3-14-372/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-372 Haldusasi MTÜ Kärrsläti Küla Selts kaebus Vormsi Vallavolikogu 28.02.2014 otsuse nr 4 tühistamise nõudes. Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Kärrsläti Küla Selts, seaduslik esindaja Ahti Kooskora; Vastustaja – Vormis vald, lepinguline esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 17.10.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. Vormis Vallavolikogu 22.12.2008 otsusega nr 40 otsustati anda Kersleti kivilaut 10-ks aastaks rendile MTÜ-le Kärrsläti Küla Selts avalikuks kasutamiseks.

2 2. Vormsi Vallavolikogu 28.02.2014 otsusega nr 4 tunnistati vallavolikogu 22.12.2008 otsus kehtetuks.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 07.04.2014 MTÜ Kärrsläti Küla Selts kaebus Vormsi Vallavolikogu 28.02.2014 otsuse nr 4 tühistamise nõudes.

Kaebuse sisu

4. Vastavalt Vormsi Vallavolikogu 28.02.2014 otsusele nr 4 toimus otsuse nr 40 kehtetuks tunnistamine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg-st 1 lähtudes. Järelikult lähtub volikogu oma 28.02.2014 otsuse langetamisel eeldusest, et varasem haldusakt oli õigusvastane. Vormsi Vallavalitsus tegi 24.05.2010 ettepaneku volikogu 22.12.2008 otsuse nr 40 tühistamiseks, kuid Vormsi Vallavolikogu õigusja majanduskomisjoni 28.05.2010 istungi seisukoht oli, et Vormsi Vallavolikogu 22.12.2008 otsuse nr 40 tühistamiseks puudub seaduslik alus. Seejärel võttis vallavanem vallavalitsuse algatatud eelnõu tagasi. Sama seisukoha juurde jäi 27.04.2012 õigusja majanduskomisjoni koosolek. Seega on Vormsi Vallavolikogu juba eelnevalt tuvastanud, et 22.12.2008 otsus nr 40 on õiguspärane. Kuna Vormsi Vallavolikogu 22.12.2008 otsus nr 40 on õiguspärane ja volikogu on seda ka ise varasemalt tuvastanud, ei saa volikogu lähtuda nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamisel HMS § 66 lg-st 1 ja kaebaja kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistada.

4.1. Haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamisel peab olema HMS § 66 lg-s 2 sätestatud alus. Munitsipaalvara rendile andmise menetlus on kahe-etapiline. Esmalt viiakse läbi haldusmenetlus otsustamaks, kellele munitsipaalvara rendile anda ning seejärel sõlmitakse tsiviilõiguslik leping. Seejuures on haldusmenetluse läbiviimine avalik-õiguslik menetlus ning tsiviillepingu sõlmimine toimub eraõiguslikus suhtes. Haldusakti tühistamisega võetakse külaseltsilt võimalus vaide esitamiseks tsiviillepingu sõlmimisel.

4.2. Vormsi Vallavolikogu leiab ekslikult, et kuna otsus nr 40 ei sisalda rendile andmise tingimusi, siis ei ole see üheselt mõistetav ja tuleb seetõttu lugeda õigusvastaseks. See, et otsuses ei sisaldu kohustuste täitmise tähtaegasid, ei muuda otsust õigusvastaseks. Vormsi Vallavolikogu on vääralt kohaldanud õigusnormi (HMS § 55 lg 1; HMS § 63 lg 2 p 5) varasema haldusakti lugemisel õigusvastaseks. Nii eelnõu esitaja Vormsi Vallavalitsus kui Vormsi Vallavolikogu ei ole 28.02.2014 istungil tuvastanud, et volikogu varasem otsus (22.12.2008 nr 40) ei olnud andmise ajal õiguspärane.

4.3. Vormsi Vallavolikogu 28.02.2014 otsus nr 4 ei viita seadusele, millega sätestatakse, et haldusakt peab rendile andmise tingimused kindlaks määrama. Rendile andmise tingimused määratakse tsiviilõigusliku lepinguga. Külaseltsi tahteavaldus oli 17.11.2008 taotlus, millega taotleti kivilauda (tasuta või tavalisest väiksema tasu eest) rendile võtmist (kohustusega hoone korrastada ja) avalikuks kasutuseks. Vormsi valla tahteavaldus oli anda kivilaut 10-aastaks rendile külaseltsile avalikuks kasutamiseks. Mis tingimustel seda tehakse, on juba tsiviilõigusliku suhte küsimus ning lepingu sõlmimist, tingimusi ja täitmist reguleeritakse seadustega, mitte volikogu otsusega.

4.4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 lg-d 1 ja 2 sätestavad mõistlikkuse põhimõtte võlasuhtes. Vormsi Vallavalitsus ei ole lepingueelsetes läbirääkimistes järginud mõistlikkuse põhimõtet. Külaselts on korduvalt põhjendanud oma plaanitavate (ehitus)tööde etapilisust ja soovi esmased tööd teha oma jõududega. Arusaadav peaks olema, et kui objekti tutvustamisel ja tööde kirjeldamisel räägitakse küla inimeste ühistööst, on põhjendamatu neile esitada samu nõudeid ehitustööde läbiviimiseks kui eriala professionaalidele. Vastavalt sellele esitas ka külaselts omapoolsed tähtajad kohustuste täitmiseks.

3 Kordagi ei põhjenda ega seleta Vormsi Vallavalitsus seltsile, miks seltsi poolt pakutud tähtajad vastuvõetamatud on.

4.5. Hoone lagunemisele pidevalt viitamine on otsitud põhjus, sest lepingu pooled on juba varakult kokku leppinud, et peavad hoone väärtuslikeks konstruktsioonideks Kersleti kivilauda maakividest välisseinasid. Varasemalt (enne 2000. aastat) toimunud vandaalitsemise tulemusena on hoone katus rikutud ja katusekonstruktsioonide kandevõime aja jooksul kadunud. Hoone kiviseinu varing ega lagunemine veel ei ohusta. Esmatähtis on seinte konserveerimine ja ilmastiku lagundava mõju kõrvaldamine. Katusekonstruktsioonid ei vasta tugevusnõuetele, ohutusnõuetele ja energiatõhususnõuetele ning ehitisele tuleb täielikult uus katus (koos katuse kandekonstruktsioonidega) ehitada. Põhjendamatu on Vormsi Vallavalitsuse seisukoht, et konserveerimistööde lõpetamise tähtaja nihutamine 30.09.2014 oleks oluliselt mõjutanud hoone seisukorda või muutnud selle hävinevaks. Vallavalitsus ei ole lepingu läbirääkimiste katkestamisega järginud mõistlikkuse põhimõtet, vaid on käitunud pahauskselt.

4.6. Vormsi Vallavolikogu on arvestamata jätnud kaebaja usalduse, et varasemalt (31.05.2010) on volikogu poolt 28.02.2014 otsusega nr 4 kehtetuks tunnistatud õigusakt volikogu enda poolt õiguspäraseks tunnistatud. Külakeskuse kontseptsiooni ja eskiisi koostamisel oli seltsi liikmetel usaldus, et õigusakt on õiguspärane ja vallavalitsuse korduvate lisanõudmiste täitmise järel jõutakse lepingu sõlmimiseni. Samuti on seltsi liikmed teinud kulutusi, mis otsuse kehtetuks muutmisel osutuvad tarbetuks ja võib käsitleda kahjuna ja aja raiskamisena.

4.7. Vormsi Vallavalitsus on otsuse eelnõud ettevalmistades segi ajanud üksikisikute huvid ja avaliku huvi. Avalikku huvi esindavad Kersleti külas inimesed, kes on koondunud MTÜ-sse Kärrsläti Küla Selts. Seltsi ainus ja peamine eesmärk on Kersleti kivilaudast külakeskuse rajamine. Selts loodi, kuna Kersleti küla inimesi (elanikke, kinnisvara omanikke ja suvitajaid) häiris tühjalt seisev ja lagunev hoone külasüdames. Kaebaja leiab, et haldusakti õigusvastaseks lugemine on ajendatud pigem soovist hoone müüa, nagu selgub ka volikogu majandusja ehituskomisjoni esimehe Urmas Pau ekirjast komisjoni liikmetele 22.02.2014. Objekti müügiga ei ole võimalik tagada avalikku kasutust. Teades, et külaselts ei ole võimeline vallavalitsuse poolt pakutud tähtajaks töödega valmis saama, loodeti saada vastavalt lepingu p-le 2.3 täiendavat renditulu või hoopis leping üles öelda.

4.8. Kaebaja on seisukohal, et kaalutlusotsuse langetamiseks ei ole volikogu piisava põhjalikkusega tutvunud sellega, mis põhjustel ei ole lepingut sõlmitud või mille poolest leiab vallavalitsus, et külaseltsi tähtajad lepingutingimustes on vallavalitsusele vastuvõetamatud. Volikogu otsusest ega protokollist ei ilmne, kas külaseltsi selgitused jõudsid volikoguni ja kas nendega arvestati kaalutlusotsuse langetamisel. Eelnõu seletuskirjas puudub põhjendus, miks külaseltsi poolt allkirjastatud lepingut ei lisatud haldusakti menetlusse või miks haldusakti andmisel menetluses pole sellega arvestatud. Volikogu ei arvestanud oma kaalutlusõiguse teostamisel kõikide põhjuste olulisust ning haldusakti menetlemise põhjalikkust. Eelnõu koostajad ei esitanud volikogule piisavalt kõiki asjaolusid kaalutlusotsuse teostamiseks. Vormsi Vallavalitsus ei põhjenda oma 09.09.2014 istungi ega 04.11.2013 istungi otsustes, mille alusel tuvastati Vormsi Vallavolikogu 22.12.2008 otsuse nr 40 õigusvastasus ja otsustati esitada volikogule eelnõu haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

5. Vormsi Vallavolikogu 22.12.2008 otsus nr 40 ei sisaldanud rendilepingu tingimusi. 28.07.2009 edastati Vormsi vallavanema poolt kaebajale rendilepingu projekt, mida kaebaja ei aktsepteerinud.

4 Seejärel on rendilepingu projekte kaebaja ning vastustaja vahel vahetatud korduvalt, kuid kokkulepet rendilepingu tingimustes ei saavutatud. Vaidlusküsimuseks osutusid eelkõige Kersleti kivilauda konserveerimis-, projekteerimisja ehitustöödega seotud tähtajad. Kaebaja valla poolt seatud tähtaegu ei aktsepteerinud ning seadis omapoolsed tingimused, mida vald ei aktsepteerinud. Kuivõrd ligi kolme aasta jooksul ei suudetud saavutada kokkulepet rendilepingu tingimustes, otsustati Vormsi Vallavolikogu 30.04.2012 otsusega nr 21 tunnistada kehtetuks otsus nr 40 ning otsustati välja kuulutada enampakkumine Kersleti kivilauda rendile andmiseks vastavalt otsusele lisatud rendilepingu projektile. Vastava otsuse vaidlustas kaebaja kohtus. Vormsi Vallavolikogu 30.07.2012 otsusega nr 33 otsustati tühistada Vormsi Vallavolikogu 30.04.2012 otsus nr 21. Vallavolikogu lähtus kaalutlustest, et kohtuvaidluse ajal hoone rendile andmiseks enampakkumise läbiviimine võib viia uute vaidlusteni. Samas oli hoone jätkuvalt lagunemas ning avalikes huvides on hoone võimalikult kiiresti heakorrastada ning avalikes huvides kasutusse võtta. MTÜ Kärrsläti Küla Selts poolt esitatud kaebusest järeldas tookord vallavolikogu, et saavutatakse siiski kokkulepe rendilepingu sõlmimiseks ning otsustati rendilepingu sõlmimiseks läbirääkimisi jätkata. Kahetsusväärselt ei saavutatud ka peale Vormsi Vallavolikogu 30.07.2012 otsust nr 33 kaebaja ning vastustaja vahel kokkulepet rendilepingu tingimustes. Kersleti kivilaut on lagunenud ja varisemisohtlik ning eeltoodust tulenevalt seadis Vormsi vald rendilepingu projektis olulise tähtsuse tööde teostamise tähtajale ning seadis tingimuseks, et hoone oleks konserveeritud hiljemalt 30.11.2013. Seevastu muutis kaebaja ühepoolselt vastava kuupäeva ning määras konserveerimistähtajaks 30.09.2014 ehk ligi aasta hilisema aja.

5.1. Eeltoodust nähtub, et kaebaja ning vastustaja ei saavutanud kokkulepet rendilepingu tingimustes, millest tulenevalt ei sõlmitud poolte vahel üürilepingut. Vormsi Vallavolikogu kaalus tekkinud olukorda ning jõudis selgusele, et rendile andmise otsustamine ilma rendilepingu tingimusi eelnevalt kindlaks määramata oli õigusvastane ning vastuolus avalike huvidega. Eeltoodust tulenevalt otsustas Vormsi Vallavolikogu 28.02.2014 otsusega nr 4 tunnistada kehtetuks Vormsi Vallavolikogu 22.12.2008 otsuse nr 40.

5.2. Vastustaja leiab, et otsus nr 4 on õiguspärane haldusakt. Sellega on tunnistatud kehtetuks Vormsi Vallavolikogu 22.10.2008 otsus nr 40 lähtudes asjaolust, et otsus nr 40 on õigusvastane. Puudub vaidlus, et otsus nr 40 ei sisaldanud rendile andmise tingimusi, mille tulemusel ei ole olnud võimalik otsust nr 40 täita ning rendilepingut sõlmida.

5.3. Kaebaja märgib, et otsuse nr 40 tühistamisega on kaebajalt võetud võimalus vaide esitamiseks tsiviillepingu sõlmimiseks. Vastustaja leiab, et vastava nõude esitamiseks puudub igasugune õiguslik alus. Tsiviillepingu sõlmimine on võimalik üksnes mõlema poole tahteavalduse alusel vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-le 2. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt saaks kaebaja nõuda vastustajalt rendilepingu sõlmimist üksnes juhul, kui vastav kohustus tuleneks õigusaktist või haldusaktist. Antud juhul ei olnud aga haldusaktiga rendilepingu tingimusi kindlaks määratud ning vastavad tingimused ei tulene ka õigusaktidest. Järelikult puudub igasugune õiguslik alus nõuda otsuse nr 40 alusel rendilepingu sõlmimist kaebaja poolt taotletud tingimustel.

5.4. Juhul, kui kaebaja leiab, et tema poolt tehtavad ettepanekud olid vähese tähtsusega, siis jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei allkirjastanud mitmeid kordi vastustaja poolt esitatud lepingut. Kaebaja seisukohad on vastuolulised ning kinnitavad, et kaebaja eesmärgiks on olnud kogu protsessi pidurdamine, eesmärgiga lükata lepingu sõlmimist ning seeläbi lepingus ette nähtud kohustuste täitmist võimalikult kaugele edasi. Kaebaja vastavat käitumist võib põhjendada külaseltside rahastamismehhanismide muutus, millest tingituna ei olnud kaebajal võimalik esialgselt kavandatud ajaks vajalikke finantsvahendeid kaasata. Seega, kui kaebajal oleks olnud tegelik huvi ja tahe rendileping sõlmida, oleks kaebajal olnud seda võimalik teha vastustaja poolt pakutud tingimustel

5 juba 2009. a-l. Kaebaja suutmatust hoonet korrastada kinnitab kaudselt ka asjaolu, et kaebajaga oli juba 2005. a-l sõlmitud sama objekti suhtes üürileping, mis lõpetati vastustaja poolt ülesütlemisega muuhulgas seoses asjaoluga, et rentnik ei taganud hoone säilimist. Kuna antud juhul ei olnud aga haldusaktiga rendilepingu tingimusi kindlaks määratud ning vastavad tingimused ei tulene ka õigusaktidest, puudub igasugune õiguslik alus nõuda otsuse nr 40 alusel rendilepingu sõlmimist kaebaja poolt taotletud tingimustel. Seega ei riku otsuse nr 40 tühistamine kaebaja õigusi, sest ka otsuse nr 40 kehtivuse korral puuduks kaebajal alus nõuda rendilepingu sõlmimist vastavalt kaebaja poolt määratud tingimustele. Lepingueelsete läbirääkimistega seonduvad argumendid väljuvad esitatud kaebuse piiridest.

5.5. Aastaid kestnud läbirääkimised on viinud olukorrani, kus otsust nr 40 ei ole olnud võimalik ellu viia. On igati põhjendatud ja mõistuspärane, et vara antakse rendile omanikule sobivatel tingimustel. Seega peab munitsipaalvara rendile andmise otsus sisaldama ka rendile andmise tingimusi, mis tavapäraselt määratakse kindlaks rendilepingu projektis, mis on vastava haldusakti lisa. Antud juhul aga otsus nr 40 vastavaid tingimusi ei sisaldanud ning seetõttu on otsus nr 40 ellu viimata. Lähtudes eeltoodust on põhjendatult asutud otsuses nr 4 seisukohale, et otsus nr 40 on õigusvastane. Otsuse nr 40 õigusvastasusest on sõnaselgelt otsuses nr 4 lähtutud ning kaebaja vastupidised väited on väärad. Otsuses nr 4 on viidatud HMS §-dele 54, 55 ning 63. Nendest sätetest tulenevalt saab olla vallavara rendileandmise otsustust sisaldav haldusakt õiguspärane üksnes juhul, kui vastav haldusakt on selge ja üheselt mõistetav ning seeläbi täidetav, mis tähendab muuhulgas ka rendileandmise põhitingimuste määratlemist. Olukorras, kus pooled ei jõudnud viie aasta jooksul kokkuleppele rendileandmise tingimustes, puudub kahtlus, et otsus nr 40 ei ole selge ning üheselt mõistetav, mille tulemusel ei ole olnud võimalik ka haldusakti täita.

5.6. Kaebaja märgib eksitavalt, justkui oleks vastustaja varasemalt tuvastanud otsuse nr 40 õiguspärasuse. Asjaolu, et õigusja majanduskomisjon ei ole varasemalt pidanud põhjendatuks otsuse nr 40 kehtetuks tunnistamist, ei oma antud vaidluses mistahes tähendust ega mõjuta otsuse nr 4 õiguspärasust. Juba 27.04.2012 otsustati õigusja majanduskomisjoni koosolekul, et volikogu võiks kaaluda otsuse nr 40 kehtetuks tunnistamist, et ära hoida hoone eesmärgipäratu seismine ja lagunemine. Seega on ka Vormsi valla õigusja majanduskomisjon pidanud võimalikuks otsuse nr 40 kehtetuks tunnistamist.

5.7. Vastustaja on põhjalikult analüüsinud kõiki asjaolusid ning otsuse nr 40 kehtetuks tunnistanud. Avalikuks huviks on õigusselgus Kersleti kivilaudaga seonduvates asjaoludes. Otsus nr 40 alusel rendilepingut ei sõlmitud poolte vahel kokkuleppe mittesaavutamise tõttu. Samas on Vormsi vald huvitatud, et Kersleti kivilaut saaks korrastatud ning hoone edasine lagunemine peatatud. Puudub vaidlus, et Kersleti kivilauda olukord on iga aastaga halvenenud ning hoone jätkuvalt laguneb. Otsuse nr 40 kehtetuks tunnistamise tulemusel on vallal võimalik otsustada nõuetekohaselt määratud tingimustega Kersleti kivilaudaga seonduvad küsimused, lähtudes eesmärgist hoone heakorrastada. Seega esines vaieldamatult avalik huvi otsuse nr 40 kehtetuks tunnistamiseks. Samuti nähtub otsusest nr 4, et vastustaja on arvestanud, et otsuse nr 40 kehtetuks tunnistamine toimub kaebaja kahjuks. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et olukorras, kus viie aasta jooksul ei ole suudetud poolte vahel saavutada kokkulepet rendilepingu sõlmimiseks ning kaebaja ei ole asunud hoonet renoveerima, kaebaja huvide ebaproportsionaalseid kahjustamist ka ei esine. Olukorras, kus haldusaktiga ei ole rendilepingu tingimusi kindlaks määratud, ei ole kaebajal õiguslikku alust nõuda ka temale sobivate tingimustega lepingu sõlmimist. Seega kaalub avalik huvi otsuse kehtetuks tunnistamiseks üle MTÜ Kärrsläti Küla Selts huvi otsuse nr 40 kehtima jäämiseks. Kaebaja ei nimeta õiguslikku alust, millest on kaebajal tekkinud usaldus ja eeldus, et rendileping sõlmitakse temale sobivatel tingimustel. Vastustaja on korduvalt kaebajale vastu tulnud, pidanud kaebajaga läbirääkimisi tingimuste üle, kuid kaebaja on eeltoodule vaatamata jätnud allkirjastamata temale esitatud lepingu. Seega on kaebaja ise

6 loobunud rendilepingu sõlmimisest ning mistahes usalduse kuritarvitamist ei esine. Samuti on asjakohatud viited kaebaja kulutustele. Rendilepingut sõlmitud ei ole ning rendilepingu alusel mistahes kulutusi seega ka tehtud ei saa olla.

5.8. Otsuses nr 4 on viidatud mh ka HMS § 63 lg 2 p-le 5. Haldusakti võimalikud tühisuse alused on samuti haldusakti õigusvastasuse alusteks, kuid olukorras, kus võib tekkida vaidlus tühisuse alustest ehk tühisuse alused ei pruugi olla ilmselged, tuleb vastav õigusvastane haldusakt selguse huvides kehtetuks tunnistada ning vastavast põhimõttest on antud juhul lähtutud. Käesoleval juhul on otsuse nr 40 kehtetuks tunnistamisel lähtutud asjaoludest, et otsus nr 40 ei ole selge ning üheselt mõistetav, otsusel puuduvad motiivid ning seetõttu ei ole olnud võimalik otsust nr 40 täita. Seega esinevad otsuse nr 40 õigusvastasuse alused, mis võivad olla ühtlasi ka otsuse nr 40 tühisuse aluseks. Juhul, kui vastustaja oleks üksnes tuvastanud otsuse nr 40 tühisuse, oleks võimalik vaidlus, et tühisuse alused ei ole ilmselged ning haldusakt ei ole tühine, vaid haldusorgan oleks pidanud otsuse nr 40 kehtetuks tunnistama. Otsuse nr 40 kehtetuks tunnistamisega hoiti vastav täiendav vaidlus ära. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

6. Vormsi Vallavolikogu 28.02.2014 otsusest nr 4 nähtub (tl 6-7), et volikogu 22.12.2008 otsus nr 40 tunnistati kehtetuks lähtudes HMS § 66 lg-st 1, mille kohaselt võib isiku kahjuks kehtetuks tunnistada õigusvastase haldusakti. Seega peab kohus kontrollima, kas volikogu 22.12.2008 otsus oli õigusvastane.

7. Kohus on seisukohal, et Vormsi Vallavolikogu 22.12.2008 otsuse nr 40 näol oli tegemist õigusvastase haldusaktiga. HMS § 55 lg 1 sätestab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 63 lg 2 p 5 näeb haldusakti kehtivuse eeldusena ette, et haldusaktist peavad selguma õigused ja kohustused, need kohustused ei tohi olla vastukäivad ning haldusakti peab olema võimalik täita.

Vormsi Vallavolikogu 22.12.2008 otsusega nr 40 (tl 13) on otsustatud otsustuskorras anda kaebajale 10-ks aastaks rendile Kersleti kivilaut avalikuks kasutamiseks. Nimetatud otsusest ei nähtu põhjendusi ega kaalutlusi, miks on vastustaja otsustanud just otsustuskorras (mitte korraldanud enampakkumist) anda kaebaja kasutusse Kersleti lauda; miks on peetud vajalikuks anda rendile nimetatud laut tasuta (hoone konserveerimine); milliseid huve on vastustaja sellise otsuse tegemisel kaalunud ega ka see, millistel tingimustel on vald nõus lauda rendile andma. Nii pole võimalik kontrollida, millistest põhjendustest lähtuvalt ja millistel tingimustel on Kersleti laut kaebajale tasuta rendile antud.

Eelnevast tulenevalt nõustub kohus vastustajaga, et volikogu 22.12.2008 haldusakt ei ole selge ega üheselt mõistetav – sellest ei selgu, millistel tingimustel Kersleti laut kaebajale rendile antakse. Kohus möönab, et Vormsi Vallavolikogu 15.12.2006 määruses nr 9 „Vallavara valitsemise kord“ (muudetud 16.11.2007 määrusega nr 7) ei ole sätestatud otseselt, et sellised tingimused peaksid sisalduma haldusaktis, millega otsustuskorras valla vara kasutusse antakse. Siiski tuleneb selline kohustus HMS § 55 lg-st 1, mille kohaselt peab haldusakt olema üheselt mõistetav ja selge ning haldusakti kehtivuse eeldustest, et sellest haldusaktist peavad selguma õigused ja kohustused ning

7 seda haldusakti peab olema võimalik täita (HMS § 63 lg 2 p 5). On ilmne, et üksnes otsustus lauda rendile andmise kohta ei ole piisavalt üheselt mõistetav haldusakti probleemideta täitmiseks – sellest ei selgu, millistest tingimustest lähtuvalt laut rendile antakse. Et haldusakt on puudulikult põhjendatud ja on ebaselge ning mitte täidetav, on leidnud kinnitust praktikas. Nii on haldusakti puudused põhjustanud ligi 6-aastase vaidluse poolte vahel selle üle, millistel tingimustel rendileping sõlmitakse. Poolte vahel on toimunud kohtumisi, lepingu tingimuste üle on vaieldud e-posti vahendusel ning on tehtud korduvaid parandusi üksteise lepingu projektidesse. Sellise pooltevahelise vaidluse ja selgusetu olukorra oleks saanud ära hoida, kui vastustaja poleks rikkunud 22.12.2008 otsuse tegemisel HMS § 55 lg-t 1 ja § 56 lg-t 3, sätestades haldusaktis ära korrektsed kaalutlused ning ka rendile andmise tingimused. Kohus viitab analoogia korras, et praktikas on tavaks, et vallavara kasutusse andmisel avaldatakse rendilepingu tingimused enampakkumise teates või selle dokumentatsioonis. Nii on võimalik enampakkumisel osalejal enne osalemist tutvuda, millistel tingimustel valla vara kasutusse antakse. Enampakkumise lõppedes sõlmitakse rendileping valla poolt määratud tingimustel ning vaidlust enam nende tingimuste üle tekkida ei saa (vt ka näiteks uut Vormsi Vallavolikogu 01.02.2012 määrust „Vallavara valitsemise kord“ §-i 11 ja §-i 16). Nii on ka valla vara otsustuskorras rendile andmisel, millisel juhul rendile andmise haldusakti lisana kinnitatakse rendilepingu põhi.

8. Vastustaja on õigesti leidnud, et asjaolu, et Vormsi valla õigusja majanduskomisjon pole varasemalt pidanud võimalikuks volikogu 22.12.2008 otsust tühistada, ei mõjuta volikogu 28.02.2014 otsuse sisulist õiguspärasust. Üksnes komisjoni liikme arvamusest, et volikogu 22.12.2008 otsuse puhul ei esine tühisuse aluseid (31.05.2010 volikogu protokoll nr 5, tl 79-80), ei saa tuletada selle otsuse õiguspärasust. Haldusakti õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda HMS §-st 54 jj. Lisaks ei ole komisjoni liige nimetatud protokollis välistanud volikogu 22.12.2008 otsuse tühistamist kaalutlusotsusega.

9. Volikogu 28.02.2014 otsuse õiguspärasust ei mõjuta ka asjaolu, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu on lepingueelsed läbirääkimised takerdunud ning kas lepingueelsetes läbirääkimistes on järgitud mõistlikkuse põhimõtet, mistõttu on asjakohatud kaebaja sellekohased väited. Kui kaebaja leiab, et vastustaja on VÕS-st tulenevaid lepingueelsete läbirääkimiste nõudeid rikkunud, saab ta sellekohase hagi esitada üldkohtusse. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebajal puudub õigus nõuda vallalt rendilepingu sõlmimist temale sobivatel tingimustel. Tegemist on valla omandiga ning ainuüksi valla otsustada on see, kas üldse ja millistel tingimustel ta oma vara rendile soovib anda.

10. Eelöeldu tõttu on kohus seisukohal, et volikogu 22.12.2008 otsuse näol ei olnud tegemist õiguspärase haldusaktiga, kuna vastustaja oli selle andmisel rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust (HMS § 56) ning tegemist ei olnud seega selge ja üheselt mõistetava haldusaktiga (HMS § 55 lg 1). Nimetatud puudused koosmõjus muutsid haldusakti täitmise võimatuks. Seega on vastustaja tuginenud volikogu 28.02.2014 otsuses õigele eeldusele, et volikogu 22.12.2008 otsus oli õigusvastane.

11. Õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada HMS §-s 67 sätestatud usalduse kaitse põhimõtet (HMS § 66 lg 1). Õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb haldusorganil seega kaaluda, kas isikul on õiguspärane ootus haldusakti kehtima jäämise suhtes ning kas selline õiguspärane ootus on kaalukam, kui avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.

Kohus ei saa nõustuda kaebajaga, et kaebajal tekkis usaldus volikogu 22.12.2008 otsuse kehtima jäämise osas seepärast, et volikogu on 31.05.2010 istungil pidanud 22.12.2008 otsust õiguspäraseks. Millistel juhtudel tekib isikul usaldus haldusakti kehtima jäämise osas, on sätestatud HMS § 67 lg-s 2 ning asjaolud, mis usalduse tekkimise välistavad, on sätestatud HMS § 67 lg-s 4. HMS § 67 lg-s 2

8 sätestatud asjaolusid (haldusakti alusel saadud vara ärakasutamine, oma vara käsutamiseks tehingu tegemine või muul viisil oma elukorralduse muutmine) konkreetsel juhul ei esine. Ka ei esine HMS § 67 lg-s 4 sätestatud usalduse tekkimist välistavaid asjaolusid. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja ilmselt siiski teinud mõningaid kulutusi, näiteks koostanud eskiisi lauda konserveerimiseks (tl 107- 110), kuid kuivõrd nimetatud kulutuste tegemise ajaks ei olnud sõlmitud rendilepingut kaebaja ja vastustaja vahel, on tegemist kaebaja poolt võetud teadliku riskiga, mida ei saa põhjendada usalduse kaitsega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid nimetatud eskiisprojekti maksumuse kohta, kuid ilmselgelt ei saa nimetatud eskiisi maksumus olla mastaabis, mis oleks võrreldav HMS § 67 lg-s 2 nimetatud alustega. Lisaks – nagu kohus juba eelnevalt mainis – oli eskiisprojekti tellimine ilma lepingu sõlmimiseta ennatlik.

12. Vaidlustatud otsusest nähtub, et volikogu otsuse nr 40 kehtetuks tunnistamiseks esineb avalik huvi hoone jätkuva lagunemise vältimiseks, mis kaalub üles kaebaja huvi volikogu 22.12.2008 otsuse kehima jäämiseks.

Kohus leiab, et puudub kahtlus, et avalikuks huviks on vallale kuuluv kivilaut võimalikult kiiresti heakorrastada. Eelöeldu oli ilmselgelt ka põhjus, miks volikogu 22.12.2008 otsusega anti kaebajale kivilaut rendile. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja poolt pidevalt hoone lagunemisele viitamine on otsitud põhjus. Et lauda seisukord on halvenenud, kinnitavad vastustaja 02.06.2014 edastatud fotod (tl 66-68). On ka ilmselge, et kui hoone seisab sedavõrd pika aja tühjana, siis see laguneb ning selle seisukord halveneb. Kaebaja väited seoses Saxby objektiga on asjassepuutumatud. Seega, kuna pooled on vaielnud rendilepingu tingimuste üle juba ca 6 aastat ning kaebajal puudub õigus nõuda rendilepingu sõlmimist temale sobivatel tingimustel, leiab kohus, et isegi kui kaebajal oleks õiguspärane ootus volikogu 22.12.2008 otsuse kehtimajäämise suhtes, taanduks see ootus ülekaaluka avaliku huvi ees, milleks on vallale kuuluva lauda kiire heakorrastamine. Seetõttu on vastustaja õigesti leidnud, et esineb avalik huvi lauda renoveerimiseks, mis on kaalukam kaebaja võimalikust õiguspärasest ootusest.

Vastustaja pahatahtlikku käitumist asja materjalidest ei nähtu. Vastupidi, vald on kaebajale väga pikalt (ca 6 aastat) vastu tulnud ning pidanud läbirääkimisi rendilepingu tingimuste üle. Vastustaja on läbirääkimiste käigus nõustunud mitmete kaebaja poolt tehtud muudatusettepanekutega. Seetõttu on ka asjakohatud kaebaja väited, et vastustaja ei soovi tegelikkuses kaebajale lauta rendile anda. Nagu kohus on korduvalt märkinud, siis puudub kaebajal õigus nõuda endale sobivatel tingimustel rendilepingu sõlmimist. Et vastustaja soovib siiski hoonet rendile anda, eesmärgiga see konserveerida, nähtub 28.02.2014 volikogu protokollist.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et haldusakti kehtetuks tunnistamisel pole volikogule esitatud piisavalt teavet lepingu mittesõlmimise asjaolude kohta kaalutlusõiguse õiguspäraseks teostamiseks. Asja materjalidest nähtub, et volikogu on olnud kursis vaidlusega lepingu tingimuste üle (Vormsi Vallavolikogu 31.05.2010 istungi protokoll nr 5 päevakorrapunkt nr 1, tl 79-80). Ka nähtub 28.02.2014 istungi protokollist, et volikogule on piisavalt selgitatud 22.12.2008 otsuse kehtetuks tunnistamise asjaolusid õiguspärase otsuse langetamiseks. Kohtu arvates puudus vajadus detailse ülevaate andmiseks, milliste sisuliste lepingutingimuste üle pooled vaidlesid. Kohus kordab, et üksnes vastustajal endal on õigus määrata, milliste tingimustega ta on nõus oma vara rendile andma. Asjaolu, et kaebaja oli taaskord talle esitatud viimast lepinguvarianti endale sobivamaks soovinud muuta, kinnitab vaid fakti, et pooled ei jõua lepingutingimuste osas kompormissile.

13. Kohus leiab, et volikogu 22.02.2014 otsuse õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, et vastustaja on otsuses viidanud HMS § 63 lg 2 p-le 5, mis sätestab haldusakti tühisuse alused. Otsusest on võimalik üheselt aru saada, et vastustaja on soovinud volikogu 22.12.2008 haldusakti tühistada, kuna tegemist

9 oli õigusvastase haldusaktiga ning asjas esines ülekaalukas avalik huvi selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja on otsuse põhjendustes ning õiguslikus aluses viidanud ka seda kinnitavatele asjakohastele normidele. Seega ei saanud selline normiviide ning vastustaja soov hoida ära täiendavaid kohtuvaidlusi mõjutada asja sisulist otsustamist (HMS § 58).

14. Kaebaja väited seoses märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse rikkumisega jäävad kohtule arusaamatuks. Kaebaja pole selgitanud, millisele kaebaja avaldusele on vastustaja jätnud tähtaegselt vastamata ning kuidas see mõjutas asjas vaidlustatud otsuse õiguspärasust. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ka ühtegi taotlust seonduvalt valla tegevusega talle vastamisel. Seetõttu jätab kohus kaebaja sellekohased väited tähelepanuta.

15. Kõike eelöeldut arvesse võttes on kohus seega seisukohal, et asjas vaidlustatud Vormsi Vallavolikogu 22.02.2014 otsus nr 4 on õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt sellele sättele jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik