2-14-57050/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Kohtunik Harju Maakohus Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2014.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja number 2-14-57050 Kohtuasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes

Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; XXX)

Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg 10.10.2014

Istungil osalenud isikud hageja XXX, kostja XXX

RESOLUTSIOON

1. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX´i (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud XXX aastal Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr XXX.

2. Pärast abielu lahutamist jätta XXX perekonnanimeks „XXX“.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kätte toimetamisest.

I ASJAOLUD

Hageja XXX esitas 09.09.2014 Harju Maakohtule hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse ja sellele lisatud abielutunnistuse kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielulised suhted lõppesid poolte vahel kaks aastat tagasi, so 2012 aastal. Hageja leiab, abielulised suhted hageja ja kostja vahel on pöördumatult lõppenud ning taastada neid ei ole võimalik. Abielu lahutamise osas pooled kokkuleppele ei jõua, sest üks abikaasa ei anna selleks nõusolekut.

II MENETLUSE KÄIK

1. Kohus võttis hagi 16.09.2014 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest.

2. 26.09.2014 esitatud vastuses kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja leiab, et abielulised suhted ei ole poolte vahel pöördumatult lõppenud ning neid on võimalik taastada. Kostja arvab, et abieluliste suhete taastamiseks aitavad kaasa poolte lapsed XXX ja XXX, kelle kasvatamises ja ülalpidamises kostja osaleb ja tahab edaspidi osaleda. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, anda pooltele võimalus taastada abielulised suhted ja hoida pere alles.

3. 10.10.2014 toimunud kohtuistungil jäid pooled kohtule esitatud seisukoha juurde.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et poolte sõlmitud abielu tuleb lahutada.

5. Kohus tuvastas menetluse käigus, et poolte abielu on sõlmitud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja ja kostja kooselust on sündinud kaks last, poeg XXX(sündinud XXX) ja tütar XXX (sündinud XXX). Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted juba kaks aastat tagasi ning abielusuhted ei ole normaliseerunud kuni käesoleva ajani (tl 2). Poolte vahel on abielusuhted pöördumatult lõppenud. Kostja kinnitab, et pooled elavad küll ühes korteris, kuid abielulisi suhteid neil tegelikult ei ole (istungi protokoll tl 25). Hageja on üritanud kostjaga kolme aasta jooksul kokku leppida, et minna inimlikult lahku. Kostja ei ole nõus sellega. Perekonnaseisuametisse kostja ei tule, lahutus ainult kohtu kaudu.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 66 punkt 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

7. 10.10.2014 toimunud kohtuistungil hageja ütluste kohaselt tarvitab kostja alkoholi. Kostja on ka füüsiliselt vägivaldne, mis on lahutuse peamiseks põhjuseks. Kostja on rünnanud nii hagejat kui hageja ema. Rünnakut nägi pealt vanem poeg, kes kutsus politsei. Kostja on olnud ka enne seda vägivaldne. Hageja leppimisaega ei soovi (istungi protokoll tl 25). Kohus selgitab, et perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama (ja ka kannatama) kui puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise vabatahtlik liit. Abielu peaks olema vabatahtlikkusel põhinev õnne, austuse, armastuse ja ühtehoidmise liit, kui seda enam pole, siis pole ka abielu selle tähenduses. Kohus asub seisukohale, et abielu taastamine ei ole võimalik ühe poole vastava tahteta.

8. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohus rakendas abielulahutamise vältimiseks abinõu, andes hagejale võimaluse hagist loobumiseks, kuid hageja jäi haginõude juurde. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ja abielu on faktiliselt lõppenud juba kaks aastat tagasi, so 2012 aastal (tl 2, istungi protokoll tl 25)

9. Kohus selgitab kostjale, et abielu lahutamisel säilib kostjal tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-st 2 hooldusõigus oma laste suhtes ja PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on isal kohustus ja õigus lastega isiklikult suhelda ka siis kui pooled on lahutatud.

IV MENETLUSKULUD

10. TsMS § 164 lg1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda. Hageja kannab hagiavalduselt tasutud riigilõivukulu summas 100 eurot. Kostjal asja materjalide kohaselt menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik