3-14-52387/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-52387 Kohtuasi A.V. kaebus 02.10.2014 jalutuskäigule mitteviimises seisnenud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Tagastada A.V. kaebus. 2. Saata määrus kaebajale vene keelde tõlgituna teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 10.10.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.V. (edaspidi kaebaja) poolt 02.10.2014 koostatud kaebus, milles kurdetakse selle üle, et samal päeval nõudis valvur mõlema käe selja taha panemist ja jättis ta põhjendamatult ilma vangistusseaduses ettenähtud tunni pikkusest õigusest värskes õhus jalutada ehkki teadis, et ta ei hakka seda valutava õla tõttu tegema. Kaebaja väitis, et sellega alandati teda moraalselt, piirati, diskrimineeriti ja solvati tema väärikust. Ta palus, et kohus vaataks kaebuse õiglaselt läbi, kohustaks vanglat võimaldama talle ühe tunni pikkune jalutuskäik üks kord päevas ning lisas, et tema õigustatud huviks on esitada tulevikus vanglale kahju hüvitamise nõue.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded

ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitaja pole kinni pidanud nõude kohustuslikuks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast või kui tal pole kaebuse abil võimalik oma eesmärki saavutada. Kaebaja sõnastanud kohustamisnõude ning tema väited viitavad ka soovile esitada tulevast kahju hüvitamise nõuet ette valmistav tuvastamiskaebus. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas niisuguste nõuete esitamine on lubatud või tuleb kaebus tagastada.

3. Vangistusseaduse § 1’ lg-s 5 kehtestatu kohaselt saab vahistatu või kinnipeetav vangla haldusakti või toimingu peale halduskohtusse pöörduda üksnes siis, kui ta on eelnevalt esitanud vaide vanglale või justiitsministeeriumile ning see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg 1 lubab kohtueelse menetluse kohustuse korral kaebuse esitamist üksnes juhul, kui kaebaja on vastavast korrast kinni pidanud ning ainult ulatuses, milles tema nõuet tähtaegselt ei rahuldatud. Viru Vanglast kohtu järelepärimise peale saadud vastus kinnitab, et kaebaja pole esitanud jalutuskäigule viimisest keeldumise peale vaiet ega mistahes muu nimetusega pöördumist. Seega ei ole kohustamisnõue lubatud.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 võimaldab tuvastamisnõudega kaebust esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks ega sooritatud tegevust olematuks ja seetõttu ei saa selle abil reeglina oma õigusi taastada või muul moel tõhusalt kaitsta. Samas sättes on seaduseandja küll tunnustanud kahju hüvitamise soovi tuvastamiskaebuse põhjendusena, kuid seda vaid juhul, kui puuduvad alused pidada tulevast hüvitamiskaebust ilmselgelt perspektiivituks. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Kaebaja on rajanud oma nõude väidetele, et vanglaametnikel polnud õigust nõuda käte seljale panemist ega jätta ta sellest keeldumise tõttu jalutuskäigust ilma. Seejuures nähtub aga, et ta ei taha kuidagi tunnistada Viru Vangla kodukorra punktist 4.3 endale tulenevat kohustust liikuda vangla territooriumil üldjuhul üksnes käed selja taga. Tähelepanuta on ta jätnud ka sama kodukorra punktis 4.8 sätestatu. See annab õiguse katkestada saatmine ja planeeritud tegevust mitte teostada, kui kinnipeetav on vanglasisese saatmise ajal toime pannud distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo. Eelnevalt juba viidatud Viru Vangla vastus kinnitab, et kaebaja pole kumbagi kodukorra eelnimetatud sätet vaidlustanud. Samuti ei ole ta pöördunud käte selja taha panemist takistava või raskendava terviseprobleemiga vanglaametnike või meditsiiniosakonna poole. Seega oli tal kohustus panna kambrist lahkumisel mõlemad käed selja taha ning vanglateenistuse ametnikul oli õigus katkestada sellest keeldumise korral jalutuskäigule saatmine. Kuna otsus tugines vanglas kehtestatud korrale, ei saanud selle läbi tekkida riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju, vastav hüvitamisnõue oleks ilmselgelt perspektiivitu ega saa seetõttu anda alust ka tuvastamisnõude esitamiseks.

5. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebaja läbinud kohustamisnõude eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust ning tuvastamisnõude osas puudub tal selle esitamise eelduseks olev põhjendatud huvi. Seetõttu ei pea Tartu Halduskohus kumbagi nõuet menetlema ja võib kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p-s 2 nimetatud alustel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane