3-14-51804/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51804 Haldusasi OÜ Prügimees kaebus Tallinna linna riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Haabersti ja Kristiine)“ (viitenumber 152301) hankedokumentide lisa 1 punkti 3 ja lisa 2 punkti 3.5 tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks viia nimetatud punktid kooskõlla õigusaktidega ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 08.08.2014 otsuse nr 176-14/152301 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Prügimees, volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe; Vastustaja (hankija) – Tallinna linn, volitatud esindajad Kristel Kivijärv ja Kristjan Mark Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.09.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Prügimees apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.09.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-51804 ja lõpetada haldusasja menetlus. 2. Tagastada AS-le Eesti Keskkonnateenused (registrikood 10277820), kontole EE941010220033826018 AS-s SEB Pank, käesolevas asjas tasutud riigilõiv summas 2556,46 eurot, lisades maksekorraldusele viitenumbri 99000037. 3. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.10.2014 (HKMS § 278 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Keskkonnaamet (hankija) avaldas 09.06.2014 riigihangete registris riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Haabersti ja Kristiine)“ (viitenumber 152301) hanketeate ning tegi kättesaadavaks hankedokumendid (HD).

3-14-51804 2(8) 2. OÜ Prügimees esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 17.07.2014 vaidlustuse, milles palus kohustada hankijat viima hanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla. 3. VAKO 08.08.2014 otsusega vaidlustuses nr 176-14/152301 rahuldati vaidlustus osaliselt ning kohustati Tallinna Keskkonnaametit viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega: HD p-d 5.4.1, 9.3, 10.2, HD lisa „Hankelepingu projekt“ p 5.1 ning HD lisa „Pakkumuse maksumuse vorm“ osas, milles need näevad ette, et pakkuja peab kogumisvahendi, mille suurus jääb vahemikku 140 liitrit ja 1100 liitrit, tühjendamiseks pakkuma ühte hinda ja tellija maksab töövõtjale erineva suurusega kogumisvahendite tühjendamise eest ühte hinda.

HD p-d 10.2 ja 10.4 ning HD lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ p 35, mis näevad ette, et tellija maksab töövõtjale tasu olenemata kogumisvahendi täitumisest ja kaalust.

Ülejäänud osas jättis VAKO vaidlustuse rahuldamata:

HD lisa 1 p 3 ja lepingu p 3.5 ei ole õigusaktidega vastuolus. Jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 1 ja § 67 lg 3 p 4 kohaselt peab kohalik omavalitsus korraldatud jäätmeveo tellimisel HD-s määrama kindlaks jäätmekäitluskoha. HD lisa 1 p-des 3 ja 7 on määratud jäätmete vastuvõtukohad kuni 28.02.2015 ja tingimus, et alates 01.03.2015 asuvad need Tallinna piirist mitte kaugemal kui 20 km. Hankemenetluse nr 128888 tulemusel on määratud hankelepinguga osa liiki jäätmete jäätmekäitluskohad kuni 28.02.2015, teiste jäätmete osas ei ole käitluslepingu täitmine veel alanud ning hankijal on võimalik pikendada kehtivat käitluslepingut kahe aasta võrra. Uute jäätmekäitluskohtade leidmiseks on kuulutatud välja riigihange. JäätS ei välista jäätmekäitluskoha muutmist korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise ajal. Käitluskohtade muutumist reguleerivad ka HD.

Hankijal on õigus esitada hankes tingimusi, mille kohaselt ei saa jäätmevedaja veetavate jäätmete omanikuks.

Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määruse nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ (JHE) lisa 2, millega on määratud Haabersti korraldatud jäätmeveo piirkonna suurus, on üldakt, mille õigusaktidega vastuolus olevaks tunnistamine ei ole VAKO pädevuses.

4. OÜ Prügimees esitas 18.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Keskkonnaameti riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Haabersti ja Kristiine)“ (viitenumber 152301) HD lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punkt 3 ja HD lisa 2 „Hankelepingu projekt“ punkt 3.5 ning kohustada Tallinna Keskkonnaametit viima need kooskõlla õigusaktide nõuetega. Ühtlasi palus kaebaja tühistada VAKO 08.08.2014 otsuse nr 176- 14/152301 osas, milles OÜ Prügimees vaidlustus jäeti rahuldamata (s.o otsuse punktid 17 kuni 19 ning otsuse resolutsioon vastavas osas). Kaebaja kinnitas kohtule, et ei vaidlusta VAKO otsuse punkti 25 (jäätmehoolduseeskirja puudutav) ega punkte 20-24 (jäätmete omandiõigus). Kaebust põhjendati järgmiselt.

Tehnilise kirjelduse punktis 3 ja hankelepingu projekti punktis 3.5 on määratud jäätmete vastuvõtukohad, seega teised käitluskohad jäätmeid vastu võtta ei saa. Hankija peab käitluskohtade määramiseks viima läbi riigihanke. Riigihanke nr 128888 tulemusena sõlmitud hankelepingu kehtivuse tähtaeg on lühem kui käesolevas hankes ettenähtud teenuse osutamise periood. Hankelepingu nr 128888 lühemat tähtaega ei saa õigustada asjaoluga, et hankijal on õigus muuta vastuvõtukoha asukohta. HD ei kohusta hankijat jäätmete vastuvõtukohta vahetama, kui hankelepingu kehtivus lõppeb. Hankeleping nr 128888 on Haabersti ja Kristiine veopiirkondi

3-14-51804 3(8) puudutavas osas tühine, kuna teenuse osutamine algab kaks ja pool aastat pärast hankemenetluse nr 128888 hankedokumentides näidatud eeldatavat algust. Kui pakkujad oleksid riigihankes nr 128888 teadnud, et teenuse osutamine algab alles 2014. aasta lõpus, oleksid nad teinud teistsugused pakkumised. Hankeleping nr 128888 on vastuolus RHS § 3 p-dega 2 ja 3. Hankija ei ole seni riigihankes nr 152025 hankelepingut sõlminud ning on arusaamatu, miks hankija ei ole enne veohanget viinud läbi käitluskohtade hanget. Hilisema hankemenetluse läbiviimine ei õigusta jäätmekäitluskohtade kindlaksmääramist käesoleva asja hankedokumentides.

JHE lisa 2 on põhiseadusega vastuolus. JäätS § 67 lg 5 kohaselt ei tohi jäätmeveo piirkonna elanike arv olla üldjuhul suurem kui 30 000. Haabersti piirkonna elanike arv on 41 760. Eeskirjast ei nähtu põhjendusi, miks ületab eeskirjaga määratud veopiirkonna suurus seaduses sätestatud ülempiiri. Ülempiiri ületavate piirkondade moodustamine on Tallinnas reegliks. Seadusandja eesmärgiks normi kehtestamisel on olnud vähendada monopoliseerumise ohtu jäätmeveol. Kui veopiirkond jaotataks kaheks, oleks kaebajal suurem võimalus saavutada hankelepingu sõlmimine ühes või teises piirkonnas. Seega kahjustab rohkem kui 30 000 elanikuga veopiirkonna moodustamine kaebaja võimalusi hankelepingu sõlmimiseks ning JHE säte on seega vastuolus ka RHS §-ga 1 ja § 3 p-ga 1. Kohaliku omavalitsuse üldakt ei tohi olla seadusega vastuolus.

5. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

JäätS ei keela veolepingu kehtivuse ajal jäätmekäitluskohta vahetada. Käitluskoha muutumisest teavitatakse vedajat 14 päeva ette. Hankijal on kohustus tagada, et käitluskoht oleks kogu veoteenuse osutamise jooksul välja valitud teenuste kontsessiooni andmise kaudu. Hankemenetluses nr 128888 oli HD-s märgitud, et juuni 2012 on eeldatav teenuse osutamise algusaeg. Tegelikult algas teenuse osutamine 01.03.2013 ning teenuse osutamine lõppeb kõigis piirkondades kahe aasta möödumisel 28.02.2015, sõltumata sellest, kas konkreetses piirkonnas on teenust 2 aasta jooksul osutatud. Kaebaja ei esitanud riigihankes nr 128888 pakkumust, mistõttu ei saa lepingu hiljem täitmine rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja ei saa ennatlikult tugineda riigihankes nr 128888 lepingu pikendamise tühisusele olukorras, kus hankija on läbi viimas hanget nr 152025 käitluskohtade leidmiseks ja sellist lepingu sõlmimist ei ole veel toimunud.

JHE on antud kehtiva õiguse alusel. JäätS § 67 lg 5 reguleerib veopiirkonna määramist üksnes korraldatud jäätmeveo teenuse tellimisel ega piira selle määramist JHE-s. Hankija võib hankemenetluses moodustada veopiirkonna mitmest JHE veopiirkonnast, mistõttu ei võimaldaks Haabersti piirkonna kaheks jagamine kaebajal suurema tõenäosusega lepingut sõlmida. Kui HD-s määratud veopiirkond erineks JHE-s määratud piirkonnast, saaks isik selle vaidlustada eeldatava vastuolu tõttu JäätS § 67 lg-ga 5. JHE on hankijale täitmiseks kohustuslik, seega ei saa hankija Haabersti veopiirkonda poolitada. JHE ei ole vastuolus JäätS § 67 lg-ga 5, kuna see säte ei reguleeri veopiirkonna suuruse kindlaks määramist. JHE seletuskirjas on põhjendatud Haabersti ühe veopiirkonna loomist parema logistika ja väiksema keskkonnamõjuga. Tallinna linna jäätmeveopiirkondade kehtestamisel on arvestatud haldusterritooriumi jaotust linnaosadeks. Samuti on arvestatud JäätS § 67 lg-s 6 loetletud asjaolusid. Veopiirkondi ei pea moodustama ainult elanike arvu järgi.

6. Tallinna Halduskohtu 22.09.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

HD ei ole JäätS § 67 lg 3 p-ga 4 vastuolus. HD kohaselt on määratud kolm jäätmekäitluskohta, kuid nende jäätmekäitluskohtade suhtes sõlmitud hankelepingud ei kehti sama ajani, kui käesoleva hanke raames tellitav jäätmeveo teenus. JäätS ega RHS ei sätesta, et jäätmekäitluskoha hange peab olema läbi viidud enne veoteenuse riigihanke välja kuulutamist, samuti ei keela seadus veoteenuse hankelepingu jooksul jäätmekäitluskohta muuta. Seadusandja vastupidist tahet ei anna välja lugeda

3-14-51804 4(8) ka sätte kehtestanud jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse arutelust Riigikogus (http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&pkpkaupa=1&toimetatud=1&toime tamata=0&date=1276589782&paevakord=6711).

Kaebaja leiab, et hankemenetluses nr 128888 sõlmitud hankeleping on Haabersti ja Kristiine veopiirkondi puudutavas osas tühine. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõuet, kuid arvestades seda, et kaebaja viidatud hankes ei osalenud, poleks tal ilmselt kaebeõigust sellise nõude esitamiseks ning kohus ei pea vajalikuks teha kaebajale kaebuse täiendamise ettepanekut. Kohtuotsuse põhjendustes ei saa lepingu tühisust tuvastada (vt Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2014 otsus nr 3-13-1811). Lisaks ei ole hankeleping tühine, sest riigihanke nr 128888 hankedokumentide punkti 3.4 kohaselt oli teenuse osutamise eeldatav algusaeg 2012 juuni, mistõttu hankega alustamise aja nihkumine hilisemaks ei tähenda ka hanketingimuste muutmist. HD p 3.4 väljendab üksnes võimalikku, oletatavat ehk arvatavat teenuse osutamise alustamise aega ja hankija ei ole sellega seotud. Tegemist ei ole teenuse osutamisega alustamise kindla tähtajaga. Seega ei ole käesolevas asjas vajalik ka tuvastada, millistel põhjustel hankelepingu sõlmimine viibis. Pakkujaid ei ole koheldud ebavõrdselt, kuna kõigil pakkujatel tuli lähtuda tingimusest, et eeldatav teenuse osutamise aeg on 2012 juuni. Hankelepingu sõlmimisega viivitamine võiks eelkõige rikkuda töövõtja, mitte kaebaja õigusi, kuna töövõtja on seotud oma pakkumusega, sh pakutud hinnaga, ning seetõttu võib töövõtja saada üldise hinnatõusu tõttu kahju. Töövõtja ega teised pakkujad hankemenetluses nr 128888 ei ole pidanud vajalikuks enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Seega on käesoleva hanke väljakuulutamise ajast kuni eeldatava hankelepingu sõlmimise ajani ja sealt edasi kuni 28.02.2015 olemas riigihankemenetluse korras määratud käitluskohad, mis on loetletud HD tehnilise kirjelduse punktis 3 ja hankelepingu projekti punktis 3.5. Nendesse käitluskohtadesse vedamine on vastavuses ka JHE § 12 lg-ga 5. Lisaks on hankija välja kuulutanud riigihanke nr 152025, mille tulemusena selgitatakse välja käitluskohad alates 28.02.2015. Asjaolu, et pakkujal puudub täielik garantii kindla käitluskoha suhtes kogu veolepingu kehtivuse jooksul, ei saa pakkuja õigusi rikkuda, arvestades seda, et sellist kindlustunnet täielikult pakkujale tagada ei ole eluliselt võimalik. Hankelepinguga on reguleeritud nii käitluskohtade muutumine kui ka transporditasu sõltuvalt käitluskoha kaugusest Tallinnast. Käitluskoha leidmiseks riigihanke läbiviimine on hankija kohustus ning selle kohustuse rikkumisest ei tulene veoteenuse osutajale õiguslikke tagajärgi. Ka asjaolu, et HD-s puudub hankijale seatud kohustus jäätmete vastuvõtukohta muuta, kui senise käitluskoha hankelepingu kehtivus lõppeb, ei saa kaebaja õigusi rikkuda.

Kaebaja leiab, et JHE lisa 2 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see määrab Haabersti jäätmeveopiirkonna suuruse nii, et piirkonna elanike arv on 41 670. Eeskiri kohaliku omavalitsuse määrusena on üldakt, mis iseseisvalt kaebaja õigusi ei mõjuta.

HD lisa 1 punkt 4 ise ei määra jäätmeveopiirkonna suurust, vaid viitab üksnes JHE-le. Seega ei tingiks JHE-s määratud veopiirkonna suuruse muutmine tingimata HD lisa 1 punkti 4 õigusaktidega vastuollu sattumist, kuna see ei sätesta iseseisvalt kaebajale kui pakkumusest huvitatud isikule ühtegi õigust ega kohustust. Küll aga tähendaks JHE lisa 2 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tunnistamine seda, et HD lisa 1 punkt 4 viitab kehtetule õigusaktile ning seega on hankedokumentides veopiirkond määramata, mis on vastuolus JäätS § 67 lg 3 punktiga 1.

PS § 15 lg-st 1 ja RHS § 117 lg-st 1 tuleneb, et ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus peab olema kantud soovist kaitsta isiku õiguseid või huvisid (konkreetne normikontroll). Kohus möönab kaebaja üldist huvi, et kohaliku omavalitsuse õigusaktid oleksid kooskõlas seaduste ja põhiseadusega (PS § 3 lg 1). Tavapäraselt on analoogsetes kohtuasjades vaidluse all, et kohaliku

3-14-51804 5(8) omavalitsuse määrustega piiratakse isikute õigusi või vabadusi ulatuses, mida on lubatud piirata üksnes seadustega (vt nt Riigikohtu 14.06.2011 otsus nr 3-4-1-13-11). Ka kaebaja viidatud Riigikohtu 03.12.2007 otsuses nr 3-3-1-41-06 piirati isiku omandiõigust ehituskrundi suuruse määramisel. Käesolevas asjas Haabersti jäätmeveopiirkonna suurus otseselt kaebaja õigusi ei piira ega kohustusi ei tekita. Kaebaja soov jagada jäätmepiirkonnad väiksemaks ei pruugi kaebaja õiguste kaitsele kaasa aidata, sest hankijal on kaalutlusõigus, kas jaotada hange osadeks ja lubada pakkumuste esitamist ühele või mitmele osale. Tegemist on otstarbekuse küsimusega, mille üle kohtulikku kontrolli ei ole lubatav teostada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et JHE lisa 2 põhiseaduslikkuse järelevalve ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest normi kehtetuks tunnistamine ei võimalda kaebaja õigusi kaitsta.

Isegi kui möönda kaebaja õiguste riivet, pole JHE lisa 2 seadusega ega põhiseadusega vastuolus. Arvestades JäätS § 67 lg-te 5 ja 6 sõnastust koosmõjus, ilmneb, et kohalikul omavalitsusel on veopiirkonna kehtestamisel kaalutlusõigus. Kuna kohalikule omavalitsusele on antud luba erandi tegemiseks, saab kohus erandi tegemise tunnistada põhiseadusvastaseks üksnes siis, kui üldjuhust kõrvalekalle on ilmselgelt meelevaldne või volitusnormi kuritarvitamine. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Käesoleval juhul on hankija määranud jäätmepiirkonna, mis on ca 37% seadusega eeldatud jäätmeveopiirkonnast suurem. Üldakti põhjendused ei pea sisalduma üldaktis endas, seletuskirjas on põhjendatud piirkonna suurust logistika paranemise ja keskkonnamõju vähenemisega. Lisaks tõi hankija välja, et arvestatud on Tallinna linna haldusterritooriumi jaotust ning samuti hoonestust ning teede- ja tänavatevõrku. Asjaolu, et Tallinna linn on moodustanud mitu piirkonda, milles on rohkem kui 30 000 elanikku, ei muuda iseseisvalt Haabersti piirkonna moodustamist õigusvastaseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. OÜ Prügimees apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus ja VAKO otsus p- de 17-19 osas ning kaebus rahuldada selliselt, et tühistatakse vaidlusaluse hanke HD lisa 1 p 3 ja lisa 2 p 3.5 ning kohustatakse vastustajat nimetatud punktid kooskõlla viima õigusaktide nõuetega ja jäetakse kohaldamata JHE lisa 2 Haabersti veopiirkonna suurust kindlaks määravas osas, kuna see on vastuolus PS § 3 lg 1 ls-ga 1, §-ga 31 ja § 154 lg-ga 1. HD lisa 1 p 3 ja lisa 2 p 3.5 osas on kohus jätnud tähelepanuta, et nende punktide ajaline kehtivus ei ole piiratud ning hankega 128888 valitud jäätmekäitluskohtade õigus võtta vastu Haabersti ja Kristiine veopiirkonna jäätmeid ei ole seotud viidatud hanke tulemusena sõlmitud lepingu lõppemisega. Samuti puudub HD-s viide, et hankija on kohustatud määrama uued jäätmekäitluskohad. Seega on hankija andnud ilma kohase hankemenetluseta ainuõiguse Kristiines ja Haaberstis tekkivate jäätmete käitlemiseks HD-s näidatud veoteenuse perioodiks. HD lisa 1 p 3 ja lisa 2 p 3.5 ei saa hankija õigustada poolelioleva hankega nr 152025, sest haldusakti õiguspärasust hinnatakse ex ante vaatepunktist (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-72-09, p 18, nr 3-3-1-1-14, p 13), vaidlustuse esitas kaebaja juba 17.07.2014, samas kui hankes 152025 oli pakkumuste esitamise tähtaeg 24.07.2014. Hankelepingu tühisus riigihankes nr 128888 omab kaebuse lahendamisel olulist tähtsust, sest sellisel korral oleks HD-s määratud jäätmekäitluskohad määratud ilma kohase hankemenetluseta. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-59-06 leidnud, et maavanem saab menetluses tähtsust omava asjaolu tuvastamisel tuvastada tsiviilõigusliku lepingu tühisust (p 10). Analoogiliselt peaks olema selline õigus halduskohtul. Viidatud hankelepingu vaidlustamiseks kohtusse või VAKO-sse pöördumine polnud kaebajal võimalik, sest kaebajal ei olnud enne HD-ga tutvumist mingit huvi selle hankelepingu tühisuse vastu. Tuvastamiskaebuse esitamine oleks võimalik ka praegu, kuid ilmselt kestaks selle menetlemine kauem kui kiireloomulise hankeasja lahendamine. Teiseks algab hankelepingu nr

3-14-51804 6(8) 128888 alusel Haabersti ja Kristiine veopiirkonnas teenuse osutamine ca kaks ja pool aastat hiljem kui viidatud riigihanke teenuse osutamise tähtpäev ette nägi. Arvestades Euroopa Kohtu seisukohti p-des 31, 34 ja 35 kohtuasjas C-454/06 (Pressetext) ja Riigikohtu seisukohti p-s 24 haldusasjas nr 3-3-1-39-12, on sellise pakkumise esitamist, pakkuja kvalifitseerimist ja pakkumise maksumust mõjutava olulise tingimuse muutmine aluseks lepingu tühisusele. Kaebeõiguse osas tugineb kaebaja Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-06-647 avaldatud seisukohale, et konkurendi kaebeõigust ei saa välistada, kui vastuolus konkursi tingimustega antakse lepingupoolele mingeid eeliseid. Hankelepingu tühisuse korral saaks kaebaja ise osutada jäätmete käitlemise teenust. HD lisa 1 p 4 esimese lause järgi on jäätmeveo piirkondade suurused määratud kindlaks JHE- s. JHE lisa 2 kohaselt on Haabersti jäätmehoolduspiirkonna suurus 13 745 elaniku võrra suurem kui jäätmeseaduse § 67 lg-s 5 sätestatud ülempiir 30 000 elanikku. Eeltoodu on ohuks monopoliseerumisele, milline eesmärk oligi elanike piirarvu määramisel. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et hankijal on kaalutlusõigus, kas jaotada hange osadeks ning puudub kohustus leida vedaja igale piirkonnale eraldi. Jäätmeseaduse § 67 lg 3 p-st 1 tuleneb, et korraldatud jäätmeveo hange kuulutatakse välja ja viiakse läbi veopiirkonna põhiselt, seega pole võimalik võtta pakkumisi mitme veopiirkonna kohta korraga. Mida enam ettevõtjaid saab jäätmeveokonkurssidel osaleda, seda suurem on ettevõtjate vaheline konkurents ning madalam teenuse hind. Kohus peab kontrollima, kas veopiirkond vastab nõuetele või mitte. Kaebaja ei nõustu kohtuga, et see on otstarbekuse küsimus. Otstarbekuse küsimus on ta üksnes jäätmeseaduse § 67 lg 5 sätestatud piiride sees, kui piirkond on suurem, peab kohus kontrollima, kas see on määratud põhjendatult. JHE seletuskirja üldsõnalised väited ei põhjenda vähimalgi määral, miks veopiirkond peab olema suurem. Jäätmeseaduse § 67 lg-st 5 ei tulene, et veopiirkonnad peab määrama linnaosa põhiselt. JHE kehtestamiseks sellisel moel puudub seaduslik alus (vrdl. Riigikohtu otsus nr 3-3-1-41-06, p 27). 8. Tallinna linn vastuses apellatsioonkaebusega ei nõustu. Vastustaja märgib kõigepealt, et on 10.10.2014 muutnud HD lisa 1 p 3 ja HD lisa 2 p 3.5 sõnastust, sest esitatud vaidlustuste ja kaebemenetluse tõttu polnud hankelepingu täitmisega alustamine soovitud ajal enam võimalik. Kuna pakkumiste esitamise uus tähtaeg on 31.10.2014, eduka pakkumise leidmise ja teenuse alguse vahele peab jääma kolmekuuline periood (jäätmeloa taotlemine) ja vastustaja on planeerinud selle algusaja 01.03.2015, tekkis sellest tulenevalt vajadus muuta ka HD-s näidatud jäätmekäitluskohti, sest riigihanke 128888 tulemusena määratud jäätmekäitluskohtadega sõlmitud leping lõpeb 28.02.2015. Uued jäätmekäitluskohad on leitud riigihanke nr 152025 tulemusena, kus vastustaja on 11.08.2014 teinud otsuse AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. See muudatus peaks kõrvaldama kaebuses esitatud kahtlused, kuid vastustaja ei võta kaebust õigeks. Vastustaja nõustub kohtu seisukohtadega, et jäätmekäitluskoha hange peab olema läbi viidud enne veoteenuse hanke väljakuulutamist ning et seadus ei keela muuta jäätmekäitluskohta veoteenuse hankelepingu kehtivuse jooksul. Hankelepingu nr 128888 tühisust oleks kaebaja pidanud nõudma eraldi menetluses ning tal oli selleks võimalus, kuna viidatud hankelepingu täitmine ei alanud kogu vaidlustamiseks ette nähtud kuuekuulise perioodi jooksul. Jäätmeseaduse § 66 lg 11 alusel korraldatud jäätmevedu rakendades on selge, et käitlushankele peab järgnema veohange ning kaebaja oleks saanud sellest lähtudes oma õiguste rikkumise võimalikkust hinnata. Kuna kaebaja vaidlustab praegu mitte käitlushanke, vaid veohanke HD-d, ei saa ta oma õiguste rikkumist põhjendada seeläbi, et soovib ise käitlemisteenust osutada. Veohankes ei saa nõuda kohtult kontrolli selle üle, kas jäätmekäitluskoht on määratud kohase menetlusega.

3-14-51804 7(8) JHE lisas määratud Haabersti veopiirkonna suurus pole vastuolus seadusandja eesmärgiga ka siis, kui selleks pidada jätkuvalt monopoliseerumisohu vähendamist jäätmete vedamisel. Tallinna linn on jaotatud 13 veopiirkonnaks, seega ei tekita Haabersti linnaosa lugemine üheks veopiirkonnaks monopoliseerumisohtu, sest konkurentsi jääb veel 12 jäätmeveopiirkonda. Vastustaja on endiselt seisukohal, et JäätS § 67 lg-st 5 tulenevad piirangud kehtivad korraldatud jäätmeveo HD-s veopiirkonna määramisel. Seega võib hankija ühe hankemenetluse raames anda ainuõiguse ühele vedajale mitmes veopiirkonnas jäätmete vedamiseks eeldusel, et jäätmeveoki täitumine on võimalik ühe kogumisringiga ning elanike üldarv on üldjuhul kuni 30 000. Tallinna Linnavolikogu on eeskirjaga määranud mitu veopiirkonda, mis elanike arvu poolest jäävad 30 000 piirist allapoole ja neis (nt Vanalinna ja Pirita) oleks võimalik anda ainuõigus samale vedajale ühe hankemenetluse raames. Veopiirkonna suurus ei pea avaldama mõju pakkuja kvalifitseerimistingimustele ning väiksemad veopiirkonnad ei tingi madalamaid kvalifitseerimise nõudeid. Vaatamata eeltoodule pole jäätmeseaduse § 67 lg 5 imperatiivne nõue ning vastustaja on oma kaalutlusõigust kasutanud. JHE seletuskirjas on põhjendatud Haabersti piirkonna suurendamist jäätmeveo logistika parandamise ja jäätmekäitluse keskkonnamõju vähendamisega – mida suurem on veopiirkond, seda kindlam on, et veokid saavad ühe kogumisringiga täis ega pea pooltühjalt sõitma. Veopiirkonda teenindavate sõidukite arv avaldab mõju keskkonnale. Piirkonnas, kus on üks vedaja, on tänavatel väiksem liikluskoormus ja madalam müra- ja õhusaaste. Kaebajal ei ole õigust asuda ise veopiirkondi määrama. 9. Täiendavas seisukohas leiab kaebaja, et HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel tuleb lõpetada menetlus HD lisa 1 p 3 ja lisa 2 p 3.5 puudutavas osas, tagastada selles osas ½ riigilõivust ja mõista linnalt välja ½ esindajatasudest, mis on kantud halduskohtus. Kaebaja nõustub, et praegune HD redaktsioon kõrvaldab HD õigusvastasuse, kuid leiab, et punktide muutmine oli tingitud sellest, et need olid õigusvastased. Ülejäänud osas jääb kaebaja apellatsioonkaebuse juurde ning rõhutab vastuseks vastustaja väitele, et kaebajal oli võimalik hankelepingu tühisust vaidlustada, et RHS § 117 lg 21 p-st 3 tulenevalt sellist vaidlustamise alust ei esine ning kaebajal puudus võimalus vaidlustada lepingut TsÜS § 87 alusel ka maakohtus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. HKMS § 152 lg 1 p 4 näeb ette, et juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt antud või toiming tehtud, lõpetab kohus määrusega menetluse. Kui tegemist on apellatsioonimenetlusega, näeb HKMS § 155 lg 3 ette, et menetlust lõpetava määrusega tühistatakse ühtlasi ka alama astme kohtu lahend. 11. Kaebaja taotles HD lisa 1 p 3 ja lisa 2 p 3.5 tühistamist ja vastustaja kohustamist nende punktide õigusaktide nõuetega vastavusse viimiseks. Apellatsioonimenetluse kestel 10.10.2014 muutis vastustaja nimetatud punkte ning kaebaja vastusest ringkonnakohtule selgub, et kaebaja on seeläbi saavutanud oma eesmärgi ega pea vajalikuks enam menetlust jätkata. Seega on täidetud eeldused halduskohtu otsuse tühistamiseks ning menetluse lõpetamiseks kaebuses HD lisa 1 p 3 ja lisa 2 p 3.5 vaidlustamise osas. 12. Kaebaja on leidnud, et ülejäänud osas tuleks menetlust jätkata. Arvestades apellatsioonkaebuse väiteid ja vaidlustatud kohtuotsuse põhjendusi, peab kaebaja ilmselt silmas nõuet jätta kohaldamata JHE lisa 2 Haabersti veopiirkonna suurust kindlaks määravas osas, kuna see on vastuolus PS § 3 lg 1 ls-ga 1, §-ga 31 ja § 154 lg-ga 1. Sellist nõuet HKMS § 37 ette ei näe. PS § 15 lg 1 ls 2 näeb ette, et isik võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda asjassepuutuva seaduse või muu õigusakti põhiseadusevastaseks tunnistamist. Praegusel juhul

3-14-51804 8(8) ei jää kohtu menetlusse mitte ühtegi kaebaja nõuet, mille puhul kontrollida, kas JHE on asjasse puutuv või mitte. Abstraktne normikontroll ei ole halduskohtus ega ringkonnakohtus võimalik. Seega pole pärast HD lisa 1 p 3 ja lisa 2 p 3.5 vaidlustamiseks esitatud nõuete osas menetluse lõpetamist ringkonnakohtu menetluses ühtegi nõuet, mille suhtes veel apellatsioonkaebuse väidete põhjendatust kontrollida ning ringkonnakohtul puudub võimalus menetluse jätkamiseks. 13. HKMS § 104 lg 5 p 4 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kuna kogu haldusasja menetlus kuulub lõpetamisele, tuleb kaebajale tagastada kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 2556,46 eurot. Kaebaja esindaja on ringkonnakohtul palunud riigilõiv tagastada AS- le Eesti Keskkonnateenused. 14. HKMS § 108 lg 6 näeb ette, et HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja taotles halduskohtus 1974,18 euro esindajakulu väljamõistmist, ringkonnakohtus esindajakulu väljamõistmise taotlust pole esitatud. Vastustaja rõhutas, et vaidlusaluseid punkte muutis ta seetõttu, et vaidlustuse ja kaebuse tõttu veninud hankes tuli veoteenuse osutamise algus edasi lükata. Kuna pakkumuste esitamise tähtaeg on vaidluse tõttu HD p-de õiguspärasuse üle määratud 31.10.2014 ning teenuse osutamine ei saa alata enne, kui edukaks tunnistatud pakkujale on väljastatud jäätmeluba, pole objektiivsetel põhjustel võimalik enne 01.03.2015 teenuse osutamisega alustada, mis omakorda tingis vajaduse muuta ka HD-s näidatud jäätmekäitluskohti. Seega on vastustaja veenvalt näidanud, et kaebus ja apellatsioonkaebus tingisid HD muutmise niivõrd, kuivõrd venitasid hankemenetlust. See ei ole aga HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulude vastustajalt väljamõistmise aluseks ning taotletud esindajakulud jäävad kaebaja enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 ls 4 kohaselt tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi