3-14-51715/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-51715 Kohtuasi A.S. kaebus Viru Vangla 30.07.2014 vastuse nr 6- 10/25563 peale Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.S. kaebus.

2. Saata määrus kaebajale vene keelde tõlgituna teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 15.07.2014 koostas kinnipeetav A.S. (edaspidi kaebaja) venekeelse avalduse, milles tahtis teada, miks ei võetud teda joogakursustele, kuigi pool sektorit käib seal ja tema oli üks esimestest registreerunutest. Ühtlasi märkis ta, et kui vangla ei vaata avaldust vene keeles läbi, tahab ta teada põhjust. 30.07.2014 vastusega nr 6-10/25563 tagastas Viru Vangla pöördumise märkides, et selle esitaja on omandanud riigikeele kursustel eesti keele B1 taseme ja omab lisaks ka isikuarvel piisavat taha tõlketeenuse eest tasumiseks.

2. 11.08.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebaja poolt 07.08.2014 koostatud kaebus. Selles ta kurtis, et Viru Vangla ei taha rahvusliku vihkamise tõttu venekeelset kaebust läbi vaadata ning rikub sellega tema õigusi, alandab moraalselt, piirab, diskrimineerib ja solvab väärikust. Ta palus, et kohus vaataks kaebuse õiglaselt läbi, tühistaks tühise, õigusvastase ja põhjendamatu otsuse ning lisas, et tema huviks on esitada tekitatud kahju eest vanglale kahju hüvitamise taotlus.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebuse abil pole võimalik saavutada selle eesmärki.

4. Kaebaja on esitanud tühistamisnõude, kuid jätnud tähelepanuta, et avaldusele vastamata jätmise kohta antud vastust pole võimalik käsitleda haldusaktina, mille peale üldse saab niisugust nõuet esitada. Tegemist on selgitustaotlusele vastamise toimingust keeldumise kirjaliku põhjendusega, millest tuleneva õiguste rikkumise saab kõrvaldada ainult vastamisele kohustamise nõude abil. Vangistusseaduse § 1’ lg 5 sätestatu võimaldab kinnipeetaval niisugust nõuet esitada aga vaid peale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Viru Vanglast kohtu järelepärimise peale saadud vastus kinnitab, et kaebaja pole enda avalduse kohta tehtud otsustuse peale vaiet ega mistahes muu nimetusega pöördumist esitanud. Seega on ta ise jätnud oma õigused tõhusa kaitseta ning kohtul puudub vajadus ja kohustus teha talle ettepanekut kaebuse muutmiseks.

5. Kaebaja väiteid on võimalik tõlgendada ka soovina esitada tulevast kahju hüvitamise kaebust ettevalmistav tuvastamisnõue. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 võimaldab küll niisuguse põhjendusega kaebust, kuid üksnes juhul, kui puuduvad alused pidada tulevast hüvitamiskaebust ilmselgelt perspektiivituks. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil.

6. Kaebuse väidetest lähtuvalt on selle esitaja eesmärgiks saada vanglalt vastused oma vene keeles esitatud pöördumistele. Põhiseaduse § 51 kehtestatu võimaldab seda ainult neis paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Keeleseaduse § 9 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb paikkonna all mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloaga Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht asub vastava omavalitsusüksuse territooriumil ning määratleda vähemusrahvusest püsielanike osakaal lähtuvalt vastava aasta esimese jaanuari seisu rahvastikuregistri andmetest. Täpsemalt on isiku pöördumistele vastamine reguleeritud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, mille § 5 lg 9 p 5 võimaldab vastamisest loobuda, kui pöördumine ei ole eesti keeles ja keeleseaduse § 12 kohaselt pole adressaat kohustatud sellele vastama. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6119 vene rahvusest elanikku 01.01.2014 seisuga 49,53% selle omavalitsusüksuse 12

355 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei ületa vene rahvusest elanike osakaal Jõhvi valla elanikest poolt ning ühelgi sellest rahvusest isikul pole subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused või ametiisikud menetleksid tema venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles.

7. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt pole vangla venekeelsele avaldusele vastamisest keeldumisega rikkunud kaebaja seadusest tulenevaid õigusi ning lisaks on ta ka ise jätnud oma õiguste kaitsmise seisukohalt tõhusama kohustamisnõude esitamise eelduseks oleva kohustusliku kohtumenetluse läbimata. Seega on võimalus kahjunõude rahuldamiseks äärmisel väike. Lisaks on vähetõenäoline ka see, et tema venekeelse avalduse läbi vaatamata jätmine üldse sai tekitada niisuguseid kannatus, mille hüvitamine on riigivastutuse seaduse alusel võimalik.

8. Eeltoodud järeldustel on ilmselge, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ning tal pole seetõttu võimalik oma eesmärki saavutada. Seega ei pea Tartu Halduskohus tema kaebust menetlema ja võib selle eelnevalt juba nimetatud halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane