Legislator Case Law & Legislation
3-14-51499/22 AI generated

3-14-51499/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51499/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. Streltsov esitas 14.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt tuli 14.07.2014 hommikuse loenduse

Legislator headnote

AI generated

3-14-51499/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Streltsov esitas 14.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt tuli 14.07.2014 hommikuse loenduse

Keywords

AI generated
disputed claim call to creditors unpaid licensing royalties european order for payment procedure credit mandate consumer credit revocation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51499

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.09.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. Streltsovi määruskaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu

19.09.2014. a määrus.

2. Saata asi tagasi halduskohtule menetlustoimingute jätkamiseks, sh menetlusabi

taotluse lahendamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Streltsov esitas 14.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt tuli 14.07.2014 hommikuse loenduse

ajal kaebaja kambrisse nr 8202 S-8 hoone vanem ning karjus kaebaja peale, millega tekitas

talle moraalset kahju. Kaebaja põhjendatud huvi on hilisem kahjunõude esitamine Viru

Vanglale.

2. Tartu Halduskohus jättis 08.08.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu summas 15 euro tasumiseks, aega 15 päeva arvates

määruse ärakirja kättesaamisest. Kohus selgitas, et juhul, kui kaebaja leiab, et tal ei ole

maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on võimalik esitada taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks. Kaebaja sai määruse koos venekeelse tõlkega kätte 13.08.2014.

3. A. Streltsov esitas 14.08.2014 määruskaebusena pealkirjastatud dokumendi, milles

vaidlustas Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a määruseid haldusasjades nr 3-14-51515,

3-14-51499, 3-14-51548, 3-14-51551 ja 3-14-51562. Määruskaebuses palus kaebaja end

riigilõivu tasumisest vabastada, kuna tal ei ole vabu rahalisi vahendeid ega alalist sissetulekut

ning ta on Viru Vangla kinnipeetav. Kaebaja leidis, et Tartu Halduskohus pressib temalt

õigusvastaselt ja põhjendamatult raha välja.

4. Tartu Halduskohus tagastas 25.08.2014. a määrusega A. Streltsovi 14.08.2014. a

määruskaebuse, kuna 08.08.2014. a käiguta jätmise määrus, mille peale määruskaebus esitati,

ei ole edasikaevatav.

5. Tartu Halduskohus tagastas 19.09.2014. a määrusega A. Streltsovi kaebuse.

Kuna kaebaja sai Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a määruse kätte 13.08.2014, kohustus ta

puudused kõrvaldama hiljemalt 28.08.2014. Kohus tuvastas, et kaebaja ei ole kohtu poolt

antud tähtajaks riigilõivu tasunud ega ole esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja

pikendamiseks. Riigilõivu mittetasumine on selline kaebuse puudus, mis takistab kaebuse

menetlusse võtmist. Kohus tagastas kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise ja riigilõivu

tasumata jätmise tõttu, lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg-st 2 ja

§ 121 lg 1 p-st 2.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. A. Streltsov esitas 27.09.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.09.2014. a määrusele.

Määruskaebuses palus kaebaja end riigilõivu tasumisest vabastada, kuna tal ei ole vabu

rahalisi vahendeid ega sissetulekuid ning ta on Viru Vangla kinnipeetav. Kohus peab järgima

seadusi, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg-t 6 ja riigilõivuseaduse (RLS)

§ 22 lg 1 p-i 3. Kaebaja kaebus on seotud karistuse kohaldamisega väärteo eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 19.09.2014.

a määrus tühistada.

8. Halduskohus tugines kaebuse tagastamisel asjaolule, et kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse

puudusi ega tasunud kaebuselt riigilõivu ning juhindus HKMS § 121 lg 1 p-st 2 ja

§ 104 lg-st 2.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei

vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 39 lg 1 p 4 sätestab,

et kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. Vastavalt

HKMS § 104 lg-le 2, kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud

seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu või täiendava riigilõivu tasumiseks

tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või

jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

A. Streltsovi kaebuses puudusid andmed riigilõivu tasumise kohta, samuti ei esitanud ta

kaebuses taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tartu Halduskohus andis 08.08.2014. a

käiguta jätmise määruse resolutsioonis puuduste kõrvaldamiseks, so riigilõivu tasumiseks,

tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest. Määruse põhjendavas osas selgitas kohus, et

kaebajal on võimalik esitada ka menetlusabi taotlus. Seega oli kaebajal riigilõivu tasumata

jätmises ja selle kohta andmete esitamata jätmises seisnevat puudust võimalik kõrvaldada kas

riigilõivu tasumisega või menetlusabi taotluse esitamisega, mille lahendamise võimalikuks

tulemuseks võinuks olla ka kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest. Halduskohtu

08.08.2014. a määruse resolutsioonis olnuks samuti korrektne märkida, et puuduste

kõrvaldamiseks, so riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse

esitamiseks, antakse tähtaeg 15 päeva määruse kättesaamisest. Eeltoodust tulenevalt on

ringkonnakohus seisukohal, et kaebuses esinenud puudus oli kõrvaldatav nii riigilõivu

tasumise kui menetlusabi taotluse esitamisega.

9. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esitas tähtaegselt menetlusabi taotluse ning kõrvaldas

sellega sisuliselt kaebuses esinenud puuduse.

HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. A. Streltsov esitas 14.08.2014 määruskaebusena

pealkirjastatud dokumendi, millega ta vaidlustas Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a määrusi

haldusasjades nr 3-14-51515, 3-14-51499, 3-14-51548, 3-14-51551 ja 3-14-51562. Kaebaja

adresseeris menetlusdokumendi otse Tartu Ringkonnakohtule, kuid 21.08.2014 jõudis see

tagasi Tartu Halduskohtule.

Viidatud menetlusdokumendi esimeses lauses palus kaebaja end riigilõivu tasumisest

vabastada. Kaebaja ei sõnastanud küll konkreetselt, millise riigilõivu tasumisest vabastamist

ta soovib, kuid halduskohus oleks taotlust haldusasja nr 3-14-51499 kontekstis ning

olenemata dokumendi pealkirjast pidanud käsitlema kui menetlusabi taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kuigi A. Streltsov ise nõudis kõigi viies

haldusasjas tehtud määruste tühistamist, oli halduskohus teadlik, et käesolevas haldusasjas

08.08.2014 tehtud määrus polnud üldse edasikaevatav. Halduskohus lahendas asja

formaalselt, tagastades 08.08.2014 tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse, kuid jättis

tähelepanuta kaebaja tegeliku tahte ning 14.08.2014. a kaebaja poolt esitatud menetlusabi

taotluse.

Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemist (KIS 2) nähtuvalt tegi halduskohus

ülejäänud neljas viidatud haldusasjas 08.08.2014 määrused, millega jättis rahuldamata

kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

Seega oli kaebaja 14.08.2014. a menetlusdokument nendes haldusasjades tõesti käsitatav

määruskaebusena, mis oli RLS § 22 lg 1 p 10 kohaselt ka riigilõivuvaba. Seega ei olnud

halduskohtul põhjust 14.08.2014. a dokumendis esitatud menetlusabi taotlust pidada riigilõivu

tasumisest vabastamise taotluseks määruskaebuse esitamisel.

Niisiis leiab ringkonnakohus, et kaebaja esitas vastuseks Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a

määrusele menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel,

kõrvaldades sellega kaebuses esinenud puuduse. Kaebuse tagastamine 19.09.2014. a

määrusega oli õigusvastane ning asi tuleb halduskohtule menetlustoimingute jätkamiseks,

sh menetlusabi taotluse lahendamiseks, tagasi saata.

10. Kuna määruskaebus rahuldatakse eeltoodud põhjendustel, ei käsitle ringkonnakohus

määruskaebuses esitatud asjakohatuid viiteid TsMS § 139 lg-le 6 ja RLS § 22 lg 1 p-le 3.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/