1-09-909/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3)

Toimik nr 1-09-909

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-909 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Deniss Minzatov Kristine Kriisk, Marina Davõdovitš Natalja Firsova (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Eduard Silm tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 14.10.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Eduard Silm, isikukood: 38505122225, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §76 ja KrMS §426, §432, §383, §384, kohus

määras:

Jätta Eduard Silm talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Silm tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega.

2(3) Eduard Silm on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.02.2009 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistatud 1 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Ringkonnakohtu 02.09.2005 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11 aastat 2 kuu 15 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 11 aastat 3 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.02.2009 ja lõpp 23.05.2020.

Eduard Silm andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 16).

Kinnipidamisasutusest Eduard Silm kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx. Ema andis nõusoeku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Isikul on omandatud 10 klassi haridus. Lõpetas Viru Vanglas IVKH- s keevitaja eriala, töötab xxx metallitsehhis keevitajana, enne on töötanud koristaja ja köögitöölisena. On omandanud riigikeele A2 taseme. Vabaduses on töötanud autopesulas. Tasumata nõuded puuduvad. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx. Osalenud Agressiivsuse asendamise treeningus. Vabaduses tarvitas alkoholi, diagnoositud alkoholisõltuvus. Läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kriminaalkorras karistatud 5 korda. Katseajal pani toime uue kuriteo.

Vangla toetab Eduard Silm ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub Eduard Silm elema ema juurde aadressile xxx. Elamistingimused on sobilikud elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Ema andis nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Ema on nõus poega materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx-s. Eduard Silm on 5 korda kriminaalkorras karistatud.

Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei olnud nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, kuna isik on varem 6 korral kriminaalkorras karistatud, sh kaaskinnipeetava suhtes vägivalda kasutamise eest. Karistusest on ärakandmata veel üle 5 aasta ja 7 kuu pikkune vangistus, mis on liiga pikk aeg, arvestades toimepandud kuriteo raskust. Tegemist on jõhkrate vägivaldsete isikuvastaste kuritegudega.

Eduard Silm taotles kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Palus anda temale võimalus taotleda 6 kuu pärast elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegset vabastamist kui kohus jätab selle taotluse rahuldamata.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Eduard Silm tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

3(3) tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on 5 korda kriminaalkorras karistatud, viimati vangistuses vägivalla kasutamise eest.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on olemas vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole.

Kohus leiab siiski, et süüdimõistetu käitumine vanglas (distsiplinaarkaristuste puudumine) ja tema võimalused vabanemisel (kindla eluja töökoha olemasolu) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid (mõrv, kehaline väärkohtlemine kaaskinnipeetava suhtes).

Kohus leiab, et arvestades eelkõige toimepandud kuritegude raskust, ei ole Eduard Silm ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 75¹, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Eduard Silma temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

KrMS § 426 lg 2 kohaselt kui kohus keeldub süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lg-s 3 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti rautada. Süüdimõistetu taotles, et kohus jätaks temale võimaluse taotleda ennetähtaegset vabastamist uuesti 6 kuu pärast. Kohus selgitab siinkohal, et nimetatud sätted kohalduvad siis kui süüdlase vabastamist taotletakse ilma elektroonilisele valvele allutamiseta. Antud juhul taotleti E. Silma tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Seega nimetatud sätted E. Silma suhtes praegu kohaldada ei saa.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik