3-13-2473/58 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-2473 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta 15.09.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata. 2. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 20.12.2013 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamiseks summas 200 000 eurot. Kaebuse kohaselt tekitas Tartu Vangla nelja toiminguga määruskaebuse esitajale mittevaralist kahju, sundides teda neljal korral (28.07. ja 16.11.2013, teised kuupäevad märkimata) täielikult lahti riietuma ilma meditsiinitöötaja juuresolekuta. Määruskaebuse esitaja märkis kaebuses, et vangla tegevus solvas tema au ja väärikust ning alandas elementaarseid õigusi. Määruskaebuse esitaja taotles iga õigusvastase tegevusega tekitatud kahju eest 50 000 eurot. 2. Tartu Halduskohus jättis 07.01.2014. a määrusega kaebuse 28.07.2013 Tartu Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks käiguta ning tagastas ülejäänud nõuete osas kaebuse. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajal tuleb kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks selgitada, kas kaebuse esitamisel on riigilõiv tasutud või esitada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks ning esitada oma väiteid kinnitavaid dokumente.

3. 13.01.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja venekeelne pöördumine, mida kohus käsitas määruskaebusena. Lisaks esitas määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivust vabastamiseks. 4. Tartu Halduskohus jättis 15.01.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse käiguta. 5. Tartu Halduskohus 16.01.2014. a määrusega jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning andis riigilõivu tasumiseks tähtaja 15 päeva alates määruse kättesaamisest. 6. 24.01.2014 saabusid Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja täiendavad selgitused ja täpsustused. 7. Tartu Halduskohus tagastas 12.02.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja 20.12.2013 esitatud kaebuse ja 13.01.2014 esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.01.2014. a määruse peale. 8. 25.02.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja venekeelne pöördumine, mis on pealkirjastatud määruskaebusena. 9. Tartu Halduskohus jättis 05.03.2014. a määrusega 25.02.2014. a määruskaebuse käiguta. Määruskaebuse esitajal tuli määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks selgitada, millist halduskohtu lahendit ta soovib määruskaebusega ringkonnakohtus vaidlustada ning selgelt väljendada ringkonnakohtule esitatav taotlus, märkides ära, millises ulatuses ta halduskohtu määrust vaidlustab. Samuti tuli määruskaebuse esitajal kohtule esitada riigilõivu tasumist kinnitavad dokumendid või riigilõivust vabastamise taotlus. 10. 10.03.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja pöördumine, mis on pealkirjastatud kaebuse täiendusena. Määruskaebuse esitaja märgib, et soovib kaitsjat riigi arvel ja riigilõivust vabastamist, kuna on jätkuvalt maksejõuetu. 11. Tartu Halduskohus tagastas 11.04.2014. a määrusega 25.02.2014. a määruskaebuse HKMS § 187 lg 4 alusel. Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis Tartu Halduskohus rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. 12. Tartu Halduskohtusse saabus 21.04.2014 määruskaebuse esitaja venekeelne määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.04.2014. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja taotles nimetatud määruse tühistamist ning kaitsjat riigi õigusabi korras. Määruskaebuse esitaja asus seisukohale, et vaidlustatavas määruses puudub kaebuse täielik nimetus. 13. Tartu Halduskohus 05.05.2014. a määrusega jättis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.04.2014. a määruse peale käiguta, osutades, et määruskaebuse esitajal tuleb määruskaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või riigilõivust vabastamise taotlus. 14. Määruskaebuse esitaja esitas 14.05.2014 riigilõivust vabastamise taotluse. 15. Kohus vabastas 26.05.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest Tartu Halduskohtu 11.04.2014. a määruse peale esitatud määruskaebuselt, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 2 2

16. Tartu Ringkonnakohus 03.06.2014. a määrusega rahuldas 21.04.2014 esitatud määruskaebuse osaliselt ja tühistas Tartu Halduskohtu 11.04.2014. a määruse 25.02.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1). 17. 02.06.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule venekeelse määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja märgib, et ei nõustu kohtu arvamusega, kuna tal pole kaitsjat. Määruskaebuse esitaja hinnangul on rikutud põhiseadust. 18. Tartu Halduskohus tagastas 10.06.2014. a määrusega 21.04.2014 esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruse peale.

19. Määruskaebuse esitaja esitas 18.06.2014 Tartu Halduskohtule avalduse, mis on pealkirjastatud määruskaebusena. Määruskaebuse esitaja märgib, et ei nõustu kohtuniku arvamusega 10.06.2014. a määruses, kuna on rikutud põhiseadust ning ei võimaldatud kaitsjat küsimuste lahendamiseks ja strateegiate arutamiseks. Määruskaebuse esitaja leidis, et ilma kaitsjata ei saa kohus põhimõtteliselt toimuda. 20. Tartu Halduskohus jättis 30.07.2014. a määrusega 18.06.2014. a määruskaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale võimaluse kõrvaldada määruskaebuses esinevad puudused. 21. 06.08.2014 saabus kohtusse pöördumine, milles määruskaebuse esitaja palus kohtul anda kaitsja, kuna ta ei saa kohtu nõudmistest aru. Määruskaebuse esitaja märkis, et ootab abi, lisades et tal ei ole isegi A4 paberit. 22. Tartu Halduskohus 01.09.2014. a määrusega (tl 173-174) vabastas määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 1), võttis menetlusse määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määrusele (resolutsiooni p 2), jättis määruskaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3), edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks (resolutsiooni p 4) ning jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 5). Halduskohus mõistis määruskaebuse esitaja 06.08.214. a pöördumises esitatud taotlust kaitsja saamiseks selliselt, et määruskaebuse esitaja soovis riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus jättis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse RÕS F§ 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus märkis, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 23. 15.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja märgib määruskaebuses, et ta on kohtute määrused kätte saanud, aga pole siiani saanud kohtult kaitsjat. Määruskaebuse esitaja peab määrust formaalseks ja määruskaebuse läbivaatamist ebatõeliseks, kuna kaitsjat ei ole. 3 3

Määruskaebuse esitaja märgib, et rikutud on võrdsuse põhimõtet ning ta ootab kaitsjat, kuna see annab õiguse reaalselt läbi vaadata kaebuse sisu. 24. Tartu Halduskohus 10.10.2014. a määrusega võttis menetlusse määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 5 peale (riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine), jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kuigi määruskaebuses ega puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu arvamusega ning ootab kaitsjat, millest järelduvalt asus halduskohus seisukohale, et määruskaebuse esitaja tahe on tühistada 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Esmalt käsitleb ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 5 peale esitatud määruskaebust (I) ning seejärel lahendab taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (II). I 25. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 26. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Halduskohus võttis 01.09.2014. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse resolutsiooni p 5 osas, kuna määruskaebuse põhjendused seondusid vaid riigi õigusabi andmata jätmisega ning määrus polnud muus osas vaidlustatav. 27. Halduskohus jättis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise. Määruskaebuse esitaja on võrdsuse põhimõtte rikkumise all tõenäoliselt silmas pidanud seda, et ilma esindajata on ta vastustajaga võrreldes ebasoodsamas seisundis. Määruskaebuse esitaja seisukoht pole põhjendatud, kuna Tartu Halduskohus on antud asjas tegutsenud uurimisprintsiibi ja selgitamiskohustusega kooskõlas. 28. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata. II 29. Ringkonnakohus leiab, et lisaks rahulolematusele riigi õigusabi andmata jätmisega on määruskaebusest väljaloetav määruskaebuse esitaja jätkuv soov esindaja saamiseks riigi kulul. Seega tuleb lahendada määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks. 30. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Määruskaebuse esitaja on varasemalt esitanud suurel hulgal kaebusi erineva astme kohtutele. Seega puudub alus arvata, et määruskaebuse esitaja ei suudaks ka edaspidi kohtumenetluses dokumente koostada ning nendes oma seisukohti väljendada. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste 4 4

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. 31. Eeltoodust tulenevalt tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 5 5