3-14-51346/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51346 Haldusasi Xi kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON 1. Jätta Xi määruskaebus rahuldamata. 2. Muuta Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a määruse resolutsiooni p 1 sõnastust ja määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 09.04.2014 Tallinna Vanglale taotluse õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebainimlikes tingimustes viibimisega ajavahemikus 2007 kuni 2011, kokku 30 kuud (tl 14-16). Tallinna Vanglale 22.04.2014 esitatud tähtaja ennistamise taotluses selgitas X, et kahju hüvitamise nõuet ei olnud võimalik varem esitada, sest asjaolu, et Tallinna Vangla rikkus seadust, ilmnes alles 2013. aasta 19. detsembril, mil Euroopa Inimõiguste Kohus tegi oma otsuse asjas Tunis vs Eesti (tl 17).

2. Tallinna Vangla Xi taotlust tähtaegselt ei lahendanud.

3. 02.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Xi kaebus (tl 2-6), milles ta palus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebainimlikes tingimustes viibimisega. Kaebuse kohaselt viibis X Tallinna Vanglas ajavahemikul 2007 kuni 2011, kokku 812 päeva, kus kambrites oli kinnipeetava kohta isiklikku ruumi alla 4 m², mistõttu kaebaja leidis, et teda koheldi ebainimlikult ja alandavalt kogu Tallinna Vanglas viibimise aja jooksul. Kaebaja taotles hüvitist 10 eurot ööpäeva eest. Kaebaja palus kaebuse läbivaatamisel arvestada ka

2 vanglas viibitud aega, millest on osaliselt möödunud rohkem kui 3 aastat. Kaebaja märkis, et Tallinna Vanglas viibides ja hiljem tulevikus ei teadnud ta kahjunõude esitamise võimalusest, kuna vanglas tutvustati talle VSKE § 6 lg-t 6, millest tulenevalt ta arvas, et tema õigused on tagatud ning siseriiklikest seadustest lähtudes pidas kahjunõude esitamist ebaotstarbekaks. Kaebaja väitel ilmnesid uued asjaolud 19.12.2013. a Tunis vs Eesti EIK lahendist nr 429/12, millest ta sai teada, et Tallinna Vanglas on teda piinatud ruumipuudusega.

4. Tartu Halduskohus 19.08.2014. a määrusega (tl 23-23p) võttis Xi kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2).

5. Tallinna Vangla esitas 04.09.2014 vastuse (tl 35-39p), milles ta palus lõpetada menetlus perioodidel 27.08.2007 - 29.09.2007, 17.10.2007 - 07.11.2007, 12.12.2007 - 16.01.2008, 06.02.2008 - 13.02.2008, 27.08.2008 - 20.02.2009, 27.02.2009 - 05.05.2009, 09.06.2010 - 29.09.2010, 15.10.2010 - 21.01.2011, 26.01.2011 - 25.02.2011 ja 18.03.2011 - 01.04.2011 vangla kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju hüvitamise nõude osas kaebetähtaja rikkumise tõttu ning muus osas palus jätta kaebuse rahuldamata. Tallinna Vangla märkis, et Xi kahjunõue (tl 14-16p) on vangla poolt tähtaegselt lahendamata ning kuna X pöördus kaebusega kahju hüvitamise nõudes kohtusse, siis lõpetas vangla kaebaja kahjunõude menetluse ilma asjas otsust koostamata ja andis oma seisukoha vastuses kohtule. Tallinna Vangla asus seisukohale, et kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda, millal kaebaja sai teada vangla tingimuste õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud kaebajal õigeaegselt vangla poole pöörduda ning kaebaja õiguste rikkumist kinnitava kohtupraktika ootamine ei ole selliseks objektiivseks asjaoluks, mis tingiks hilisemalt kaebetähtaja ennistamise. Vastustaja hinnangul puudusid kaebajal mõjuvad põhjused kaebetähtaja ületamiseks, mistõttu ei ole tähtaja ennistamise taotlus (tl 17-17p) põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus 11.09.2014. a määrusega (tl 42-43p) jättis halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel Xi kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata ja tagastas järgmiste perioodide osas: 27.08.2007 - 29.09.2007, 17.10.2007 - 07.11.2007, 12.12.2007 - 16.01.2008, 06.02.2008 - 13.02.2008, 27.08.2008 - 20.02.2009, 27.02.2009 - 05.05.2009, 09.06.2010 - 29.09.2010, 15.10.2010 - 21.01.2011, 26.01.2011 - 25.02.2011, 18.03.2011 - 01.04.2011. Määruse põhjendused:

Kuna kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses vanglas valitsenud tingimustega, pidi kaebaja kahjust teada saama juba Tallinna Vanglas viibides. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas erinevatel perioodidel, mitte ühel jätkuval perioodil, seega hakkas kahju hüvitamise nõude esitamise 3-aastane tähtaeg kulgema samuti erineval ajal sõltudes perioodi viimasest päevast. Perioodi 27.08.2007 kuni 29.09.2007 osas hakkas kulgema kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 alusel kaebuse esitamiseks 29.09.2007 ning viimaseks kahju hüvitamise taotluse esitamise päevaks oli 29.09.2010. Perioodi 27.02.2009 kuni 05.05.2009 osas oli kahju hüvitamise taotluse esitamise viimaseks päevaks 05.05.2012. Selle ning ka eelnevate perioodide viimasest kahju hüvitamise taotluse esitamise päevast arvates ühe aasta möödumisel ei saanud vangla Xi kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega ennistada. Taotlus Tallinna Vanglale on koostatud 07.04.2014 ning Tallinna Vanglas registreeritud 09.04.2014 ehk peaaegu 2 aastat hiljem esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast, mistõttu vanglal ei olnud võimalik haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 3 tõttu Xi taotluse esitamise tähtaega ennistada. Seetõttu puudub vajadus hinnata, kas Xil esinesid objektiivsed või subjektiivsed põhjused tähtaja rikkumiseks.

3

Perioodide 09.06.2010 - 29.09.2010, 15.10.2010 - 21.01.2011 ja 26.01.2011 - 25.02.2011 osas tuleb ennistamise taotlust lahendades hinnata objektiivsete põhjuste olemasolu. Perioodide 09.06.2010 - 29.09.2010, 15.10.2010 - 21.01.2011 ja 26.01.2011 - 25.02.2011 osas puuduvad objektiivsed põhjused, mis takistanuks kaebajal varem kui 2014. a kevadel kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöörduda. Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-93-13 p-s 14 selgitanud, et jätkuva haldustoiminguga tekitatud mittevaralise kahju puhul on kahjust teadasaamise hetkeks üldjuhul hetk, mil lõppes kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine, kuid erandina võib tähtaeg hakata kulgema ka enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem. Sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba Tallinna Vanglas viibimise kestel, pidi ta eeltoodud perioodi osas saama sellest teada hiljemalt septembris 2013. Kaebaja taotlus Tallinna Vanglale on registreeritud 09.04.2014 (tl 14). Kaebaja ületas taotluse esitamiseks RVastS-is ettenähtud tähtaega eelnimetatud perioodide osas. Kaebaja seisukoht, nagu olnuks taotlus tähtaegne, kuna ta sai oma õiguste rikkumisest teada EIK 19.12.2013. a lahendist, on ebaõige. Kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda seda, millal sai kaebaja teada vangla tingimuste õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud kaebajal õigeaegselt halduskohtusse pöörduda. Siinkohal ei ole oluline ka kaebaja väide, millal kaebaja sai teada EIK seisukohtadest, kuna see puudutab üksnes võimalikku õiguslikku hinnangut, mitte aga väidetava kahju tekkimise fakti kui sellist.

