3-14-428/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-428 Haldusasi J.S.’i kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 12 000 eurot. Menetlustoiming Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja menetluse lõpetamine. RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata J.S.’i taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetada menetlus.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. J.S. esitas 18.11.2013 Tallinna Vanglale kahjunõude seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega (ebapiisav ruum kambris) põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot.

2. Tallinna Vangla andis 10.01.2014 kirjaga nr 5-18/13/37271-5 taotlejale tähtaja kahju hüvitamise nõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 16.01.2014 esitas J.S. täienduse kahju hüvitamise taotlusele, millega oli puudused kõrvaldanud. Tallinna Vangla sai puuduste kõrvaldamise avalduse eestikeelse tõlke 24.01.2014.

3. Tallinna Vangla vastas 28.02.2014 kirjaga nr 5-18/13/37271-11 J.S.i 21.02.2014 selgitustaotlustele ning selgitas korduvalt, et võõrkeelse puudustega kahjunõude riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 1 sätestatud 2-kuuline lahendamise tähtaeg hakkab kulgema võõrkeelse puuduste kõrvaldamise avalduse eestikeelse tõlke saabumisest ja sellest tulenevalt on tema kahjunõuete lahendamise tähtajad on 24.03.2014 ja 28.03.2014.

4. J.S. esitas 31.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ajavahemike 28.12.2010 – 28.07.2013 ja 17.08.2013 – 18.11.2013 eest summas 12 000 eurot. Kaebusega koos oli esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotlus.

5. Kohus rahuldas 26.08.2014 määrusega menetlusabi taotluse ning vabastas J.S.i riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Sama määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse tähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks, tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla ning küsis vastustaja seisukohta tähtaja ennistamise taotluse kohta.

6. Vangla esitas vastuse tähtaja ennistamise taotlusele 17.09.2014.

TÄHTAJA ENNISTAMISE TAOTLUS JA VASTUSTAJA SEISUKOHT:

7. Kaebaja palub tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel arvestada, et rikutud on kaebaja inimõigust mitte olla koheldud alandaval moel. Inimõigused on inimese jaoks vaieldamatult olulised õigused ja nende rikkumise hüvitamise huvi on samuti oluline.

Vastustaja on kahjunõuet tähtaegselt lahendamata jättes ja kaebajale vastamata jättes rikkunud haldusorgani kohustusi haldusmenetluses ja sellel on mõju ka kaebetähtaja järgimisele. Kui vastustaja oleks käitunud vastavalt seadusele ja teinud kahjunõude suhtes tähtaegselt otsuse (sõltumata sellest, kas kahjunõue oleks rahuldatud või mitte) ning toimetanud selle kaebajale, oleks selles sisaldunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg 1 järgne vaidlustamisviide. Sel juhul oleks kaebajal olnud üheselt selge, mis on tema kahjunõudest saanud ning otsusega mittenõustumisel oleks olnud selge, kuhu ja millise aja jooksul tuleb selle vaidlustamiseks pöörduda. Kuna vastustaja jättis kõik viidatud kohustused (kahjunõue lahendada, isikut menetlusest ja edasikaebeõigusest teavitada) täitmata, oli kaebaja jäetud vaidlustamise võimalusest ja tähtajast teavitamata.

Kuna kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätmise kui tegevusetuse kohta ei vormistata mingisugust otsust ja HMS ei näe ette sellest teavitamist, on menetlusest puudutatud isik olukorras, kus seadus ei näegi ette võimalust, et ta saaks 30-päevasest tähtajast kahjunõude esitamiseks olla halduse poolt informeeritud. Ometi on seadusandja üldpõhimõttena kehtestanud nõude vaidlustamist puudutava info esitamiseks menetlusest puudutatud isikule (haldusaktis vaidlustamisviite esitamise nõude põhjus) ja kuna halduse tegevusetuse puhul on puudutatud isikule kaebeõigus ja selle tähtajalisus raskemini ära tuntav, on isiku vajadus olla oma õigustest informeeritud suurem. Info puudumisel tuleks olla seda paindlikum kaebetähtaja ennistamisel, kui isik kohtusse pöördub.

Kaebaja ei olnud mittejuristina teadlik, et RVastS § 18 lg 2 seob kahjunõude mittetähtaegsel lahendamisel kahju osas kohtusse pöördumise 30-päevase tähtajaga. Kaebaja omalt poolt on teinud kõik, et kahjunõude lahendamise tulemus välja selgitada, aga see ei ole andnud tulemusi.

8. Vastustaja palub jätta J.S.`i taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Seaduses ettenähtud tähtaja ennistamise aluseks on „mõjuvad põhjused“, mis on määratlemata õigusmõiste, kuid mille sisustamiseks on kujunenud ulatuslik kohtupraktika. Tuginedes Riigikohtu väljakujunenud praktikale (nt lahendid nr 3-3-1-26-06, 3-3-1-57-02, 3-3-1-75-08) leiab Tallinna Vangla, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise.

J.S. oli teadlik, et taotluse lahendamise tähtaeg oli 24.03.2014. Seega tuli kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 23.04.2014. Isegi kui arvestada asjaoluga, et J.S. oli tähtaja saabumise hetkeks vanglast vabanenud (vabanes 23.03.2014) ja pidanuks saama lahendi postiga, pidi tal hiljemalt

01.05.2014 tekkima vähemalt kahtlus, et vangla ei ole tema taotlust tähtaegselt lahendanud. Isikul oli võimalik vangla poole info saamiseks pöörduda. Vangla on seisukohal, et 31.05.2014 esitatud kaebus on esitatud ilmselge tähtaja rikkumisega ja käesoleval juhul ei esine selliseid põhjuseid, mis õigustaksid kaebetähtaja ennistamise.

Viited J.S.i puudlikele õigusteadmistele ja vangla tegevusetusele taotluse menetlemisel ja vaidlustamisajast teavitamisel, ei saa olla tähtaja ennistamise aluseks. J.S. on aastatel 2012-2014 esitanud Tallinna Vanglale ligikaudu 25 kahju hüvitamise taotlust ja isik on korduvalt esitanud mittevaralise kahju tekitamisega seonduva kahju väljamõistmiseks kaebusi halduskohtusse (nt 3-12-1214; 3-12-2380; 3-13-641; 3-13-4 jt), milles on viidanud mh riigivastutuse seadusele. Eeltoodu näitab, et isik on seadusega kursis. Ka vangla poolt väljastatud kahju hüvitamise taotluste lahendustel on vaidlustamisviited olnud. J.S.il oli võimalik end seadusega kurssi viia ja ebapiisavate teadmiste korral juba varem õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole pöörduda. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja toonud välja ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistas tal tähtaegselt kaebusega kohtusse pöörduda.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

9.1 Eeltoodust tuleneb üheselt, et kui isik on esitanud kahju hüvitamise taotluse haldusorganile ja seda ei ole lahendatud tähtaegselt, tuleb tal halduskohtusse pöörduda RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt

30 päeva jooksul alates haldusorganile taotluse lahendamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest. Sellist seisukohta on kinnitanud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 08.10.2008 määruses haldusasjas nr 3-3-1-41-08 (p 9).

9.2 Käesoleval juhul esitas kaebaja 18.11.2013 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse ning vangla andis 10.01.2014 kirjaga nr 5-8/13/37271-5 taotlejale 10-päevase tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus (eesti keelde tõlgituna) saabus Tallinna Vanglale 24.01.2014. RVastS § 18 lg 1 kohaselt oleks haldusorgan pidanud kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates ehk seega hiljemalt 24.03.2014. Kuivõrd RVastS §

18 lg 2 sätestab 30 päevase tähtaja halduskohtusse pöördumiseks, seda ka siis, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, pidanuks kaebaja pöörduma kahjunõudega halduskohtusse hiljemalt 23.04.2014. Kaebaja esitas kaebuse kohtule aga alles 31.05.2014, millest tulenevalt on J.S.i kaebus esitatud tähtaja rikkumisega.

