4-14-4092/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4- -

14 4092

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Kohtunik Kohtunik Kohtunik Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungisekretä Kohtuistungisekretä Kohtuistungisekretä Kohtuistungisekretä Kohtuistungisekretär r r r r

Kai Rosar

Otsuse tegemise aeg Otsuse tegemise aeg Otsuse tegemise aeg Otsuse tegemise aeg Otsuse tegemise aeg ja koht ja koht ja koht ja koht ja koht

26.09.2014. a., Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number Väärteoasja number Väärteoasja number Väärteoasja number Väärteoasja number 4- -

14 4092 Väärteoasi Väärteoasi Väärteoasi Väärteoasi Väärteoasi

U.K kaebus

Vaidlustatav lahend Vaidlustatav lahend Vaidlustatav lahend Vaidlustatav lahend Vaidlustatav lahend Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna

vanemväärteomenetleja A J 02.05.2014.a. otsus väärteoasjas nr 2590,14,000990

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebuse esitaja U.K (ik eluk xxx

xxxx)

Koht Politseija Piirivalveameti uväline menetleja Ida Prefektuur, esindaja Aulis Vahula

Menetluse liik Menetluse liik Menetluse liik Menetluse liik Menetluse liik Kohtuistung 26.09.2014

RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: Jätta kaebus rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa

kuulutamisest, so hiljemalt 03.10.2014. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 17.10.2014, so päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on

kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Men Men Men Men Men

etluse käik etluse käik etluse käik etluse käik etluse käik

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna

piirkond A J 20.05.2014 otsusega karistati liku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja

U.K liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o

360 eurot, LS § 227 lg 5 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõiguse üheks kuuks.

2 Otsuse kohaselt pani U.K

-Viru Maakonnas Vinni väärteo toime 07.04.2014 Lääne

vallas Rakvere-Luige tee 17. kilomeetril. U.K Väärteo kirjeldusest nähtub, et

juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 130 +/ 4 km/h, millega ületas lubatud - sõidukiirust mitte vähem, kui 36 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Märgitakse, et eelnevaga rikkus U.K LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, et väärteo toimepanemine on

tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega. Otsusest nähtuvalt on karistuse määramise arvestatud kergendavat asjaolu süü tunnistamine l ja kahetsus, samuti on arvestatud tööja perekondlikku olukordamenetlusalune isik kasvatab

üksinda alaeal Karistust mõjutavaks asjaoluks on märgitud ka menetlusaluse isiku 6 ist last. kehtivat väärteokaristust, millest 2 on kiiruseületamise eest. U.K kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetle karistuse mõistmise osas, palub vähendada rahatrahvi ja mitte ja otsuse kohaldada lisakaristust. Taotlust põhjendatakse asjaoluga, et U.K kasvatab üksinda xxxx

xxxx a Eesti erinevates paikades. tütart ja töötab xxxx , kus tööülesandeid tuleb täit Kohtuvälise menetleja vastuskirjas kaeb palutakse jätta kaebus rahuldamata, märgitakse usele ,

et pole alust kergendada karistust, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist põhjendatakse

eripreventiivsete kaalutlustega, viidatakse mitmetele varasematele väärteokaristustele sh karistustele kiiruse ületamise eest.

26.09.2014 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma kirjalikes dokumentides esitatud seisukohtade juurde.

Menetlusaluse isiku U.K , et

kohtus antud ütlustest nähtub ta tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb. Ta väidab, et sõiduki juhtimisõigus on hädavajalik kuna kasvatab

üksi tütart ja tööülesannete tõttu peab liikuma üle Eesti. Väidab, et kui kaotab sõiduki juhtimisõiguse, kaotab ka töö. Tunnistab, et sai esmased juhiload kuus aastat tagasi ja need on

tal kahel korral karistuseks ära võetud, tunnistab ka varasemaid kiiruseületamisi, ei oska täpselt öelda palju varasemaid trahve on tasutud.

Kohtuotsuse põhjen Kohtuotsuse põhjen Kohtuotsuse põhjen Kohtuotsuse põhjen Kohtuotsuse põhjendused dused dused dused dused Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et U.K kaebus ei kuulu rahuldamisele. Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise e 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või est 21-

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim

lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Kohus leiab, et väärteoprotokollis kohtuvälise menetleja otsuses on väärteo kirjeldus ja

esit

on viidatud atud piisava täpsusega, menetluses on järgitud seaduses sätestatud nõudeid,

kohalduvale normile, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Väärteo

toimepanemine menetlusaluse isiku ja poolt on tõendatud tema enda ütluste

kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. tegevuse õigusvastasust ega süüd Tema välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

3

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse määranud seaduslikult ja põhjendatult.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses märgituga ja leiab, et isiku karistamine vaid

rahatrahviga ei oleks otstarbekas, kuna talle seni määratud rahatrahvid ei ole soovitud mõju

avaldanud. Kohus leiab, et olukorras, kus U.K omab esmast juhtimisõigust mis temalt korduvalt rikkumiste eest ära on võetud ei ole karistuse eesmärgid saavutatavad vaid ,

rahatrahviga. Tegemist on isikuga kelle ohutustamiseks on ta vajalik liiklusest eemaldada. Arvestades te

ma perekondlikku ja tööalast olukorda, samuti süü tunnistamist ja kahetsust, on

sõiduki juhtimisõigus ära võetud minimaalseks tähtajaks. Menetlusalune isik on ennast ise

pannud olukorda, kus tuleb kanda karistust ja taluda ka selle negatiivset mõju tööja perekonnaelule. Kohtu arvates on avalik huvi U.K karistamiseks ja mõjutamiseks

kaalukam, kui raskused mida tal karistust kandes tuleks taluda. Kohus märgib sedagi, et

18.11.2013 Kohtumäärusest nähtuvalt on U.K tütrel ka ema, kellega nad

kokkuleppel lapse kasvatamist korraldavad ja kes lapse kasvatamisel osaleda saab, kui see U.K takistatud peaks olema.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1; 133; 134; 135 jätab kohus kaevatava otsus muutmata ning U.K kaebuse rahuldamata. e

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp

Kohtuotsus jõustus 07. jaanuaril 2015. a Riigikohtu kohtum , millisega

Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg s 5 märgitud aluste puudumise tõttu jäeti U.K - kaitsja vande

advokaat Mart Sikuti kassatsioon menetlusse võtmata.

Referent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne