2-14-55033/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-55033 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 17.oktoober 2014.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-55033 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1597,50 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepingulised esindajad: Katri Bagirov ja Külli Aas (City Õigusbüroo OÜ, e-post katri@cityoigusabi.ee ja kylli@cityoigusabi.ee) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: Merle Albrant (OÜ Kairos, e-post merle@jkk.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 16.10.2014.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja Külli Aas, kostja ning tema lepinguline esindaja RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja XXX ja kostja XXX vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Pooled lepivad kokku, et XXX isa XXX maksab igas kuus alates novembrist 2014.a lapse XXX ülalpidamiseks elatist lapse emale XXX suuruses pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleval aastal 177,50 eurot ja 2015.a 195 eurot). 1.2. Elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega. 1.3. Elatis tuleb tasuda iga kuu 12. kuupäevaks. 1.4. Tagasiulatuv elatis summas 627,50 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul, alates

2-14-55033 2

novembrist 2014.a, tasudes igas kuus 52,29 eurot. 1.5. Menetluskulud jäävad hageja seadusliku esindaja ja kostja endi kanda. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-55033. 3. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta käesoleva määruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu elatise nõudes. 16.10.2014.a kohtuistungil esitasid pooled kohtule kompromissi mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 334 lg 1 teise lause kohaselt kohtuistungil esitatud avaldused, taotlused, seisukohad ja vastuväited protokollitakse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad hageja seadusliku esindaja ja kostja endi kanda. Kohus jätab TsMS § 168

2-14-55033 3

lg 3 alusel käesoleva määruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Kohus välistab poolte soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik