1-11-1958/177 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-1958

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2014. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-1958 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Liane Peets Kriminaalasi Süüdimõistetu Stanislav Gavrilovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Süüdimõistetu STANISLAV GAVRILOV isikukood: 38605180406; elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 06.10.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON Jätta Stanislav Gavrilovi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 29.09.2011. a kohtuotsusega tunnistati Stanislav Gavrilov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 119 lg 1; § 202 lg 2 p 1 ja § 424 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel 3 aasta 11 kuu 26 päeva pikkuse vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.11.2010. a ja lõppeb 14.11.2014. a.

2

Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Stanislav Gavrilovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Stanislav Gavrilov palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Prokurör leiab, et Stanislav Gavrilovi suhtes tuleks karistusjärgset käitumiskontroll kohaldada ja kohustada teda elama Tallinnas vanaema ja tädi juures, kus talle võimaldatakse eraldi tuba. Prokurör hindab Stanislav Gavrilovi ohtlikuks ühiskonnale. Lisaks vangla ja kriminaalhooldaja poolt pakutud lisakohustustele leiab prokurör, et Stanislav Gavrilovit tuleks kohustada mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, eelkõige oma varasema kuriteokaaslase Sergei Leviniga. Prokuröri hinnangul võiks käitumiskontrolli pikkus olla 1,5 aastat.

KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Stanislav Gavrilovi ja prokuröri, leiab, et Stanislav Gavrilovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. 2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused Stanislav Gavrilovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1,2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1- aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistatust. Harju Maakohtu 29.09.2011. a otsusega tunnistati Stanislav Gavrilov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 119 lg 1, § 202 lg 2 p 1 ja § 424 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel 3 aasta 11 kuu 26 päeva vangistusega. Seega on Stanislav Gavrilovit karistatud muuhulgas KarS 9. peatükis 2. jaos sätestatud kuriteo toimepanemise eest vähemalt 2-aastase vangistusega. Lisaks eelnevale on Stanislav Gavrilovit varasemalt, s.o Harju Maakohtu 15.04.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-4017 karistatud rohkem kui 1-aastase vangistustega. Sellest tulenevalt on Stanislav Gavrilovi suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3. KarS § 871 lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

3

3.1 Stanislav Gavrilov on kriminaalkorras karistatud mitmel korral, vanglas on Stanislav Gavrilov samuti viibinud korduvalt. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud avaliku varguse, kahel korral narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise ja psühhotroopse aine valmistamise, omandamise, valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Kuriteod on muutunud raskemaks. Käesolevalt kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamise ja joobes juhtimise eest. Väärteokorras on Stanislav Gavrilovit karistatud peamiselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ning liiklusseaduse alusel. Stanislav Gavrilov on viibinud kriminaalhooldusel ligikaudu 10 aastat tagasi (Tartu Linnakohtu 01.01.2003. a otsus), kuid pani katseajal toime narkokuriteo. Järgmise narkokuriteo (Harju Maakohtu 27.04.2006. a otsus kriminaalasjas nr 1-06-3968) pani Stanislav Gavrilov toime veidi vähem kui 2 aastat pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Vangistust kandes pani Stanislav Gavrilov toime uue narkootikumidega seotud kuriteo (Harju Maakohtu 15.04.2008. a otsus kriminaalasjas nr 1-08-4017). Viimati vabanes Stanislav Gavrilov vanglast pärast karistuse ärakandmist 19.08.2009. a, kuid juba kahe aasta möödudes tuli minna uuesti karistust (käesolev vangistust) kandma. Eelneva põhjal saab järeldada, et kuigi Stanislav Gavrilovit on korduvalt karistatud, sh ka reaalse vangistusega, on Stanislav Gavrilov jätkanud kuritegelikku käitumisviisi. Peamiselt on Stanislav Gavrilov toime pannud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegusid. Stanislav Gavrilov on selgitanud, et ta narkootikume on tarvitanud, kuid sõltlane ta ei ole, kuna tarvitas koos teistega ja peamiselt tegevusetusest. Siiski on kohtu arvates oluline Stanislav Gavrilovi karistusandmetest nähtuv, mille kohaselt on Stanislav Gavrilovile varasemalt mõistetud karistused olnud lühiajalised, viimase kahe kohtuotsusega mõistetud karistused kõige pikemad, kuid on siiski mõistetud sanktsiooni miinimummäära lähedased. Nimelt on KarS § 184 lg 2 sätestatud kuriteo eest ette nähtud 3-15 aastane vangistus. Kohus leiab, et Stanislav Gavrilovi käitumine on püsinud kuritegelik pika perioodi jooksul. Esimest korda karistati teda juba 2003. a. Vaatamata oma noorele eale on Stanislav Gavrilov vangis veetnud küllaltki pika aja. Stanislav Gavrilovi tegutsemisviisi ei ole mõjutanud karistused, mis talle on mõistetud. Samas peab kohus oluliseks käesoleval juhul arvestada, et Stanislav Gavrilovile mõistetud karistused on olnud võimalikku sanktsiooni arvestades alammäära lähedased. Kohtu hinnangul on nimetatud fakt oluline, kuna esmajärjekorras on oluline isikut mõjutada edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma just mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed eesmärgid), mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Üksnes juhul, kui sanktsioonisüsteemis järjest raskemate karistuste mõistmisega ei ole võimalik isiku ohtlikkust kalduvuskuritegude toimepanemist ühiskonnas maandada piisavalt, on kohtu hinnangul põhjendatud kaalutleda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, mis muude meetmete ammendumisel võimaldaks teostada isiku üle järelevalvet ja suurendada ühiskonna turvalisust ning tagada isiku paremat resotsialiseerumist. 3.2 Vangistuse jooksul on Stanislav Gavrilov omandanud riigikeele A2 tasemel ning keskhariduse Keila Ühisgümnaasiumis. Tööst vanglas majandusabitöödel Stanislav Gavrilov loobus väikese palga tõttu, avavanglas viibimise ajal töötas. Sotsiaalprogramme ei ole Stanislav Gavrilov käesoleva vangistuse jooksul läbinud. Väidetavalt on Stanislav Gavrilov eelmiste karistuste ajal sotsiaalprogramme läbinud ja nendest ei ole ta midagi kasulikku saanud. Käesoleval ajal on Stanislav Gavrilovil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuna Stanislav Gavrilov helistas kriminaalhooldusametnikule selleks mitte ettenähtud ajal ja mobiiltelefoni numbrilt. Stanislav Gavrilov selgitas, et kui ta oli avavanglas, sai ta tuttavaks tütarlapsega, kes töötas kriminaalhoolduses. Ta väidab, et ei helistanud ise tüdrukule, jättis vaid oma numbri

4

operatiivtöötajale, kellele selline suhtlemine ei meeldinud. Üles märgiti nagu oleks Stanislav Gavrilov sellelt numbrilt tütarlapsele helistanud. Selle tagajärjel pidi tütarlaps töölt lahkuma ning Stanislav Gavrilov paigutati avavanglast kinnisesse osakonda. Kuigi Stanislav Gavrilovil on kehtivad distsiplinaarkaristused, leiab kohus, et üldiselt on Stanislav Gavrilovi käitumine vangistuses olnud positiivne. Stanislav Gavrilov ei ole läbinud rehabiliteerivaid tegevusi, kuid kohus peab positiivseks, et ta on alates maist 2013. a kuni jaanuarini 2014. a töötanud väljaspool vanglat. Seoses distsiplinaarkaristusega vabastati Stanislav Gavrilov tööst. 3.3 Vabanemise korral on Stanislav Gavrilovil võimalus elama asuda oma vanaema ja tädi juurde Tallinnas Koplis. Seega on Stanislav Gavrilovil tagatud kindel elukoht. Stanislav Gavrilov ise ei plaani pikalt Eestisse jääda, sest loodab tööle saada Rootsis. Tallinnas Koplis pidavat asuma ettevõte, kes tööle värbamisega tegeleb. Konkreetset kokkulepet Stanislav Gavrilovil siiski ei ole. Seega puudus kohtul võimalus välja selgitada, kas ja kuhu saab Stanislav Gavrilov Rootsis tööle ja elama asuda. Kohus peab oluliseks, et Stanislav Gavrilovil on vabanedes toetav lähedaste ring ja tema suhted on vaatamata tema varasemale kuritegelikule käitumisele lähedastega säilinud. Stanislav Gavrilov tunneb huvi ja suhtleb ka oma pojaga. Siiski peab kohus oluliseks, et Stanislav Gavrilov vabanedes kindlasti endale töökoha leiaks, kuna see võimaldab Stanislav Gavrilovil olla tegevuses, saada regulaarset sissetulekut. Seeläbi oleks Stanislav Gavrilovil tagatud elamiseks vajalikud rahalised vahendid ja oleks võimalik tasuda ka rahalisi nõudeid (8848,92 eurot). Esialgselt ja lühiajaliselt on Stanislav Gavrilovil võimalik toime tulla vabanemisfondi kogunenud 651,79 euroga. 4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Stanislav Gavrilovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kohus leiab, et Stanislav Gavrilovile tuleb anda võimalus tõestada oma käitumisega, et ta on käesoleva karistuse ajal teadvustanud endale oma kuritegeliku käitumise riske, milleks on narkootikumide tarvitamine, ja ta on suuteline tarvitamisest lõplikult loobuma. Kuigi Stanislav Gavrilov on toime pannud korduvalt kuritegusid, ei ole Stanislav Gavrilovi näol tegemist sellise kalduvuskurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ning keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele.

Raina Pärn Kohtunik