3-13-1210/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2014; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-13-1210 Haldusasi E. S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.05.2013 otsuse nr 15.3- 3/274-1 tühistamise nõudes Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – E. S, volitatud esindaja Vladimir Umov; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anastassia Malõševa RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 17.10.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E. S esitas 15.08.2012 Eesti Vabariigi Peakonsulaadis Peterburis tähtajalise elamisloa saamise taotluse töötamiseks MTÜ Tuumakatastroofide tagajärgede likvideerimises osalenute ühingu juhtorgani liikmena. Politsei- ja Piirivalveameti 07.05.2013 otsusega nr 15.3-3/274-1 keelduti E. Sle tähtajalise elamisloa andmisest (tl 3-7).

2. 05.06.2013 saabus Tallinna Halduskohtule V. G poolt allkirjastatud E. S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.05.2013 otsuse nr 15.3-3/274-1 tühistamiseks (tl 1-2).

3. Tallinna Halduskohtu 25.06.2013 määrusega jäeti kaebus käiguta, et kontrollida V. G esindusõigusega seonduvaid asjaolusid ja volikirja nõuetekohasust (tl 10-11).

4. Kaebaja teatas 03.07.2013, et (tl 14-15), et volitatud esindajaks menetluses on Vladimir Umov ja esitas kohtule vastavad volikirjad (E. S volikiri V. G ning V. G volikiri Vladimir Umovile, tl 18-19).

2

5. Tallinna Halduskohtu 22.07.2013 määrusega jäeti kaebus uuesti käiguta, et selgitada volitamisega seonduvaid asjaolusid ning kaebetähtajaga seonduvat (tl 20-21).

6. Vastuses kaebuse käiguta jätmise määrusele selgitas Vladimir Umov muu hulgas, et V. G sai volikirja koopia e-postiga ning hiljem originaali tavapostiga (tl 26-27).

7. Tallinna Halduskohtu 30.10.2013 määrusega tagastati kaebus selle esitajale, sest V. G volitused olid küsitavad ja ta ei vastanud HKMS §-s 32 nimetatud nõuetele, millest tulenevalt ei olnud esindusõigust ka Vladimir Umovil (tl 34-35). Tallinna Ringkonnakohtu 02.01.2014 määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu eelnimetatud määrus (tl 54-55).

8. Tallinna Halduskohtu 28.02.2014 määrusega jäeti kaebus veelkord käiguta, et kaebaja saaks kohtule esitada volikirja, millest oleks üheselt näha, et V. G volitab Vladimir Umovit esindama E. St (tl 58).

9. Kaebaja esitas kohtule volikirja, millest nähtub, et V. G volitab V. Umovit esindama E. St (tl 60- 61).

10. Tallinna Halduskohtu 19.03.2014 määrusega võeti kaebus menetlusse ning küsiti Politsei- ja Piirivalveametilt kui vastustajalt seisukohta (tl 62-63).

11. Tallinna Halduskohtu 18.07.2014 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

KAEBUSE SISU

12. Kaebaja taotleb Politsei- ja Piirivalveameti 07.05.2013 otsuse nr 15.3-3/274-1, millega keelduti E. Sle tähtajalise elamisloa andmisest, tühistamist. Kaebaja leiab, et Politsei- ja Piirivalveametile esitatud äriplaanist selgub, millistest allikatest tuleb MTÜ Tuumakatastroofide tagajärgede likvideerimises osalenute ühingu tulu ja see tulu on piisav selleks, et tasuda kaebajale 1040 euro suurust töötasu. Veel vaidleb kaebaja vastu Politsei- ja Piirivalveameti seisukohale, nagu oleks ta taotluses esitanud valeandmeid. Kaebaja selgitab, et MTÜ ruumid asuvad Tallinnas, aadressil L ja kuivõrd uksekella helistavad pidevalt võõrad inimesed ning paluvad välisust avada, siis selleks, et saada MTÜ ruumidesse oli vajalik eelnevalt helistada vastavale telefoninumbrile. Kaebaja ei ole selles osas valeandmeid esitanud (tl 1-2).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb kaebusele vastu (tl 67-71). Välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 4 kohaselt võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa töötamiseks. VMS § 178 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Statistikaameti andmetel peab välismaalasele makstava tasu suurus olema vähemalt 1040 eurot ühes kuus. VMS § 123 p 2 kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele ning sama paragrahvi p 3 kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud.

14. Elamisloa taotlusankeedis märkis kaebaja oma töötasu suuruseks 275 eurot. Alles menetluse käigus esitas kaebaja kinnituse, et hakkab töötasu saama 1040 eurot kuus. Samas kinnitavad MTÜ Tuumakatastroofide tagajärgede likvideerimises osalenute ühingu majandustegevust kajastavad dokumendid aga seda, et mittetulundusühing ei saa kaebajale 1040 euro suurust töötasu maksta. Seega

3

on otsuses õiguspäraselt leitud, et kaebaja puhul ei ole täidetud elamisloa andmise tingimus, kuna tema tööandja ei ole võimeline tagama kaebajale seadusega sätestatud töötasu maksmist. Vastustaja on seisukohal, et elamisloa taotlemisel on esitatud ka valeandmeid. Kaebaja pidi olema teadlik asjaolust, et ettevõttel puuduvad piisavad finantsvahendid talle seadusega sätestatud töötasu maksmiseks. Lisaks on vastustajal saadud kriminaalteabe alusel põhjendatud alus arvata, et MTÜ Tuumakatastroofide tagajärgede likvideerimises osalenute ühing ja sellega puutumises olevad isikud ei ole usaldusväärsed.

15. Kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetluse käigus tuvastati, et MTÜ Tuumakatastroofide tagajärgede likvideerimises osalenute ühing küll tegutseb, ent selle tegevus ei nõua ilmtingimata kaebaja Eestisse elama asumist. MTÜ juhatuse liikme V. G 04.03.2013 antud ütluste kohaselt asub MTÜ tema korteris aadressil L, Tallinn, kuid kuna äritegevus toimub peamiselt interneti, Skype`i ja telefoni teel ning kohtumised toimuvad peamiselt kohvikutes, siis ei ole ettevõttel vajadust rentida kontoriruume. Seega on alust arvata, et kaebajal ei ole vaja Eestis viibimiseks elamisluba, kuna ettevõtte töö toimub erinevate sidevahendite teel ning igapäevast kontoritööd, mis nõuaks kaebaja kohalviibimist, ettevõttes ei toimu.

16. Vaidlusaluses otsuses on leitud, et kaebaja on esitanud valeandmed üksnes seoses väidetava töötasu suurusega. Vastustaja ei väida, et E. S oleks esitanud valeandmeid oma töökoha aadressi kohta. Nõustuda ei saa aga seisukohaga, et vastustaja ametnikud oleksid pidanud, kui nad ei pääsenud Lasnamäe 20 hoone uksest sisse, välja selgitama ühingu Eestis elava juhatuse liikme telefoninumbri ja temaga ühendust võtma. Ka Tallinna Halduskohtu 21.06.2013 otsuses haldusasjas nr 3-13-769 on leitud, et Politsei- ja Piirivalveametil ei ole iseenesest kohustust tõendada, et mingisugusel aadressil mingisugust tegevust ei toimu, vaid üksnes ülesanne elamisloa taotleja poolt esitatud andmete ja info alusel kontrollida, kas elamisloa andmise seisukohast oluline asjaolu esineb.

17. Politsei- ja Piirivalveamet on E. S tähtajalise elamisloa taotluse menetluses lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud välismaalaste seaduse norme. Kaebuse esitajale elamisloa andmisest keeldumise otsus on piisavalt motiveeritud ning proportsionaalne. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta tehtud otsust. Kaebaja taotlus oli esitatud lähtuvalt välismaalaste seaduse § 181 lg 2 p-st 2.

19. Välismaalaste seaduse § 181 lg 2 p 2 kohaselt on võimalik anda tähtajaline elamisluba töötamiseks ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata Eestis registrisse kantud eraõigusliku juriidilise isiku ja välismaa äriühingu filiaali juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil.

20. Politsei- ja Piirivalveamet keeldus tähtajalise elamisloa andmisest välismaalaste seaduse § 123 punktide 2 ja 3, § 124 lg 2 p 1 ning § 180 alusel. Tulenevalt välismaalaste seaduse § 123 punktidest 2 ja 3 keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele ja tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud. Välismaalaste seaduse § 124 lg 2 p 1 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest ka siis kui välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. Välismaalaste seaduse § 180 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmisest töötamiseks keeldutakse kui tööandja ei ole töötaja otsimisel täitnud samas seaduses sätestatud tingimusi, välismaalase töötasu ei taga tema toimetulekut Eestis, tööandjal on maksuvõlgnevusi või karistatus välismaalaste seaduse §-des 301 ja 302 sätestatud väärteo eest või karistusseadustiku §-s 2601 sätestatud kuriteo eest, ta ei ole täitnud seadusega sätestatud teavitamiskohustust või on muul põhjusel põhjendatult alust kahelda tema usaldusväärsuses.

4

21. Nähtuvalt vaidlustatud haldusaktist ja haldusasja materjalist on Politsei- ja Piirivalveamet keeldunud tähtajalise elamisloa andmisest peamiselt seetõttu, et välismaalasele maksatav töötasu ei vastanud seaduses sätestatud tingimustele, mistõttu ei saanud ka taotlust põhjendatuks pidada ja et kaebaja esitas seonduvalt töötasu suurusega valeandmeid. Vastustajal oli alust kahelda ka taotleja tööandja usaldusväärsuses. Lähtuvalt eeltoodust tuleb vastustaja sellekohaste kaalutluste õiguspärasust hinnata.

22. Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Välismaalaste seaduse § 178 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Antud juhul ei saa olla vaidlust selles, et tähtajalise elamisloa taotlemisel kaebaja poolt esialgselt nimetatud 275 euro suurune töötasu eelnimetatud nõudele ei vasta ning ei olnud selles tähenduses piisav. Seejärel esitas kaebaja tööandja 06.09.2012 kinnituse alusel väite, et töötasu suurus on elamisloa saamise järgselt 1040 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul ei olnud aga tööandjal rahalisi vahendeid, mis võimaldaks igakuiselt taolist töötasu maksta ning pidas seetõttu väidet ebausutavaks. Seetõttu tõusetus ka tööandja usaldusväärsuse küsimus. Siinkohal tuleb kohtul vastustaja seisukohaga nõustuda, sest MTÜ Tuumakatastroofide tagajärgede likvideerimises osalenute ühingu konto väljavõttest perioodil 01.01.2012 -15.08.2012 ei ilmne kuidagi 1040 euro suuruse igakuise töötasu maksmise võimalust (tl 88-89), ka ei nähtu seda 2012. aasta majandusperioodi aruandest (tl 117-120). Lisavahendite kaasamise võimaluse kohta ei ole samuti veenvaid tõendeid esitatud. Kaebaja on väitnud äriplaani olemasolu, millest peaks nähtuma tulu saamine ja 1040 euro suuruse palga maksmise võimalus, kuid taolist äriplaani haldusasja materjalise juurde esitatud ei ole. Siinkohal ei selgu kas MTÜ Tuumakatastroofide tagajärgede likvideerimises osalenute ühingu tegevuse kirjeldus (tl 158) peaks olema vaadeldav ka äriplaanina või mitte, aga kui seda ka (osaliseks) äriplaaniks pidada, siis igakuiselt 1040 euro suuruse töötasu maksmiseks piisava tulu saamise võimalusi sellest ei ilmne.

23. MTÜ Tuumakatastroofide tagajärgede likvideerimises osalenute ühingu tegevuskoha kontrollimisel selgus, et, MTÜ asub V. G korteris ja kuna töö toimub peamiselt interneti, Skype ja telefoni teel, siis ei ole vaja kontoriruume eraldi rentida (Vt 05.03.2013 kontrollreidi, küsitluse või kontrollkäigu läbiviimise protokoll, tl 131-132). Politsei- ja Piirivalveamet tegi sellest järelduse, et taoline töökorraldus ei nõuagi tähtajalise elamisloa väljastamist ja et tegelikult ei olekski see vastavuses töötamiseks antava elamisloa eesmärgiga. Vastustaja sellekohase seisukohaga tuleb nõustuda.

24. Lähtuvalt eeltoodust tuleb jätta kaebus rahuldamata. Siinkohal lähtub kohus vastustaja põhiväidetest, mille kohaselt jättis kaebaja elamisloa taotlust täites kõigepealt oma töötasu kohta õiged andmed esitamata, et hilisem täpsustus ei olnud aktsepteeritav, sest nähtuvalt esitatud materjalist ei saanud kaebaja tööandjal olla selliseid rahalisi vahendeid, mis oleksid võimaldanud igakuiselt 1040 euro suurust palka maksta ja et seetõttu oli põhjendatult alust kahelda tööandja usaldusväärsuses. Arutlus selle üle kas kaebaja esitas valeandmeid ka tööandja asukoha suhtes või on küsimus pigem selles, et formaalselt vaadatuna ei olnud need küll valeandmed, kuid asukohana näidatud korteris MTÜ sisulist tegevust siiski toimuda ei saanud, ei ole käesoleval ajal enam olemuslik. Seonduvalt võimalike vaieldavustega või väiksemate ebatäpsustega tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduse §-st 58, mille kohaselt ei too need kaasa haldusakti tühistamist kui see võinud mõjutada asja sisulist otsustamist. Antud juhul on vastavad viited õiguslikule alusele ning kaalutlused vaidlustatud haldusaktis piisavalt välja toodud ning seega on haldusakti õiguspärasuse eelduse üldised nõuded ka täidetud. Politsei- ja Piirivalveamet ei saa taotlust rahuldada ja tähtajalise elamisloa andmisest tuleb keelduda kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmiseks ettenähtud seadusest tulenevatele tingimustele, mis kokkuvõttes tähendab ka seda, et nõuetele mittevastav taotlus ei ole põhjendatud.

5

25. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik