3-14-52493/2 · 3-14-52493/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52493 Määruse kuupäev 20. oktoober 2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Eero Mango taotlus varjupaigataotleja XXX kinnipidamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Istungil osalenud isikud Lõuna prefektuuri esindaja – Eero Mango Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXX (sündinud 08.03.1983 Malis) Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Ülle Kirsimäe Resolutsioon Anda luba varjupaigataotleja XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 19. oktoobrist 2014 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kuni kinnipidamiskeskusesse transportimiseni paigutada isik arestimajja. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 19.10.2014 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tartu Halduskohtule taotluse XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lõike 2 alusel.

2. Taotluse kohaselt peeti isik 18.10.2014 kell 6.05 Põlva maakonnas, Värska vallas, Matsuri külas kinni koos ühe teise meessoost isikuga. Isikute sõnade kohaselt on nad Mali Vabariigi kodanikud, kuid dokumendid neil puudusid.

3. Piirivalve on avastanud ajutise kontrolljoone ületusele viitavad jäljed mis asusid Venemaa Föderatsiooni piiritähiste 342 - 349 vahelisel alal. Osaliselt on leitud jalajälje rada. Kinni peetud

isik nimetab ennast Mali Vabariigi kodanikuks XXXks, kes on sündinud 08.03.1983 Malis. Isiku sõnade kohaselt on ta vallaline, omab põhiharidust, tema emakeeleks on bambara keel ja ka prantsuse keel ning elukohaks on Tänav nr 314, Sebenikoro, Mali. Töötas kodumaal autopesijana ja Venemaal jagas reklaamlehti ning tegi muid juhutöid.

4. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. XXX näol on tegemist välismaalasega ja tal puudusid seaduslik aluse Eesti Vabariiki saabumiseks ja puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isikul puudusid ka isikut tõendavad dokumendid. Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1, § 19 lg 1 alusel XXX 18.10.2014 kell 06.05 kuni 48-tunniks kinni.

5. Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 18.10.2014. ajavahemikus kell 05.00 kuni 06.00 ajal Põlvamaal, Värska vallas, Matsuri külas ületas Mali Vabariigi kodanik XXX grupis koos Mali Vabariigi kodanikuga XXX (sündinud 31.01.1983) ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

6. 18.10.2014. kell 19.10 avaldas isik PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2, 4 ja 5 alusel, millega peeti isik kuni 48 tunniks kinni. 19.10.2014 esitas XXX varjupaiga- ja elamisloa taotluse, mis võeti vastu ja registreeriti nr 7001410146. Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.

7. Oma seletuses väidab XXX, et lahkus Malist 26.03.2013 lennukiga Venemaale Moskvasse. Olemas oli pass ja viisa, mille muretses isik ise Venemaa saatkonnast Malis. Malist lahkumise põhjuseks oli sõda ning eri usku ja eri hõimude vahelised konfliktid. Välja tänavatele ei tohtinud minna. Väikseid lapsi tapeti. Isik seletas, et lootsis seda, et olukord Malis paraneb ja ta saab sinna tagasi minna, praegu on seal endiselt sõda. Isik elas Moskvas piirkondades kus elasid ainult mustad erinevatest Aafrika piirkondadest. Moskvas ei olnud mingit elu, seal ei armastata musti, oli peksmist, politseisse ei pöördunud, sest teadis, et abi ei saa, kuna viibis Venemaal ebaseaduslikult.

8. Passi kehtivusaeg sai läbi ja isik soovis seda pikendada, saates passi Malisse 2013. a. kasutades selleks kullerteenust DHL. Passi pole siiani tagasi saanud, on Malisse helistanud passi asjus, kuid peab palju maksma ja mingit vastust pole siiani saanud. Tema sõber XXX leidis läbi interneti, et Venemaa lähedal on olemas Eesti, kuhu pääsemiseks vaja tunda teatud inimesi ja omada raha. XXX rääkis isikule, et minna Eestisse on riskantne, aga ikka võeti reis ette. Neile Moskvasse saadeti vastu sõiduauto kes tõi neid piiri lähistele ja näitas suuna kätte, isik maksis selle eest 8000 rubla. Tulid Moskvast neljakesi aga kui autost väljusid, siis läksid nad oma kaasreisijatest lahku ja läksid kahekesi koos XXX piiri poole. Isik ei näinud, kuhu teised läksid.

9. PPA on seisukohal, et käesoleval ajal esineb vältimatu vajadus XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p- des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud asjaolud. PPA hinnangul ei pruugi järelvalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. XXX saabus Eestisse õigusvastaselt. Käesoleval juhul puuduvad isikul reisidokumendid, mis kinnitaksid, et tegu on just selle isikuga ja ta on Mali Vabariigi kodanik. Ta tuvastati isiku enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse

ja kodakondsuse kohta. Isik on ise tunnistanud, et kui tema passi kehtivus lõppes, saatis ta selle 2013. a Malisse pikendamisele. Alustas oma reisi ilma dokumentideta, raskendades sellega teadlikult enda isiku ja kodakondsuse kontrollimist ja tuvastamist, millest tulenevalt ei saa aga olla veendunud, et isik on see, kelleks ta end nimetab.

10. XXX pole käesoleval juhul konkreetselt välja toonud mõjuvaid ja usutavaid põhjuseid ning tõendeid varjupaiga vajaduseks, et tal on põhjust karta tagakiusamist või kuidas tema elu oli Malis ohus, ning tema seletused on vastuolulised, ebatõenäolised või ei sisaldanud olustikulisi või isiklikke asjaolusid. Arvestada tuleb ka asjaolu, et isik saabus õigusvastaselt Eestisse ning ei esitanud varjupaigataotlust niipea kui võimalik. Mitmeid kordi on vältinud kokkupuuteid ametivõimudega Venemaal ja vahetult enne ebaseaduslikku piiriületust varjas end nende eest. XXX väidab, et liiguti Moskvast Eesti poole bussiga ja kogu teekonna olid 4 Malilast koos, kuni kohtasid Vene politseinikke ja nad põgenesid. XXX väidab, et kõik koos neljakesi lahkuti Moskvast autoga ja teejuhiks oli smugeldaja, kellele igaüks maksis 8000 rubla. Piirini jõudes eraldus kaks gruppi ja edasi liiguti piiri poole kahekaupa. Antud fakt näitab, et isiku väited on tema kaaslase väidetega vastuolus ja on alust arvata, et isik ei soovi teha koostööd. Isiku Eestisse saabumise ja käitumise asjaolud viitavad võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele ja põgenemise ohule. Olukorras, kus isikule on selgitatud, et varjupaiga vajadus on seotud eelkõige ohuga isiku elule ja tervisele, mitte võimalusega parandada isiku majanduslikku olukorda, võib isik olla motiveeritud põgenema, et vältida riigist väljasaatmist, mis võiks järgneda varjupaigataotluse rahuldamata jätmisele.

11. PPA märgib, et varjupaika tuleb paluda esimeses turvalises riigis. XXXl oli võimalus taotleda varjupaika Venemaal ja Marokos, kuid ta pole seda teinud. Isik, kelle elu on ohus, ei vali ise riiki või ei lähtu sõprade soovitustest, kust varjupaika taotleda ning ei venita varjupaigataotluse esitamisega. XXX peeti kinni 18.10.2014 varahommikul. Rahvusvahelise kaitse saamise soovi avaldas isik alles 18.10.2014 õhtul ja palus varjupaika alles pärast seda, kui talle sai selgeks, et teda ähvardab väljaandmine Venemaa õiguskaitseorganitele või tagasisaatmine kodumaale. Isiku eesmärgiks ei olnud Eestisse saabudes esitada taotlust varjupaiga saamiseks, vaid jõuda Euroopa Liitu ja leida seal paremat tööd ja parandada oma elutingimusi. Isik lahkus Malist Venemaale lennukiga läbi Maroko 2013. a märtsis. Enne Eestisse tulemist oli kogu aeg Venemaal. Sealt lahkudes ei olnud kindlat sihtriiki. Antud ütlustest võib järeldada, et isik lahkus kodumaalt Venemaale ja sealt Eestisse tööotsimise ja elujärje parandamise eesmärgil.

12. PPA leiab, et XXX kinnipidamine on vältimatult vajalik tema varjupaigataotluse suhtes lõpliku otsuse jõustumiseni. PPA hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist.

13. 19.10.2014 kohtuistungil selgitas XXX, et lahkus Malist märtsis 2013. Pass oli Malist lahkudes kaasas, oli Venemaa viisa. Vahemaandumine oli Marokos Venemaale suundumisel. Venemaal tegi väikseid juhutöid. Elas Moskvas juhuslikes kohtades. Moskvas ei sallita mustanahalisi ja ta otsustas Venemaalt lahkuda. Pass läks kaduma, ilma passita on igas riigis raskused ja ta saab sellest aru. Ta on nõus Eesti ametnikega koostööd tegema dokumentide taastamisel. Venemaal tal politseiga probleeme ei olnud. Kodumaal töötas kaupmehena, Venemaal jagas reklaamlehti. Ei oska seletada, miks iga kord daatumid olid erinevad, kuid Moskvasse tuleku kuupäeva osas ei ole kordagi eksinud. Saab aru, et paigutatakse kinnipidamiskeskusesse. Malist lahkus seoses sõjalise olukorraga. Malis on tal isa ja viimati oli temaga kontaktis, kui lahkus Malist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

14. 19.10.2014 tegi kohus määruse XXX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Alljärgnevalt esitab kohus määruse põhjendused.

15. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

16. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

17. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel:

1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine; 4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras.

18. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

19. PPA on käesoleval juhul viidanud isiku dokumentide puudumisele, isiku ütluste ebausaldusväärsusele, vajadusele tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud ning põgenemisohule.

20. Tõepoolest puuduvad käesoleval juhul isikul dokumendid, mistõttu ei ole võimalik käesoleval hetkel tõsikindlalt tuvastada, et isik on tõepoolest Mali Vabariigi kodanik XXX. Seega nõustub kohus PPA-ga, et käesoleval juhul esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. PPA on tuginenud ka asjaolule, et vajalik on välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud ning on olemas isiku põgenemise

oht. Esialgse teabe põhjal möönab kohus, et isiku põgenemise ohu esinemine on tõenäoline. Isiku seletused lahknevad XXX seletustest ning enne ebaseaduslikku Eestisse sisenemist viibis isik ka Venemaal ebaseaduslikult. Seega nõustub kohus PPA-ga, et käesoleval ajal eksisteerib isiku poolt põgenemise oht. Edasise varjupaigamenetluse käigus saab PPA teavet kogudes ja analüüsides seda seisukohta kinnitada või ümber lükata. Seega esineb ka VRKS § 361 lg 2 punktis 4 sätestatud kinnipidamise alus.

21. Kohus nõustub ka PPA-ga, et esineb VRKS § 361 lg 2 punktis 5 sätestatud kinnipidamise alus, kuna isik viibis pikemat aega (umbes poolteist aastat) Venemaal ning ka pärast Eestisse saabumist ei esitanud varjupaigataotlust koheselt. Samas rõhutab kohus, et kinnipidamise kestel saab PPA mõistliku aja jooksul tuvastada, kas tingimused Venemaal olid niisugused, et isikult saanuks oodata seal varjupaigataotluse esitamist ning ega ei esinenud objektiivseid või subjektiivseid asjaolusid, mis tingisid varjupaigataotluse esitamise hiljem kui kohe kinnipidamise käigus. Tartu Ringkonnakohus on oma jõustunud 29. novembri 2013 määruses haldusasjas nr 3-13-2162 selgitanud, et varjupaigataotleja kinnipidamiseks piisab ka ühe VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud aluse esinemisest.

22. VRKS § 29 lõike 1 kohaselt võib PPA varjupaigataotluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmetena elamist kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamist elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ning välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmist. Kohus nõustub PPA-ga, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus. Vajalik on välja selgitada ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida VRKS §-s 20, § 21 lõikes 1 ning § 22 lõigetes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist, kusjuures põgenemise ohu tõenäosuse on kohus juba eelnevalt tuvastanud. Pärast isikusamasuse ning kodakondsuse kontrollimist saab PPA uuesti hinnata, kas esineb jätkuvalt vajadus isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks.

23. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kohtu hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Käesoleval ajal ei ole võimalik välistada põgenemisohtu. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt.

24. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VRKS § 362 lõike 2 alusel PPA taotluse ja annab loa XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 19. oktoobrist 2014 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik