1-14-5236/44 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

1-14-5236

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2014, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-5236 Kohtukoosseis

Eesistuja Andres Parmas, liikmed Meelika Aava, Pavel Gon

tšarov Kriminaalasi

R.D süüdistuses KarS § lg 2 p-de 5 ja 9 ning

§ 199 lg 2 p 9 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 31. juuli 2014. a otsus Apellatsiooni esitaja Kaitsja Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Bekker Süüdistatav

R.D , isikukood XXX, elukoht: XXXXXX XX-XX XXXXXXX, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, varem kriminaalkorras karistatud

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioon rahuldamata.

2. Jätta maakohtu otsus muutmata.

3. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista R.D-lt Eesti Vabariigi kasuks 72,00 (seitsekümmend kaks) eurot apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulutuste katteks.

4. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas

EE891010220034796011 või Swedpangas nr EE932200221023778606, Danske Bank AS

Eesti filiaalis EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis EE701700017001577198, viitenumber 2800049748.

EDASIKAEBE KORD

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2

Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.D süüdistatakse selles, et Harju Maakohtu 27. jaanuari 2014. a otsusega

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatud isikuna varastas t 3. novembril 2013 avalikult, kuid a

vägivalda kasutamata rahakoti maksumusega 150 eurot, ühes selles olnud M-

RR M-

RR pankaardi ja Soome Vabariigi juhiloaga ning mobiiltelefoni maksumusega 500 eurot.

Samuti tema süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna varastas 29. 2014 märtsil Läänemere Selveri kauplusest neli pudelit viskit kogumaksumusega 212,69 eurot.

Samuti tema süstemaatiliselt paneva isikuna püüdis märtsil 2014 Läänemere vargusi toime 31.

Selveri kauplusest varastada nelja pudelit viskit kogumaksumusega 254,20 eurot väärtuses, kuid k

uritegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni.

Oma tegevusega pani R.D toime , KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o süstemaatilise varguse, mis on toime pandud avalikult, ent vägivalda kasutamata.

2. Harju Maakohtu 31. juuli 2014. a otsusega lühimenetluses tunnistati R.D talle

inkrimineeritud kuritegudes süüdi. Maakoh asjas uuritud tõendid, et tu hinnangul kinnitavad R.D toime pannud. on talle süüdistusaktis ette heidetavad kuriteod

3. Maakohus leidis, et R.D süü kõigis toime pandud vargustes on keskmise suurusega.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna

arvestas kohus aga süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti märkis kohus, et üks vargustest jäi katse staadiumi. Kuna R.D on korduvalt kriminaalkorras karistatud, siis

järeldas kohus, et varasemad karistused ei ole mõjutanud teda kuritegude toimepanemise jätkamisest hoiduma, leides, et seetõttu on tema puhul ainuvõimalik karistuse alternatiiv vangistus.

3.1. Eeltoodud kaalutlustel karistas maakohus R.D 3. novembril 2013 toime pandud varguse eest kuuekuulise vangistus rMS alusel ega, mida vähendati K § 238 lg 2 ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks neljakuulise vangistuse. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati

eelnimetatud karistuse võrra R.D-le Harju Maakohtu 27. jaanuari 2014. a

kohtuotsusega mõistetud seits kuu ja kolme p me äeva talle mõisteti pikkust vangistust ning liitkaristuseks ühekas kuu ja kolme päevane vangistus.

3.2. 29. ja 31. märtsil 2014 toimepandud varguste eest karistati R.D viiekuulise

vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks kolme kuu ja kümne päevase vangistuse. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti

R.D-le liitkaristus, kolme

pikkust vangistust suurendades mõistetud kuu ja kümne päeva p-s 3 liitkaristuse kandmata osa R.D-le .1. märgitud ära võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks ühe aasta ja kolmeteist päevase vangistuse.

3.3. K karistusaja algust R.D kinnipidamisest, s.o alates arS § 68 lg 1 alusel arvestati

31. R.D-le kohaldatud vahistamis märtsist 2014. tõkendina e määras maakohus tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

3

4. Maakohus rahuldas M-

RR tsiviilhagi ja mõistis R.D-lt tema kasuks välja 650 eurot. Samuti rahuldas kohus Selver AS tsiviilhagi ja mõistis R.D-lt Selver AS kasuks välja

4 M- - 66,89 eurot. Asitõendiks olev RR lt varastatud telefon, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, tagastati KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel le. Samuti asitõendiks olevad RP- 3

pudelit viskit Ballantines ja 1 pudel viskit Macallan, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, . -plaadi kaupluse KarS § 126 lg 3 p 6 alusel anda riigi omandisse Asitõendiks oleva CD

turvakaamera videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jättis maakohus

KrMS § 126 lg 3 p 1 R.D-lt mõisteti menetluskuluna välja alusel kriminaalasja juurde. kaitsjatasu eurot; sundraha , eurot; kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 324 532 50 ja 1 euro.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Maakohtu otsuse peale esitas ringkonnakohtule apellatsiooni R.D kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega

R.D-le kergema karistuse mõistmist. Samuti taotleb ta tsiviilhagide osas katteks

asitõenditena hoiul oleva mobiiltelefoni ja alkoholi võõrandamist. Kaitsja arvates mõistis maakohus R.D-le kauplusevarguste eest liiga range karistuse. Samuti oleks kohus võinud 3. novembri 2013. a varguse eest mõistetud karistuse KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel Harju Maakohtu 27. jaanuari 2014. a otsusega mõistetud karistusega kaetuks

lugeda, mitte viimati nimetatud karistust suurendada. Puutuvalt tsiviilhagidesse märgib

kaitsja, et mõistes R.D-lt kannatanu kasuks välja mobiiltelefoni maksumuse, tulnuks kohtul otsuses märkida, et mobiiltelefon müüakse tsiviilhagi katteks. Kohtul puudus alus anda

mobiiltelefon - -st 3 tulenevalt ei saa lugeda telefoni RP le, sest asjaõigusseaduse § 95 lg RP omanikuks. Kuna telefon oli selle omaniku M-

RR valdusest välja läinud tema tahte vastaselt, siis telefoni hilisemal ostjal -l omandit telefonile ei tekkinud. - RP RP l on õigus nõuda kahju

hüvitamist isikult, kes talle telefoni müüs. Ka äravõetud alkohol tulnuks tsiviilhagi katteks müüa.

6. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Raigo Aas esitas kaitsja apellatsioonile vastuse,

milles taotleb apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Ta leiab, et

R.D-le mõistetud üksikkaristused ja liitkaristused on kooskõlas süüdistatava süü ja

kohtupraktikaga, mistõttu karistuse kergendamiseks puudub alus. Tsiviilhagidesse puutuvalt

märgib prokuröri abi, et kuna M- on loobunud temalt varastatud mobiiltelefoni RR

tagastamisest, siis on ta heaks kiitnud selle müümise -le. Telefoni tsiviilhagi katteks RP

müümiseks puudub alus, sest R.D on selle juba korra müünud ja selle eest RP-lt ka

raha saanud. Prokuröri abi ei vaidlusta kaitsja taotlust võõrandada varastatud alkoholi tsiviilhagi katteks, kuid leiab, et ka maakohtu poolt vastuvõetud otsus on ses osas seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on apellatsioon põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel kaalutlustel.

7.1. R.D-le mõistetud üksikkaristustesse ja liitkaristusse puutuvalt märgib kolleegium, et mõistetud karistused vastavad R.D süü suurusele, karistuste mõistmisel on järgitud

4

karistuse mõistmist käsitlevaid õigusnorme ja seetõttu on apellandi taotlus maakohtu otsuse tühistamiseks karistuse osas põhjendamatu. Toimepandud varguse episoodide eest mõistetud

üksikkaristused vastavad väljakujunenud kohtupraktikale analoogsetes kriminaalasjades. Kolleegium ei pea vajalikuks seda praktikat muuta. R.D-le on liitkaristuste mõistmisel

oluline silmas pidada, et tema kuritegelik aktiivsus on suur. Teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh varavastaste kuritegude eest. Selles kontekstis on põhjendamatu

kaitsja seisukoht, et liitkaristuse oleks KarS § 65 lg 1 alusel võinud mõista ka

absorbtsioonipõhimõttel nii, et kergem karistus loetaks raskemaga kaetuks. Kolleegium

nõustub maakohtuga, et R.D

puhul oli õige lähtuda just nimelt kumulatsioonipõhimõttest ja üksikkaristustest raskeimat suurendada.

7.2. Puutuvalt tsiviilhagidesse märgib kolleegium, et apellandi taotlus asitõenditena hoiul asuvate varastatud mobiiltelefoni ja alkoholi võõrandamiseks on põhjendamatud. Kolleegium nõustub prokuröri abi apellatsioonivastuses selgitatuga, et olukorras, kus M- loobus temalt RR varastatud ja kolmandale isikule võõrandatud mobiiltelefoni tagasi nõudmast, kiitis ta sellega

tagantjärgi telefoni omandi kolmandale isikule ülemineku heaks. Kuivõrd R.D oli varastatud telefoni - RP le müünud, siis on põhjendatud telefoni tagastamine nimetatud isikule. R.D tuleb aga VÕS § 1043 kohaselt le tekitatud kahju hüvitada. Selver AS M- - RR -ist

varastatud alkoholi osas on maakohus KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel põhjendatult otsustanud

selle riigi omandisse jätta. Nimetatud säte näeb kohtule puhuks, kui kuriteoga saadud vara

seaduslik valdaja ei taotle selle tagastamist, ette valikuvõimaluse, kas jätta see vara riigi

omandisse või võõrandada tsiviilhagi katteks. Otsustamaks seda, kumba seaduses lubatud

käitumisviisi eelnimetatud vara puhul eelistada, peab kohus silmas pidama mh riigi

ressursside säästliku kasutamise nõuet. Arutataval juhul käib jutt neljast pudelist alkoholist,

mille väärtus (rikkumata kujul) jaekaubanduses on ca 250 eurot. Arvestades, et maakohtus

uuritud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (tl-d 75-79, kd I) on praeguseks varastatud viskipudelite karbid rikutud, oleks nende müügist saadav võimalik tulu kahtlemata väiksem.

On ka üldiselt teadaolev, et igasuguse kauba võõrandamisega seonduvad kulud. Nii

kaasneksid vältimatult kulud ka vaidlusaluse alkoholi müügiga. Seetõttu ei ole

kohtukolleegiumi arvates varastatud alkoholi tsiviilhagi katteks müümine otstarbekas ja maakohtu otsustus nende riigi omandisse jätmise kohta on põhjendatud.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § st 1 jätab kriminaalkolleegium kaitsja 337 lg 1 p- apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 31. juuli 2014. a otsuse muutmata.

9. Kaitsja on apellatsioonikohtule koos apellatsiooniga esitanud taotluse õigusabi suuruse

kindlaksmääramiseks nelja pooltunni eest koos käibemaksuga summas 144 eurot.

Kohtukolleegiumi hinnangul on taotlus vormiliselt nõuetekohane, kuid üksnes osaliselt

põhjendatud. Kaitsjale tuleb riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks määrata kahe pooltunni eest 60 eurot, millele lisandub 20% u, seega kokku 72 eurot. käibemaks

Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/ Pavel Gontšarov /allkirjastatud digitaalselt/