3-14-50707/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50707 Haldusasi Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus kahju hüvitamise nõudes summas 30 000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus ja 27.08.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada 17.08.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse peale. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja 02.06.2014. a määruskaebuse halduskohtu 28.05.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale. 3. Võtta menetlusse 02.06.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale. 4. Jätta rahuldamata 02.06.2014. a määruskaebus ja muutmata Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a määrus määruskaebuse esitaja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 1). 5. Jätta rahuldamata 10.09.2014. a määruskaebus ning muutmata Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määrus määruskaebuse esitaja poolt 10.06.2014. a määruse peale esitatud 19.06.2014. a määruskaebuse tagastamise osas. 6. Jätta määruskaebuse esitaja 17.08.2014. a ja 10.09.2014. a taotlused riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole p-i 5 osas edasi kaevatav (HKMS § 206 lg 2). Muus osas võib määruse peale esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Määruskaebuse esitaja esitas 02.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 23.04.2014. a vastused nr 1-13/662-2,

113/690-2, 1-13/707-2, 1-13/708-2, 1-13/716-2 ja 1-13/722-2. Määruskaebuse esitaja palus kohtul vastu võtta hagi summas 30 000 eurot 3 aasta eest vanglas katsete tegemise tõttu ja vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna määruskaebuse esitajal ei ole tööd, sissetulekut ega vahendeid. 2. Tartu Halduskohus 07.05.2014. a määrusega (tl 7-7p) jättis määruskaebuse esitaja kaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest alates. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajal tuleb halduskohtule täpsustada, kas määruskaebuse esitaja soovis halduskohtule esitada hüvitamiskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Veel selgitas halduskohus, et ei saa kaebust sisustada haldusorgani kahjuhüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse pinnalt ning määruskaebuse esitajal tuleb kaebuses selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed saabusid või milles varaline kahju väljendus. Ühtlasi märkis halduskohus, et määruskaebuse esitajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 3. Määruskaebuse esitaja esitas 15.05.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 12), milles ta palub kohtul anda kaitsja, kuna kaitsja saab üksikasjalikumalt selgitada kõiki küsimusi. Määruskaebuse esitaja märkis, et kaebuse esitaja on depressiooniseisundis, näljane ja tõendeid saab koguda tunnistajate küsitlemise teel, keda halduskohus ei taha kuulata, ning on rikutud põhiõigusi. Veel märkis määruskaebuse esitaja, et ei ole võrdset kohtlemist antud küsimuses ning tervise rikkumine, stress, kõik kohtu vastused pannakse internetti üles. Määruskaebuse esitaja selgitas, et vajalik on jurist ning olukorra saab päästa õiglane jurist. Määruskaebuse esitaja märkis, et ootab vastust antud küsimuses. 4. Tartu Halduskohus 28.05.2014. a määrusega (tl 16-16p) jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata, määruskaebuse esitaja kaebuse teistkordselt käiguta ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 5 päeva määruse kättesaamisest alates. Halduskohus selgitas, et kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi. Halduskohus märkis, et 07.05.2014. a määruses halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on määruskaebuse esitajale vangla väidetava tegevusega põhjustatud. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitajal oli võimalus kaebust täpsustada ning HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega nõude aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna määruskaebuse esitaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa määruskaebuse esitaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav. Halduskohus andis täiendava tähtaja määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 5 päeva alates käesoleva määruse kättesaamisest. Halduskohus märkis, et mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et määruskaebuse esitaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus selgitas, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma 2 2

õigusi, ja leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei tähenda seda, et määruskaebuse esitaja võib jätta Tartu Halduskohtu 07.05.2014. a kaebuse käiguta jätmise määruses osundatud puudused kõrvaldamata. Halduskohus leidis, et kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi ning väidetava kahju tekkimisel tuleb määruskaebuse esitajal vastavaid tagajärgi iseseisvalt kirjeldada. 5. Määruskaebuse esitaja esitas 02.06.2014 määruskaebuse (tl 23) Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a määruse peale, milles märgib, et ta ei ole nõus sellega, et kohtunik keeldus kaitsjat võimaldamast ning rikutud on Eesti Vabariigi Põhiseadust ja vaja on kaitsjat kohtu jaoks. 6. Määruskaebuse esitaja esitas 03.06.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 27), millest ta märkis, et ei saa aru kohtu arvamusest kaitsjata ning rikutud on Eesti Vabariigi Põhiseadust. Veel märkis määruskaebuse esitaja, et kohus peab pikka kirjavahetust ning kaotab maksumaksja vahendeid. 7. Tartu Halduskohus 10.06.2014. a määrusega (tl 30-30p) jättis käiguta määruskaebuse esitaja määruskaebuse ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest alates. Halduskohus osutas, et määruskaebuse esitaja peab välja tooma, millise taotluse ta ringkonnakohtule seoses Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a määrusega esitab ning miks ta leiab, et halduskohtu määrus on õigusvastane. 8. Tartu Halduskohus 10.06.2014. a määrusega (tl 33-33p) tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajale on halduskohtu poolt 28.05.2014. a määruses selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav ja antud teistkordselt 5-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus on märkinud, et määruskaebuse esitaja on määruse venekeelse tõlke kätte saanud 02.06.2014 (tl 21) ning 5päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 09.06.2014. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus määruskaebuse esitaja kaebust menetlusse võtta. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja on 03.06.2014. a pöördumises lakooniliselt maininud, et ta ei saa aru kohtu arvamusest. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja on esitanud halduskohtule käesolevas haldusasjas ka taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille halduskohus jättis 28.05.2014. a määrusega rahuldamata ning määruskaebuse esitaja on esitanud selles seoses määruskaebuse 03.06.2014. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja ei ole teistkordselt talle antud tähtaja jooksul täpsustanud, millise tegevusega haldusorgani poolt, millega konkreetselt ja millisel perioodil väidetav kahju põhjustati. Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu, väidetavad negatiivsed tagajärjed ega kaebuse faktiline põhjendus. Halduskohus selgitas, et kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi. Halduskohus leidis, et arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea halduskohus vajalikuks anda määruskaebuse esitajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. 3 3

9. 19.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 39), milles ta palus endiselt kohtult kaitsjat, kuna on rikutud konstitutsiooni ning kirjavahetus kohtuga venib ja ei ole A4 paberit. 10. Määruskaebuse esitaja esitas 19.06.2014 määruskaebuse (tl 42) Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse peale, milles märkis, et ta ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna on rikutud konstitutsiooni, käib kasutu kirjavahetus pikki kuid, ei ole isegi paberit. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et vaja on kaitsjat konsultatsiooniks. 11. Tartu Halduskohus 24.07.2014. a määrusega (tl 48-48p) jättis käiguta määruskaebuse esitaja määruskaebuse ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Halduskohus osutas, et määruskaebuse esitaja peab välja tooma, millise taotluse ta ringkonnakohtule seoses Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määrusega esitab ning miks ta leiab, et halduskohtu määrus on õigusvastane. Halduskohus märkis, et määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb määruskaebuse esitajal märkida andmed riigilõivu tasumise kohta (HKMS § 205 lg 1 p 5) ja esitada halduskohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. 12. Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega (tl 58-58p) tagastas määruskaebuse esitaja 02.06.2014. a määruskaebuse HKMS § 206 lg 1 ls 2 alusel. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajale on halduskohtu poolt 28.05.2014. a määruses selgitatud, millised on määruskaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole määruskaebus menetletav ja antud 10-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus on õigesti märkinud, et määruskaebuse esitaja on määruse venekeelse tõlke kätte saanud 18.06.2014 (tl 38) ning 10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 30.06.2014. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul määruskaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus määruskaebuse esitaja määruskaebust menetlusse võtta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 13. Määruskaebuse esitaja esitas 17.08.2014 määruskaebuse (tl 63) Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse peale, milles ta märgib, et kohus ei ole siiani andnud kaitsjat, ei ole paberit A4 ega seadusi ning ilma kaitsjata ei ole selge kohtu nõudmiste sisu. Veel märkis määruskaebuse esitaja, et kohtuvaidluses ei ole võidetud ühtki asja ja ei saa rääkida, et määruskaebuse esitaja saab ennast ise kaitsta ning ta ootab kaitsjat. 14. Tartu Halduskohus 27.08.2014. a määrusega (tl 68-68p) tagastas määruskaebuse esitaja 19.06.2014. a määruskaebuse HKMS § 206 lg 1 ls 3 alusel. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajale on halduskohtu poolt 28.05.2014. a määruses selgitatud, millised on määruskaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole määruskaebus menetletav ja antud 10-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus on märkinud, et määruskaebuse esitaja on määruse venekeelse tõlke kätte saanud 18.06.2014 (tl 38) ning 10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 30.06.2014. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul määruskaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus määruskaebuse esitaja määruskaebust menetlusse võtta. Määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus leidis, et ilma määruskaebuse esitaja taotluseta ei ole halduskohtul võimalik määruskaebust menetleda. Lisaks selgitas halduskohus, et määruskaebuselt oli tasumata ka riigilõiv ning riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust esitatud ei ole. 4 4

15. Tartu Halduskohus 27.08.2014. a määrusega (tl 69-69p) võttis menetlusse määruskaebuse esitaja 17.08.2014. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. 16. Määruskaebuse esitaja esitas 10.09.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määruse peale, milles palub kohtul vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna ei ole vahendeid ega sissetulekut, ning anda kaitsja, kuna ei ole seadusi, ei ole isegi paberit A4 ning ei ole selge kohtuniku öeldu sisu. 17. Tartu Halduskohus 23.09.2014. a määrusega vabastas määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest 10.09.2014. a määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määruse peale rahuldamata ning edastas määruskaebused koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 18. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse üle, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale ning Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määruse üle, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määrusele. 19. Kõigepealt kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse peale õigesti menetlusse võtnud ning seejärel võtab seisukoha määruskaebuse esitaja määruskaebuse osas (I) ning seejärel lahendab ringkonnakohus 10.09.2014 esitatud määruskaebuse (II). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse esitaja esitatud riigi õigusabi taotluste kohta (III). I 20. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrusest nähtuvalt on halduskohus määruskaebuse esitaja määruskaebust ja selle täiendust mõistnud selliselt, et määruskaebuse esitaja vaidlustab 28.05.2014. a määrust resolutsiooni p-i 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Eelnevalt antud 10.06.2014. a määrusega jättis halduskohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse käiguta, kuna selles ei olnud märgitud, millise taotluse ta ringkonnakohtule seoses 28.05.2014. a määrusega esitab ning miks ta leiab, et halduskohtu 28.05.2014. a määrus on õigusvastane. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Määruskaebuse esitaja on 02.06.2014 esitatud määruskaebuses märkinud, et ta ei ole nõus sellega, et kohtunik keeldus kaitsjat võimaldamast. Puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole määruskaebuse esitaja taotluse täpsustamiseks küll midagi lisanud, kuid ringkonnakohus leiab, et 02.06.2014 5 5

esitatud määruskaebuses märgitut arvestades on võimalik aru saada määruskaebuse esitaja tahtest vaidlustada halduskohtu 28.05.2014. a määrust resolutsiooni p-i 1 osas. Halduskohus on 04.08.2014. a määrusega määruskaebust tagastades jätnud eeltoodu põhjendamatult tähelepanuta. 21. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. 22. Kuna ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse määruskaebuse esitaja 02.06.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise osas, siis tuleb menetlusse võtta määruskaebuse esitaja 02.06.2014 määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a määruse peale. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse määruskaebuse esitaja 02.06.2014 esitatud määruskaebuse menetlemiseks, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise kontrollida 02.06.2014 esitatud määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu 28.05.2014. a määruse seaduslikkust. 23. Halduskohus on 28.05.2014. a määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. 24. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 17.08.2014. a määruskaebuse, millega Tartu Halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja määruskaebuse 28.05.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale; tühistab Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse; jätab rahuldamata 02.06.2014. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks ning jätab muutmata Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a määruse määruskaebuse esitaja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 1). II 25. Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja 19.06.2014. a määruskaebuse halduskohtu 10.06.2014. a määruse peale, kuna määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud 24.07.2014. a määrusega antud tähtajaks määruskaebuse puudusi ega esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Halduskohus on järginud HKMS § 187 lg-s 4 sätestatut, jättes 24.07.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse käiguta põhjusel, et see ei vastanud HKMS § 205 lg-s 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja tasumata oli määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot (RLS § 57¹ lg 6) ning andes määruskaebuse esitajale 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus selgitas määruses, et määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb määruskaebuse esitajal täpsustada, millises ulatuses halduskohtu 10.06.2014. a määrust vaidlustatakse, missugust lahendit taotletakse ning mis põhjustel määruskaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud määrus on väär. Lisaks selgitas halduskohus, et kui isikul puuduvad vahendid määruskaebuse esitamisel seadusega sätestatud riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Samuti edastas halduskohus määruskaebuse esitajale pangarekvisiidid, kuhu ta saab riigilõivu maksta ning teatas tagajärgedest, mis saabuvad juhul, kui määruskaebuse esitaja jätab määratud tähtajaks määruskaebuse puudused kõrvaldamata. 6 6

26. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai määruskaebuse esitaja 24.07.2014. a määruse kätte 29.07.2014. Seega puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 30.07.2014 ja 10 päeva möödus 08.08.2014. Määruskaebuse esitaja ei ole antud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ega ka esitanud taotlust puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Kuna määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud 24.07.2014. a määrusega antud tähtajaks esinenud puudusi, siis on halduskohus õigustatult 27.08.2014. a määrusega tagastanud määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse tühistamiseks. 27. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus 10.09.2014. a määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määruse määruskaebuse esitaja poolt 10.06.2014. a määruse peale esitatud 19.06.2014. a määruskaebuse tagastamise osas muutmata. III 28. 17.08.2014. a määruskaebuses halduskohtule märgib määruskaebuse esitaja, et talle ei ole siiani antud kaitsjat ning ta ootab kaitsjat. Samuti palub määruskaebuse esitaja 10.09.2014. a määruskaebuses anda talle kaitsja. Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebustes märgitut määruskaebuse esitaja taotlusena riigi õigusabi saamiseks. Tartu Halduskohus ei ole oma 27.08.2014. a määruses 17.08.2014. a määruskaebuses esitatud taotlust käsitlenud ja on jätnud taotluse tähelepanuta. Samuti on Tartu Halduskohus jätnud tähelepanuta 23.09.2014. a määruses 10.09.2014. a määruskaebuses esitatud taotluse. Juhinduvalt HKMS § 207 lg 1 lahendab ringkonnakohus antud riigi õigusabi taotlused. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluste osas seisukoha alljärgnevalt. 29. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebuse esitaja 17.08.2014. a määruskaebuses ja 10.09.2014. a määruskaebuses märgitut tõlgendada taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. 7 7

30. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna määruskaebuse esitaja 17.08.2014. a määruskaebus ja 10.09.2014. a määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadavad ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuste lahendamist, siis on määruskaebuse esitaja võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jäävad esitatud riigi õigusabi taotlused rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 8 8