1-12-11801/167 · 1-12-11801/167 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr.1-12-11801

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20. oktoober 2014

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-11801 Kohtukoosseis Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kaitsja Kristine Kriisk Marina Davõdovitš Natalja Firsova (kirjalik arvamus) Eduard Bulattšik Asja läbivaatamise kuupäev 14.10.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi H.D´i enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.D, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta H.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Rahuldada kaitsja, advokaat Edu taotlus ard Bulattšik H.D´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 58,08 eurot (viiskümmend kaheksa eurot ja 8 senti), sh tasud 40 eurot, kulud 8,40 eurot, käibemaks tasudelt ja kuludelt 9,68 eurot.

Välja mõista H.D ´ilt kriminaalmenetluse kulud 58,08 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

H.D ´il alates kohtumääruse tasuda kaitsjatasu

12 kuulise tähtaja jooksul jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700024771. ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, kaitsjatasu.

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2 Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas 18.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.D tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

H.D on süüdi tunni

statud Viru Maakohtu 29.01.2013 kohtuotsusega 200 KarS § lg 2 p 4,7

alusel 2 aasta 2 kuu 65 järgi karistati KrMS § 238 lg 2 vangistusega, KarS § 69 lg 7, §

lg 2 alusel 13.07.2011 kohtuotsuse

suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu ga mõistetud kandmat karistuse osa 1 aasta 23 nin istuseks 3 aastat 2 kuud 23 a päeva võrra g mõisteti liitkar päeva ja lõpp vangistust. Karistuse kandmise algus 23.06.2012 15.09.2015.

Kinnipidamisasutuses kehtivad H.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

distsiplinaarkaristusi on 2. Vabanedes elukoht puudub. Kinnipeetaval on haridus põhi .

Kutsekoolis jäid keevitaja erialal õpingud pooleli seoses vangistusega. töötas Vanglas

majandustöödel. On osalenud sotsiaalprogrammis Viha Juhtimine. Sooritas edukalt riigikeele eksami A1 tasemel, soovib osaleda riigikeele A2 taseme kursustel. Vabanemisel garanteeritud

töökoht puudub. Kinnipeetav on karistatud 11 korda. Vabaduses tarvitas narkootikume,

sõltuvust eitab Kriminaalhooldusel olles ei täitnud üldkasuliku töö . tunde, tingimisi karistused pöörati täitmisele. H.D tingimisi enne tähtaega vabastamist. Viru Vangla toeta ei

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemisel H.D puudub

elukoht, kuna elukaaslane kolis lastega üürikorterist vanemate juurde. Vabanemisel puudub

garanteeritud töökoht. H.D kuritegelik käitumine on muutusteta alates 1999.aastast.

Prokurör ei toetanud oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, leides, et isikule oli mitmel korral antud võimalus kanda karistus vabaduses, kuid ta pani katseajal toime

uusi kuritegusid. Kannab karistust mh kahe röövimise eest ning ennetähtaegse vabastamise

korral saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne tugevalt riivata. Vabaduses puudub garanteeritud elukoht. Uute kuritegude toimepanemise riskid on väga kõrged.

Kohtuistungil

H.D taotles ennetähtaegset vabastamist. Selgitas, et hakkab elama elukaaslase juures, kes praegu üürib korterit. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu suhtes (et kindla elukoha puudumise tõttu ei saa elukaaslane võtta teda enda juurde elama) selgitas, et see olukord korteri üürileandjaga on nüüdseks lahendatud ning ta ikkagi saab elada elukaaslase elamispinnal. Soovib elada perega ja lastega koos.

Kaitsja toetas oma kaitsealuse taotlust. Viimasest distsiplinaarkaristusest on möödunud 1 aasta.

Vangistuse kandmise ajal on isik töötanud ja õppinud. Vabaduses on olemas kindel elukoht. Prokuröri seisukoht ei ole põhjendatud.

3 KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvu H.D nud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal

ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

H.D on kriminaalkorras karistatud 11 korda. Vabanedes puudub kinnipeetaval garanteeritud . töökoht Elukoha suhtes on olemas vaid H.D suuline kinnitus, et ta saab asuda elama elukaaslase juurde, kuid see väide on vastuolus vangla poolt esitatud materjalidega, millest nähtuvalt puudub H.D vabaduses kindel elukoht.

Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 2. Vaatamata sellele, et viimane neist oli määratud 5.12.2013, leiab kohus, et ka see asjaolu ei võimalda H.D ennetähtaegset vabastamist ning isegi olles kinnipidamisasutuses ei suuda isik käituda õiguskuulekalt.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas (distsiplinaarkaristused), tema võimalused

vabanemisel (kindla elu-

tumine enne vangistusse sattumist ja töökoha puudumine) ja tema käi (uued kuriteod pani toime käitumiskontrolli ajal) ning toimepandud kuriteo asjaolusid (esimese

raskusastme kuriteod – röövimised) ei anna alust H.D ennetähtaegseks vabastamiseks.

Kohus hindab positiivselt, et vangistuse kandmise ajal on H.D töötanud, õppinud eesti keelt ja osalenud sotsiaalprogrammis, kuid see ei kaalu üles ülalmärgitud negatiivseid asjaolusid. Samuti ei toeta H.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei vangla ega prokurör.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu H.D vabastamisega temale Viru Maakohtu 29.01.2013

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

/ /

Deniss Minzatov

Kohtunik