Eeltoodust tulenevalt ei olnud kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks Tallinna Vanglale tähtaegne ning vangla poolt kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmine oli põhjendatud, mistõttu ei pidanud kaebaja kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Käesoleval juhul ei saa eelnimetatud perioodide osas VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda. HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt peab kohtueelse menetluse läbimine olema nõuetekohane. Kuna kaebaja esitas kahjunõude Tallinna Vanglale mittetähtaegselt ja Tallinna Vangla jättis kaebetähtaja ennistamata, siis ei ole X VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud. Seetõttu ei saa ka Xi kaebust eelnimetatud perioodide osas halduskohtus tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 lubatavaks pidada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. 23.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Xi määruskaebus (tl 52-54), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a määrus ja teha uus määrus, millega saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtu hinnang kaebetähtaja ennistamata jätmise osas on põhjendamatu, kuivõrd ei saa pidada normiks, kus isik koormab kohtuid kaebustega, teadmata, kas tema õigusi on rikutud. X on seisukohal, et sai enda õiguste rikkumisest teada 19.12.2013. a EIK lahendist ning kaebus on esitatud tähtaegselt ja ületatud ei ole ka 10 aastast tähtaega (RVastS § 17 lg 3). X leiab ka, et ta ei ole rikkunud VangS § 1¹ lg-s 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust, kuna Tallinna Vangla ei ole tähtaegselt läbi vaadanud tema kaebust ning ei ole andnud hinnangut tema tähtaja ennistamise taotlusele.

8. Tallinna Vangla esitas 10.10.2014 vastuse (tl 65-66), milles ta palub jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a määrus muutmata. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebajal puudusid objektiivsed põhjused menetlustähtaja ületamiseks ja ka määruskaebuses ei ole X esitanud põhjuseid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. Vastustaja on seisukohal, et arvestades kaebaja enda väiteid ebainimväärsest kohtlemisest vanglas, pidi see kaebajale olema tuntav juba mõne nädala möödumisel sellistesse

4 tingimustesse paigutamisest alates, kuid hiljemalt ajahetkest, mil kaebaja väidetav ebainimväärne kohtlemine lõppes ja ta vanglast ümber paigutati, mistõttu hakkas sellest kulgema ka kahjunõude esitamise tähtaeg. Vastustaja märkis, et vaid juhul, kui kaebaja leidis, et tema õigusi on vangla tegevusega rikutud, vangla tegevus ei ole õiguspärane ja talle on vangla õigusvastase tegevusega tekitatud ka kahju, tulnuks esitada vanglale kahjunõue. Vastustajale on arusaamatu, kuidas aastaid pärast Tallinna Vanglas ebainimväärsetes tingimustes viibimise lõppemist kahju hüvitamise taotluse ja kohtule kaebuse esitamine koormab kohtuid vähem, kui tähtaegselt vastavasisulise nõudega kohtu poole pöördumine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et X on Viru Vangla kinnipeetav, kes esitas 29.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebainimlikes tingimustes viibimisega ajavahemikul 2007 kuni 2011. Vaidlust ei ole ka vastustaja poolt esitatud andmete üle (tl 8-8p), mille kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas perioodidel 28.08.2007 (halduskohus on määruses ekslikult märkinud 27.08.2007) - 29.08.2007 (halduskohus on määruses ekslikult märkinud 29.09.2007), 17.10.2007 - 07.11.2007, 12.12.2007 - 16.01.2008, 06.02.2008 - 13.02.2008, 27.08.2008 - 20.02.2009, 27.02.2009 - 05.05.2009, 09.06.2010 - 29.09.2010, 15.10.2010 - 21.01.2011, 26.01.2011 - 25.02.2011, 18.03.2011 - 01.04.2011 ja 15.04.2011 - 20.12.2011.

11. Määruskaebemenetluses on vaidlus selle üle, kas halduskohtu poolt kaebuse läbi vaatamata jätmine mittevaralise kahju hüvitamise nõudes perioodidel 28.08.2007 - 29.08.2007, 17.10.2007 - 07.11.2007, 12.12.2007 - 16.01.2008, 06.02.2008 - 13.02.2008, 27.08.2008 - 20.02.2009, 27.02.2009 - 05.05.2009, 09.06.2010 - 29.09.2010, 15.10.2010 - 21.01.2011, 26.01.2011 - 25.02.2011, 18.03.2011 - 01.04.2011 oli õiguspärane.

12. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus. VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus kaebaja on enne halduskohtusse pöördumist läbinud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra, tuleb halduskohtul kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel lähtuda HKMS § 47 lg-st 2, või kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb halduskohtul lähtuda HKMS § 47 lg-st 3, mis on HKMS § 46 lg 4 (v.r § 9 lg 4) kui üldnormi suhtes erisätted. Ühtlasi on RVastS § 18 lg 2 erisäte § 17 lg 3 suhtes (Riigikohtu 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega ei ole asjakohane halduskohtu määruses (p 7) kaebuse tähtaegsuse hindamisel tehtud viide RVastS § 17 lg-le 3 ja HKMS v.r § 9 lg-le 4. HKMS § 47 lg-s 3 sätestatakse haldusorgani poolt lahendi tegemisega viivitamise korral kaebuse esitamisele üheja kaheaastane tähtaeg. Samas näeb RVastS § 18 lg 2 ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse ja viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et kahju

5 hüvitamise nõude puhul tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 toodud korrast, mis on HKMS § 47 lg 3 suhtes erisäte. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja pöördus halduskohtusse enne RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist. Seega on Xi kaebus halduskohtule tähtaegselt esitatud.

13. Tulenevalt VangS § 11 lg-st 8 on kinnipeetaval õigus pöörduda halduskohtu poole ka juhul, kui vangla on taotluse jätnud tähtaegselt läbi vaatamata. Käesoleval juhul on Tallinna Vangla kohtule 04.09.2014 esitatud vastuse p-s 4 märkinud, et Xi kahjunõue on vangla poolt tähtaegselt lahendamata ning kuna X pöördus kaebusega kahju hüvitamise nõudes kohtusse, siis lõpetas vangla kaebaja kahjunõude menetluse ilma asjas otsust koostamata ja andis oma seisukoha vastuses kohtule. Eeltoodut arvestades pidi halduskohus kontrollima ka kaebaja poolt nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimist ja võtma seisukoha selles, kas vanglale oli kahju hüvitamise nõue tähtaegselt esitatud ning kui mitte, siis kas esines alus kaebetähtaja ennistamiseks.

14. Tulenevalt RVastS § 17 lg-st 3 tuleb taotlus haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja pidi VangS § 1¹ lg-st 8 ja RVastS § 17 lg-st 3 tulenevalt esitama kahju hüvitamise taotluse vanglale eelviidatud sättes nimetatud tähtaja jooksul. Riigikohus on leidnud, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates arestimaja tingimustes on jätkuv haldustoiming. Sellises olukorras on kahjust teadasaamise hetkeks RVastS § 17 lg 3 ja HKMS v.r § 9 lg 4 mõttes üldjuhul hetk, mil lõppes kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine ja on täidetud RVastS § 17 lg 3 tingimused. Jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati (06.03.2014. a otsus nr 3-3-1-93-13, p 14). Seega seob RVastS § 17 lg 3 kahju hüvitamise nõudega haldusorgani poole pöördumise kahjust ja selle põhjustajast, mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. Kuna kohtulahendid annavad kaebaja poolt esile toodud sarnastele asjaoludele vaid õigusliku hinnangu ega kinnita kaebajale väidetava kahju tekkimise fakti, siis ei ole oluline see, millal kaebaja sai teada EIK viidatud seisukohtadest. Seetõttu on kaebaja kaebetähtaja kulgema hakkamist ekslikult seostanud kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega.

15. Ringkonnakohus selgitab, et RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtajad on seotud erinevate sündmustega. 3-aastase tähtaja kulgemise algust arvestatakse kahjust teadasaamisest ning 10-aastase tähtaja kulgemise algust arvestatakse kahju tekitamise sündmusest. Kannatuste põhjustamisega tekitatud mittevaraline kahju saab isikule teatavaks üldjuhul selle tekkimise hetkel. Kuivõrd kaebaja on esitanud taotluse kahju hüvitamiseks seoses liiga vähese isikliku ruumiga Tallinna Vangla kinnipidamiskambris, siis pidi kaebaja väidetavast kahju tekkimisest ja selle põhjustajast teada saama hiljemalt siis, kui lõppes tema hoidmine õigusvastastes tingimustes. Seetõttu pidi kaebajale olema teada väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja perioodi 28.08.2007 - 29.08.2007 osas hiljemalt 29.08.2010, perioodi 17.10.2007 - 07.11.2007 osas hiljemalt 07.11.2010, perioodi 12.12.2007 - 16.01.2008 osas hiljemalt 16.01.2011, perioodi 06.02.2008 - 13.02.2008 osas hiljemalt 13.02.2011, perioodi 27.08.2008 - 20.02.2009 osas hiljemalt 20.02.2012, perioodi 27.02.2009 - 05.05.2009 osas hiljemalt 05.05.2012, perioodi 09.06.2010 - 29.09.2010 osas hiljemalt 29.09.2013, perioodi 15.10.2010 - 21.01.2011 osas hiljemalt 21.01.2014, perioodi 26.01.2011 - 25.02.2011 osas hiljemalt 25.02.2014, perioodi 18.03.2011 - 01.04.2011 osas hiljemalt 01.04.2014. Seega lõppes kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg eelnimetatud perioodide osas vastavalt 29.08.2010, 07.11.2010, 16.01.2011, 13.02.2011, 20.02.2012, 05.05.2012, 29.09.2013, 21.01.2014, 25.02.2014 ja 01.04.2014. Kuna kaebaja esitas taotluse kahju hüvitamiseks

6 Tallinna Vanglale alles 09.04.2014, s.o. enam kui 3 aastat pärast RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 3-aastase tähtaja möödumist, ei olnud taotlus tähtaegne.

16. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 3 näeb ette, et menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kuna perioodide 28.08.2007 - 29.08.2007, 17.10.2007 - 07.11.2007, 12.12.2007 - 16.01.2008, 06.02.2008 - 13.02.2008, 27.08.2008 - 20.02.2009 ja 27.02.2009 - 05.05.2009 osas oli kaebaja poolt vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks, 09.04.2014, RVastS kohasest kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtpäevast, vastavalt 29.08.2010, 07.11.2010, 16.01.2011, 13.02.2011, 20.02.2012 ja 05.05.2012, enam kui aasta möödunud, ei olnud vanglal võimalik eelnimetatud perioodide osas kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega ka ennistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et HMS § 34 lg 3 ei oleks võimaldanud vanglal kaebetähtaega ennistada, mistõttu puudus kohtul vajadus hinnata, kas kaebajal esinesid mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks.

17. Perioodide 09.06.2010 - 29.09.2010, 15.10.2010 - 21.01.2011, 26.01.2011 - 25.02.2011, 18.03.2011 - 01.04.2011 (eelnimetatutest viimase perioodi on halduskohus kohtu seisukohtades jätnud ekslikult märkimata) osas tuli halduskohtul tähtaja ennistamise taotlust lahendades hinnata objektiivsete põhjuste olemasolu. Põhjuseks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist, on kohtupraktikas üldreeglina peetud objektiivset asjaolu, mis on kaebajast sõltumatult tinginud kaebetähtajast mittekinnipidamise. Ringkonnakohus nõustub siinkohal Tallinna Vangla vastuses kohtule toodud seisukohaga (halduskohus on ekslikult märkinud, et Tallinna Vangla jättis kaebetähtaja ennistamata), et kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda, millal kaebaja sai teada vangla tingimuste õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud kaebajal õigeaegselt vangla poole pöörduda ning kaebaja õiguste rikkumist kinnitava kohtupraktika ootamine ei ole selliseks objektiivseks asjaoluks, mis tingiks hilisemalt kaebetähtaja ennistamise. Ka tuleb pidada 3-aastast tähtaega kahju hüvitamise nõude esitamiseks piisavalt pikaks selleks, et kahju kannatanud isikul, sh õiguslikes küsimustes kogenematul isikul, oleks soovi korral võimalik oma kaebeõigust realiseerida. Samuti ei saanud hilisemast kohtupraktikast teadasaamine tagantjärgi tekitada kaebajale mittevaralist kahju. Oma õiguste kaitsel tuleb isikul olla hoolas ning leida endale vajadusel kohtumenetluses esindaja. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja käesoleval juhul viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mis oleks vältimatult põhjustanud kaebetähtaja rikkumise ning mida võiks seetõttu pidada mõjuvaks põhjuseks. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oli teadmatuses kahju hüvitamise nõude esitamise tähtajast, küll aga sellest, kas vangla kinnipidamistingimused on õiguspärased. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole arestimajas kinnipidamise õiguspärasus või õigusvastasus halduskohtusse pöördumise objektiivne takistus, mistõttu ei ole see kaebetähtaja ennistamise aluseks.

18. Kokkuvõtlikult tõdeb ringkonnakohus, et halduskohus on haldusorganile kahju hüvitamise nõude esitamise kaebetähtaja kulgemise hindamisel kohaldanud õigesti seadust ning põhjendatult asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamiseks alust ei esine. Olukorras, kus kaebaja esitas vanglale taotluse kahju hüvitamiseks tähtaja rikkumisega ning tähtaja ennistamine ei ole võimalik, ei saa lugeda kaebajat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinuks. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, mistõttu ei ole tal tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 kaebeõigust. Sel põhjusel kuulus kaebus perioodide 28.08.2007 - 29.08.2007, 17.10.2007 - 07.11.2007, 12.12.2007 - 16.01.2008, 06.02.2008 - 13.02.2008, 27.08.2008 - 20.02.2009, 27.02.2009 - 05.05.2009, 09.06.2010 - 29.09.2010, 15.10.2010 - 21.01.2011, 26.01.2011 - 25.02.2011, 18.03.2011 - 01.04.2011 osas HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata jätmisele.

7

19. Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 kohaselt jättis kohus Xi kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata ja tagastas järgmiste perioodide osas: 27.08.2007 - 29.09.2007, 17.10.2007 - 07.11.2007, 12.12.2007 - 16.01.2008, 06.02.2008 - 13.02.2008, 27.08.2008 - 20.02.2009, 27.02.2009 - 05.05.2009, 09.06.2010 - 29.09.2010, 15.10.2010 - 21.01.2011, 26.01.2011 - 25.02.2011, 18.03.2011 - 01.04.2011. HKMS-i regulatsiooni kohaselt seisneb erinevus kaebuse tagastamise ja läbi vaatamata jätmise vahel selles, et kaebuse tagastamine on võimalik enne kaebuse menetlusse võtmise määruse (§ 120 lg 2) tegemist, kuid läbi vaatamata saab kaebuse jätta pärast selle menetlusse võtmist. Seega ei ole kohtul võimalik üheaegselt otsustada kaebuse läbi vaatamata jätmist ja tagastamist. Kuna käesolevas asjas on halduskohus 19.08.2104. a määrusega võtnud kaebuse menetlusse, siis on kohtul üksnes võimalik jätta kaebus läbi vaatamata. Eeltoodut arvestades ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 sõnastust, asendades selle järgmisega: Jätta Xi kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata järgmiste perioodide osas: 27.08.2007 - 29.09.2007, 17.10.2007 - 07.11.2007, 12.12.2007 - 16.01.2008, 06.02.2008 - 13.02.2008, 27.08.2008 - 20.02.2009, 27.02.2009 - 05.05.2009, 09.06.2010 - 29.09.2010, 15.10.2010 - 21.01.2011, 26.01.2011 - 25.02.2011, 18.03.2011 - 01.04.2011.

20. Kuna Tartu Halduskohus on lõpptulemusena jõudnud õige järelduseni, siis jääb Xi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a määruse resolutsiooni p 1 sõnastust ja põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel