3-14-50762/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

20.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50762

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamiseks

summas 800 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 07.08.2014. a määrus ja

27.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta 17.08.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 07.08.2014. a määrus muutmata.

2. Jätta 15.09.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 27.08.2014. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata.

3. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Resolutsiooni p 1 osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 206 lg 2). Resolutsiooni p-de 2

ja 3 osas võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 07.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1) kahju

hüvitamiseks summas 800 eurot. Kaebuse kohaselt on määruskaebuse esitaja läbinud

kohtueelse menetluse ja saanud 23.04.2014 vastused nr 1-13/662-2, 1-13/690-2, 1-13/707-2,

113/708, 1-13/716-1 ja 113/7221. Kaebuses esitas määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus 14.05.2014. a määrusega (tl 15-15p) jättis kaebuse käiguta ning andis

määruskaebuse esitajale 10-päevase tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o

kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks, millise haldusakti või toiminguga, millise

haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud

kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase

tegevusega saabunud.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 20.05.2014 Tartu Halduskohtule avalduse (tl 20), milles

märkis, et kohus palub esitada tõendeid, mis on olemas kaitsjal, keda kohus ei võimalda ning

et menetlusosalised peavad olema võrdsetes tingimustes.

4. Tartu Halduskohus 03.06.2014. a määrusega (tl 24-24p) tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et kaaskirja ja kättetoimetamise

teatise kohaselt sai määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 14.05.2014. a määruse koos

tõlkega kätte 19.05.2014 ning viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli

29.05.2014. Halduskohus viitas, et kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud

andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu, väidetavad negatiivsed tagajärjed ega kaebuse

faktiline põhjendus ning määruskaebuse esitaja napist selgitusest ei nähtu ka kahjunõude osas

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole nimetanud

väidetavast kaitsjast advokaadi nime ega taotlenud tema esindajaks määramist, siis ei olnud

kohtul võimalik nõuet täpsustada ka advokaadi vahendusel. Seega asus halduskohus

seisukohale, et kaebus ei vasta jätkuvalt HKMS § 38 lg 1 p-des 5-9 toodud nõuetele. Kuna

määruskaebuse esitaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning

kohus ei saa määruskaebuse esitaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei olnud kaebus

halduskohtu hinnangul käesoleval kujul menetletav. Arvestades asjaolu, et määruskaebuse

esitaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju hüvitamise

taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pidanud

halduskohus vajalikuks anda määruskaebuse esitajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja

põhjenduste esitamiseks. Halduskohus märkis, et kuna tagastab kaebuse, siis ei võta

seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

5. 11.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 30),

milles ta märkis, et sai kätte halduskohtu 03.06.2014. a määruse, kuid ei ole nõus kohtuniku

arvamusega, rikuti konstitutsiooni ja ei antud kaitsjat.

6. Tartu Halduskohus 08.07.2014. a määrusega (tl 35-35p) jättis määruskaebuse käiguta ning

andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus viitas

HKMS § 205 lg 1 p-dele 3 ja 4 ning märkis, et määruskaebuse põhjendustest nähtub vaid see,

et määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtuga ega ole rahul, et talle ei antud kaitsjat.

Halduskohus märkis, et käesolevas haldusasjas ei ole määruskaebuse esitaja esitanud kohtule

eelnevalt riigi õigusabi taotlust. Halduskohus selgitas, et määruskaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks tuleb määruskaebuse esitajal täpsustada, millises ulatuses Tartu Halduskohtu

03.06.2014. a määrust vaidlustatakse, missugust lahendit taotletakse ning mis põhjustel

määruskaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud määrus on väär. Halduskohus märkis, et

riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel

riigilõivu 15 eurot, kuid määruskaebuses vastavad andmed puuduvad (HKMS § 205 lg 1 p 5)

ning Tartu Halduskohtu viitenumbrile ei ole laekunud ülekannet seoses käesoleva haldusasja

määruskaebusega. Halduskohus selgitas, et kui määruskaebuse esitaja leiab, et tal puuduvad

vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks.

7. 23.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja puuduste kõrvaldamise

avaldus (tl 41), milles ta märkis, et tal ei ole kaitsjat ja puuduvad vahendid riigilõivu

tasumiseks.

8. Tartu Halduskohus 07.08.2014. a määrusega (tl 45-45p) tagastas määruskaebuse

03.06.2014. a määruse peale HKMS § 187 lg 4 kohaselt. Halduskohus märkis, et kuni

käesoleva määruse tegemiseni ei ole määruskaebuse esitaja määruskaebuse puudusi

kõrvaldanud, s.o esitanud faktilisi ja õiguslikke väited asjaolude kohta, millest tulenevalt ta

leiab, et vaidlustatav määrus on õigusvastane ning määruskaebuse esitaja ei ole taotlenud

halduskohtu poolt antud tähtaja pikendamist. Halduskohus viitas, et 08.07.2014. a määruses

on määruskaebuse esitajale esitatud selged juhised määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks,

kuid puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole määruskaebuse esitaja täpsustanud, millises

ulatuses ta Tartu Halduskohtu määrust vaidlustab ja millist lahendit soovib ning ei ole

märkinud ka määruskaebuse põhjendusi. Halduskohus märkis, et kuna tagastab

määruskaebuse, siis ei võta seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta riigilõivu

tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuse esitaja esitas 17.08.2014 määruskaebuse (tl 51), milles ta väitis, et kohtu

vastus on formaalne ning siiani ei ole kaitsjat, kuna just temaga saab kaebuse puudused

kõrvaldada. Määruskaebuse esitaja märkis, et tal ei ole vahendeid riigilõivu tasumiseks.

10. Tartu Halduskohus 27.08.2014. a määrusega (tl 56-56p) vabastas määruskaebuse esitaja

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1), võttis menetlusse

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.08.2014. a kohtumäärusele (resolutsiooni p 2) ning

jättis määruskaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Samuti jättis Tartu Halduskohus

rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 5)

RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste

esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on

võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades

kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses

esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika.

11. 15.09.2014 saabus kohtusse määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määruse

peale, milles määruskaebuse esitaja osutab, et sai kohtumääruse, aga ei ole siiani saanud

kaitsjat. Määruskaebuse esitaja väidab, et kohtu vastused on formaalsed ja läbivaatamised

ebatõelised, kuna ei ole kaitsjat. Seega on rikutud võrdsuse põhimõtet. Määruskaebuse esitaja

ootab kaitsjat, kuna see annab õiguse reaalselt läbi vaadata kaebuse sisu.

12. Tartu Halduskohus 23.09.2014. a määrusega võttis menetlusse määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 27.08.2014. a määruse resolutsiooni p 5 peale (riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmine), jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas määruskaebuse

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kuna määruskaebuse põhjendused seondusid vaid

kaitsja andmata jätmisega ning halduskohtu 27.08.2014. a määrus ei ole muus osas

vaidlustatav, oli halduskohus seisukohal, et määruskaebuse esitaja vaidlustab riigi õigusabi

taotluse rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.

14. Esmalt käsitleb ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 07.08.2014. a määruse peale esitatud

määruskaebust (I), seejärel Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määruse resolutsiooni p 5 peale

esitatud määruskaebust (II) ning viimasena lahendab taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

(III).

I

15. Tartu Halduskohtu 07.08.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas kohus määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 03.06.2014. a määruse peale, kuna määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud

08.07.2014. a määrusega antud tähtajaks määruskaebuse puudusi ega esitanud ka taotlust

puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohus toob selguse huvides

välja, et määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg on 07.08.2014. a

määruses valesti märgitud. Kuna määruskaebuse esitaja sai 08.07.2014. a määruse kätte

18.07.2014, oli puuduste kõrvaldamise tähtaeg 28.07.2014, mitte 29.07.2014.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea vajalikuks

neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Seega on halduskohus õigustatult tagastanud

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.06.2014. a määruse tühistamiseks. Samuti on

halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et kuna määruskaebus tagastatakse, siis ei tule

võtta seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta riigilõivu tasumisest vabastamiseks

määruskaebuse esitamisel. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuna määruskaebuse

esitaja ei ole nimetanud ühtegi põhjust, miks Tartu Halduskohtu 03.06.2014. a määrus tema

hinnangul õigusvastane on, ja ka toimiku materjalidest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis võiks

viidata halduskohtu määruse õigusvastasusele, siis puudub alus eeldada, et määruskaebuse

esitaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas.

16. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 07.08.2014. a määruse muutmata.

II

17. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Halduskohus võttis 27.08.2014. a määruse peale esitatud

määruskaebuse menetlusse resolutsiooni p 5 osas, kuna määruskaebuse põhjendused

seondusid vaid riigi õigusabi andmata jätmisega ning määrus polnud muus osas vaidlustatav.

18. Tartu Halduskohtus jättis 27.08.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 5), tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-le 1. Riigi

õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole

esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise.

Määruskaebuse esitaja on võrdsuse põhimõtte rikkumise all tõenäoliselt silmas pidanud seda,

et ilma esindajata on ta vastustajaga võrreldes ebasoodsamas seisundis. Määruskaebuse esitaja

seisukoht pole põhjendatud, kuna Tartu Halduskohus on antud asjas tegutsenud

uurimisprintsiibi ja selgitamiskohustusega kooskõlas.

19. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 27.08.2014. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata.

III

20. Ringkonnakohus leiab, et lisaks rahulolematusele riigi õigusabi andmata jätmisega on

määruskaebusest väljaloetav määruskaebuse esitaja jätkuv soov esindaja saamiseks riigi kulul.

Seega tuleb lahendada määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks.

21. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Määruskaebuse esitaja on varasemalt esitanud suurel hulgal kaebusi erinevatele

kohtutele. Seega ei ole usutav, et määruskaebuse esitaja ei suudaks ka edaspidi

kohtumenetluses dokumente koostada ning nendes oma seisukohti väljendada.

Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased

teadmised. HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt tagab kohus omal

algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral

tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg

5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide

kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning

avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.

22. Eeltoodust tulenevalt tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits