3-14-50762/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50762 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamiseks summas 800 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.08.2014. a määrus ja 27.08.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta 17.08.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.08.2014. a määrus muutmata. 2. Jätta 15.09.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata. 3. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Resolutsiooni p 1 osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 206 lg 2). Resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Määruskaebuse esitaja esitas 07.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1) kahju hüvitamiseks summas 800 eurot. Kaebuse kohaselt on määruskaebuse esitaja läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 23.04.2014 vastused nr 1-13/662-2, 1-13/690-2, 1-13/707-2, 113/708, 1-13/716-1 ja 113/7221. Kaebuses esitas määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 2. Tartu Halduskohus 14.05.2014. a määrusega (tl 15-15p) jättis kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale 10-päevase tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks, millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud

kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. 3. Määruskaebuse esitaja esitas 20.05.2014 Tartu Halduskohtule avalduse (tl 20), milles märkis, et kohus palub esitada tõendeid, mis on olemas kaitsjal, keda kohus ei võimalda ning et menetlusosalised peavad olema võrdsetes tingimustes. 4. Tartu Halduskohus 03.06.2014. a määrusega (tl 24-24p) tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 14.05.2014. a määruse koos tõlkega kätte 19.05.2014 ning viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 29.05.2014. Halduskohus viitas, et kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu, väidetavad negatiivsed tagajärjed ega kaebuse faktiline põhjendus ning määruskaebuse esitaja napist selgitusest ei nähtu ka kahjunõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole nimetanud väidetavast kaitsjast advokaadi nime ega taotlenud tema esindajaks määramist, siis ei olnud kohtul võimalik nõuet täpsustada ka advokaadi vahendusel. Seega asus halduskohus seisukohale, et kaebus ei vasta jätkuvalt HKMS § 38 lg 1 p-des 5-9 toodud nõuetele. Kuna määruskaebuse esitaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa määruskaebuse esitaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei olnud kaebus halduskohtu hinnangul käesoleval kujul menetletav. Arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju hüvitamise taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pidanud halduskohus vajalikuks anda määruskaebuse esitajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Halduskohus märkis, et kuna tagastab kaebuse, siis ei võta seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. 5. 11.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 30), milles ta märkis, et sai kätte halduskohtu 03.06.2014. a määruse, kuid ei ole nõus kohtuniku arvamusega, rikuti konstitutsiooni ja ei antud kaitsjat. 6. Tartu Halduskohus 08.07.2014. a määrusega (tl 35-35p) jättis määruskaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus viitas HKMS § 205 lg 1 p-dele 3 ja 4 ning märkis, et määruskaebuse põhjendustest nähtub vaid see, et määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtuga ega ole rahul, et talle ei antud kaitsjat. Halduskohus märkis, et käesolevas haldusasjas ei ole määruskaebuse esitaja esitanud kohtule eelnevalt riigi õigusabi taotlust. Halduskohus selgitas, et määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb määruskaebuse esitajal täpsustada, millises ulatuses Tartu Halduskohtu 03.06.2014. a määrust vaidlustatakse, missugust lahendit taotletakse ning mis põhjustel määruskaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud määrus on väär. Halduskohus märkis, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, kuid määruskaebuses vastavad andmed puuduvad (HKMS § 205 lg 1 p 5) ning Tartu Halduskohtu viitenumbrile ei ole laekunud ülekannet seoses käesoleva haldusasja määruskaebusega. Halduskohus selgitas, et kui määruskaebuse esitaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 7. 23.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 41), milles ta märkis, et tal ei ole kaitsjat ja puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks. 2 2

8. Tartu Halduskohus 07.08.2014. a määrusega (tl 45-45p) tagastas määruskaebuse 03.06.2014. a määruse peale HKMS § 187 lg 4 kohaselt. Halduskohus märkis, et kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole määruskaebuse esitaja määruskaebuse puudusi kõrvaldanud, s.o esitanud faktilisi ja õiguslikke väited asjaolude kohta, millest tulenevalt ta leiab, et vaidlustatav määrus on õigusvastane ning määruskaebuse esitaja ei ole taotlenud halduskohtu poolt antud tähtaja pikendamist. Halduskohus viitas, et 08.07.2014. a määruses on määruskaebuse esitajale esitatud selged juhised määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole määruskaebuse esitaja täpsustanud, millises ulatuses ta Tartu Halduskohtu määrust vaidlustab ja millist lahendit soovib ning ei ole märkinud ka määruskaebuse põhjendusi. Halduskohus märkis, et kuna tagastab määruskaebuse, siis ei võta seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Määruskaebuse esitaja esitas 17.08.2014 määruskaebuse (tl 51), milles ta väitis, et kohtu vastus on formaalne ning siiani ei ole kaitsjat, kuna just temaga saab kaebuse puudused kõrvaldada. Määruskaebuse esitaja märkis, et tal ei ole vahendeid riigilõivu tasumiseks. 10. Tartu Halduskohus 27.08.2014. a määrusega (tl 56-56p) vabastas määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1), võttis menetlusse määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.08.2014. a kohtumäärusele (resolutsiooni p 2) ning jättis määruskaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Samuti jättis Tartu Halduskohus rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 5) RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. 11. 15.09.2014 saabus kohtusse määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määruse peale, milles määruskaebuse esitaja osutab, et sai kohtumääruse, aga ei ole siiani saanud kaitsjat. Määruskaebuse esitaja väidab, et kohtu vastused on formaalsed ja läbivaatamised ebatõelised, kuna ei ole kaitsjat. Seega on rikutud võrdsuse põhimõtet. Määruskaebuse esitaja ootab kaitsjat, kuna see annab õiguse reaalselt läbi vaadata kaebuse sisu.

12. Tartu Halduskohus 23.09.2014. a määrusega võttis menetlusse määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määruse resolutsiooni p 5 peale (riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine), jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas määruskaebuse läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kuna määruskaebuse põhjendused seondusid vaid kaitsja andmata jätmisega ning halduskohtu 27.08.2014. a määrus ei ole muus osas vaidlustatav, oli halduskohus seisukohal, et määruskaebuse esitaja vaidlustab riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. 14. Esmalt käsitleb ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 07.08.2014. a määruse peale esitatud määruskaebust (I), seejärel Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määruse resolutsiooni p 5 peale 3 3

esitatud määruskaebust (II) ning viimasena lahendab taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (III). I 15. Tartu Halduskohtu 07.08.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas kohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.06.2014. a määruse peale, kuna määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud 08.07.2014. a määrusega antud tähtajaks määruskaebuse puudusi ega esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohus toob selguse huvides välja, et määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg on 07.08.2014. a määruses valesti märgitud. Kuna määruskaebuse esitaja sai 08.07.2014. a määruse kätte 18.07.2014, oli puuduste kõrvaldamise tähtaeg 28.07.2014, mitte 29.07.2014. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Seega on halduskohus õigustatult tagastanud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.06.2014. a määruse tühistamiseks. Samuti on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et kuna määruskaebus tagastatakse, siis ei tule võtta seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole nimetanud ühtegi põhjust, miks Tartu Halduskohtu 03.06.2014. a määrus tema hinnangul õigusvastane on, ja ka toimiku materjalidest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis võiks viidata halduskohtu määruse õigusvastasusele, siis puudub alus eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. 16. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.08.2014. a määruse muutmata. II 17. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Halduskohus võttis 27.08.2014. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse resolutsiooni p 5 osas, kuna määruskaebuse põhjendused seondusid vaid riigi õigusabi andmata jätmisega ning määrus polnud muus osas vaidlustatav. 18. Tartu Halduskohtus jättis 27.08.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 5), tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-le 1. Riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise. Määruskaebuse esitaja on võrdsuse põhimõtte rikkumise all tõenäoliselt silmas pidanud seda, et ilma esindajata on ta vastustajaga võrreldes ebasoodsamas seisundis. Määruskaebuse esitaja seisukoht pole põhjendatud, kuna Tartu Halduskohus on antud asjas tegutsenud uurimisprintsiibi ja selgitamiskohustusega kooskõlas. 19. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata. 4 4

III 20. Ringkonnakohus leiab, et lisaks rahulolematusele riigi õigusabi andmata jätmisega on määruskaebusest väljaloetav määruskaebuse esitaja jätkuv soov esindaja saamiseks riigi kulul. Seega tuleb lahendada määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks. 21. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Määruskaebuse esitaja on varasemalt esitanud suurel hulgal kaebusi erinevatele kohtutele. Seega ei ole usutav, et määruskaebuse esitaja ei suudaks ka edaspidi kohtumenetluses dokumente koostada ning nendes oma seisukohti väljendada. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. 22. Eeltoodust tulenevalt tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 5 5