2-14-56822/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-56822

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Anu Villa vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

618,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ; registrikood

11906650, asukoht Rüütli 23, Tartu, 51006, Tartumaa.

Hageja

esindaja:

Alar

Kondratjev;

e-post

inkasso@sissenoudekeskus.ee

• Kostja: Anu Vill; isikukood 46608026015, elukoht

XXXXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Anu Villa vastu osaliselt.

2. Mõista Anu Villalt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks 26.01.2013 sõlmitud järelmaksulepingu nr

1301321/96ta alusel välja:

2.1. tagastamata krediidisumma 348,58 eurot, järelmaksuintress 18,01 eurot, viivis ajavahemiku

10.09.2013 – 29.08.2014 eest 60,34 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kulu 33,90

eurot, kokku 460 (nelisada üheksakümmend kaks) eurot 83 sent;

2.2. alates 30.08.2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 17,90%

tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta hageja menetluskuludest 85% kostja kanda ja 15% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

6. Mõista Anu Villalt välja menetluskulu 187 (ükssada kaheksakümmend seitse) eurot Kaupmehe

Järelmaks OÜ kasuks.

7. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS 1741 lg

4).

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud,

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

12.09.2014. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

üksnes osaliselt rahuldada ning osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS

§ 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduses tulenevalt on hageja ja kostja sõlminud 26.01.2013 järelmaksulepingu nr

1301321/96ta (edaspidi: järelmaksuleping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle

järelmaksu summa 393,49 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 10. septembril 2013 üles

põhjusel, et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud lepingujärgset võlgnevust.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja järelmaksulepingu alusel põhivõla 348,58 eurot,

järelmaksuintressi 18,01 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot, perioodil

10.09.2013 – 29.08.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 91,02 eurot ning tasumata

krediidiintressi 2,99 eurot ja alates 30.08.2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas.

5. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 348,58 eurot, järelmaksuintressi 18,01 eurot osas on

tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt järgis hageja lepingu

ülesütlemisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja

§ 399 lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist. Samuti on hagejal õigus nõuda enne lepingu

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi.

6. Järelmaksulepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel

maksegraafikus toodud ajaks loetakse krediidisumma püsimakse tasumise tähtpäeval püsimakses

sisalduva järelmaksu summa tasumata osa ulatuses krediidisaajale üleantuks ning tasumata

järelmaksu summa sama summa ulatuses vähenenuks. Krediidisaaja on kohustatud tasuma

väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas. Üldtingimuste p 2.2 kohaselt kuulub

väljastatud krediidisumma viivitamatult tagastamisele. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt maksab

krediidisaaja

krediidiandjale

viivist

lepingujärgse

krediidiintressiga

võrdses

määras

krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu lepingust

tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu

tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt

nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud,

et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt

Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín

Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata

sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

8. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel

järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st

kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS

§ 113 lg 1 III lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette järelmaksulepingus

intressimäärana.

9. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu üldtingimuste p-d 7.1; 2.1 ja 2.2 on osas,

milles krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel

maksegraafikus toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas, on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Nimetatud üldtingimuste punktid on

oma sisult tingimus, milles sätestatakse kostja kohustus tasuda viivist suuremas määras kui on

lepingus kokkulepitud intressimäär. Nimelt nende üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale

maksete viivitamisel välja antuks uus laen, mis arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks ning

mis tuleb ka kohe tasuda, kuid millelt arvutatav intress on algselt kokkulepitud intressist suurem

(27%, mitte 17,9%). Sisuliselt mingit raha liikumist ei toimu ning need tüüptingimused on

mõeldud üksnes selleks, et võimaldada hagejal nõuda maksetega viivitamisel suuremat intressi,

mis on vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS

§ 113 lg 1 järgi määras 17,90% tagastamata järelmaksusummalt aastas.

10. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku

10.09.2013 - 29.08.2014 eest viivis summas 60,34 eurot (348,58*353/365*0,179) ning alates

30.08.2014 kuni põhivõla (348,58 euro) täieliku tasumiseni viivis 17,90% tagastamata põhivõlalt

aastas. Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud andmeid enne 10.09.2013 lepingu

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse kohta, siis ei ole kohtul võimalik mõista

kostjalt hageja kasuks välja enne 10.09.2013 sissenõutavaks muutunud viivist, mida hageja

arvutas tühiste tüüptingimuste alusel. Hageja nõue tasumata krediidiintressi kostjalt

väljamõistmiseks summas 2,99 eurot tuleb seega jätta rahuldamata.

11. Hageja võla sissenõudmise kulude nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hageja

väitel tekkis tal võla sissenõudmise kulu 63,9 eurot kuni lepingu ülesütlemisega kostjale saadetud

kirjade ja teadete tõttu. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hagejale pärast lepingu ülesütlemist

tasunud 30 eurot. VÕS § 415 lg 2 p 1 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel

makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse

esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks. Seega tuleb pärast lepingu

ülesütlemist tasutud 30 eurot arvestada võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks ning lahutada

hageja vastavast nõudest. Seega on hageja nõue selles osas põhjendatud üksnes 33,9 euro osas.

12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 85% ulatuses.

13. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 125 eurot

ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hageja on kohtule 14.10.2014 saadetud kirjas selgitanud, et

hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab hagiavalduse aluseks olevate dokumentide kogumist ja

nendega tutvumist, hagiavalduse koostamist ning dokumentide kohtule esitamist, ajakulu kokku

2 tundi. Hageja on samas kirjas kinnitanud, et hageja poolt kantud õigusabikulu summas 114 eurot

sisaldab käibemaksu (tl 27).

14. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 6 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja

ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud osas 95 eurot, s.t osas,

mis ei sisalda käibemaksu.

15. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 220 eurot (125 + 95). Kohus jätab hageja

menetluskuludest 85% kostja kanda ja 15% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista

hageja menetluskulu 187 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades

asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid

tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik