisatasu saamise taotluse menetlemisel anti kaebajale võimalus asendusest tingitud lisandunud tööülesannete täpseks loetlemiseks. Lähtuvalt kaebaja toodust andsid selle kohta oma seletused nii talituse juhataja Ü. Kund kui ka Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja K. Kelder, kes on ilmselgelt kriminaalhooldusosakonna talituste tööga kursis ning kumbki ametnikest ei leidnud, et kaebajale lisandusid talituse juhataja asendajaks määramisest lisaülesanded, mille eest ta oleks õigustatud lisatasu saama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et A.A. i apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.05.2013. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele Halduskohus on õigesti hinnanud asjas

5

kogutud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. Ainuükski asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu otsuses toodud järeldustega ei ole aluseks halduskohtu otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. ATS § 64 lg 1 p 3 sätestab, et puuduva ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik võib ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks edasilükkamatutel juhtudel, kui ametiasutuse normaalne töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja või kohusetäitja teenistusse võtmine ei ole võimalik või otstarbekas, panna puuduva ametniku ülesanded osaliselt teisele ametnikule, vabastamata teda oma ülesannete täitmisest. ATS § 64 lg 6 kohaselt makstakse ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike p 1 alusel asendab puuduvat ametnikku, lisaks enda palgale lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt temale pandud puuduva ametniku tööülesannete hulgale. Seega on käesolevas asjas vaidluse all küsimus, kas kaebajale oli seoses kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitluse juhataja asendamisega pandud selliseid ülesandeid, mille eest tal oleks õigus nõuda endale lisatasu maksmist.

9. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu Linna talitluse juhataja Ü. Kund on kinnitanud, et kuna tavaliselt ei jäta ta enne puhkusele minekut endast maha tööülesandeid, mida ei ole varem võimalik täita, siis ka antud juhul ta käitus arvatavasti niimoodi. Samuti ei olnud kiiret ETV toimikute sulgemisega, kuna seda oli võimalik teha ka hiljem. R.S. kriminaalhooldusalustega oli võimalik edasi töötada ka siis, kui need olid kirjas tema kontol, kuna kõikidele materjalidele oli juurdepääs tagatud. Kaks vanglapäringut oleks olnud võimalik suunata ka kellelegi teisele sulgemiseks. P.K. andmetel oli talle üle tulnud 17 hooldusalust ja nendega ei olnud vajalik enam vestelda. Seega ei ole tema tunnistuse põhjal võimalik väita, et kaebaja tööülesanded olid sedavõrd suurenenud, et talle oleks pidanud selle eest maksma lisatasu. Kaebaja on küll 06.07.2012 vastu võtnud 2 hooldusalust, kuid ka see ei anna veel alust väita, et tema tööülesanded suurenesid tunduvalt. Asjaolu, et kaebaja väidab, et juhataja asendamisel pidi ta töötama pingelisemalt, ei anna veel alust lisatasu saamiseks. Kaebaja ei ole kaebuses halduskohtule konkreetselt viidanud ühelegi täiendavale tööülesandele, mis annaksid aluse talle lisatasu maksmiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et nähtuvalt Tartu Vangla 14.06.2012. a käskkirjast nr 3-2/296 on erinevate Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna talitluste juhatajaid asendanud erinevad kriminaalhooldusametnikud, kes ei ole samuti saanud selle eest mingit lisatasu (tl 21).

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et tema taotluse menetlemine on olnud ühekülgne ja mitteammendav. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud ühtki uut asjaolu, mis ei oleks teada vastustajale tema taotluse lahendamisel. Mis puutub kaebaja väitesse, et temal jäid haiguse tõttu oma selgitused ja järeldused halduskohtule esitamata, siis anti Tartu Halduskohtu 08.04.2013. a määrusega kaebajale võimalus täiendavate dokumentide esitamiseks (tl 16). Nagu nähtub asja materjalidest, siis kaebaja seda võimalust ei ole kasutanud. Seega ei saa halduskohtule ette heita, et ta on kaebuse lahendamisel olnud ühekülgne. Ka muud apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei ole aluseks kaebuse rahuldamisele.

11. Kuna tegemist on riigilõivuvaba kaebusega, siis asjas menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi

6