10. Kaebaja palub juhul, kui kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, kaebetähtaeg ennistada, kuna see on mööda lastud mõjuvatel põhjustel.

10.1 Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole.

10.2 Kohtupraktikas on tähtaja ennistamisel loetud mõjuvaks põhjuseks reeglina vaid objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning milliste tekkimist ja kulgemist isik vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist juhul, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.

11. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad. Taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

11.1 Kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et vastustaja on jätnud haldusmenetluse läbiviimisel haldusorganile ettenähtud kohustused (kahjunõude lahendamine, isiku teavitamine menetlusest ja edasikaebeõigusest) täitmata ning kaebaja ei olnud sellest tulenevalt teadlik vaidlustamise võimalustest ja tähtaegadest, ei ole käsitletav mõjuva põhjusena ega too kaasa tähtaja ennistamist.

Kohtu hinnangul ei saanud kaebusega õigeaegselt kohtu poole pöördumist takistada asjaolu, et Tallinna Vangla jättis kaebaja kahjunõude tähtaegselt lahendamata ega teavitanud kaebajat seejuures kaebeõigusest ja tähtaegadest. Kaebaja on ise asjakohaselt välja toonud, et kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätmise kohta ei vormistata kirjalikku otsust koos vaidlustamisviitega. Eeltoodu aga ei tähenda seda, et igal sellisel juhul võiks kaebaja jäädagi ootama haldusorgani vastust ja kohtul oleks kohustus kaebetähtaeg ennistada. Kohus märgib, et isikul tuleb RVastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse läbimisel pöörduda menetluse tulemusega mittenõustumise korral halduskohtusse ka siis, kui haldusorgan ei ole taotlusele üldse vastanud ega seega täitnud ka selgitamiskohustust edasikaebe korra osas. Kaebaja väited haldusorgani poolt haldusmenetluses kohustuste rikkumisest ei õigusta seaduses selgesõnaliselt sätestatud kaebetähtaja ületamist.

11.2 Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole selgitustaotlustega seoses enda kahjunõudega ja vangla on nendele vastates kaebajale arusaadavalt selgitanud tema kahjunõude lahendamise tähtajaga seonduvat. Ka kaebusest nähtuvalt oli kaebaja jaoks selge, et tema taotluse lahendamise tähtaeg lõppeb 24.03.2014.

Tulenevalt vangistusseaduse §-st 311 on kinnipeetaval võimalus kasutada vanglas internetti ning pääseda ligi õigusaktide andmebaasile. Samuti oli kaebajal vanglas viibides vajadusel võimalik pöörduda lisaselgituste saamiseks kontaktisiku poole. Kaebajal oli seega võimalus selgitada välja millises korras ja millise tähtaja jooksul on tal võimalik kohtu poole pöörduda juhul, kui vastustaja ei rahulda tema nõuet või jätab sellele tähtaegselt vastamata. Kaebaja vabanes vanglast 23.03.2014 (s.o kuu aega enne kaebetähtaja lõppemist). Seega oli kaebajal ka juba vabaduses viibides ja ilma vangistusega kaasnevate piiranguteta võimalik end kaebuse esitamise tähtaegadega kurssi viia ning vajadusel pöörduda õigusabi osutaja poole. Nähes, et vangla ei ole kahjunõudele vastanud eelnevalt teadaantud tähtajaks ehk 24.03.2014, oleks kaebaja pidanud asuma koheselt välja selgitama, millised on sellises olukorras võimalused oma õiguste kaitseks. Kaebaja pöördus õigusabi saamiseks advokaadi poole alles 26.05.2014 ehk alles kaks kuud pärast vabanemist ja temale vangla poolt teada antud kahjunõude lahendamise tähtaega ning seega võttis ise riski, et hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg võib olla selleks ajaks möödunud.

11.3 Kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei saa kohtu hinnangul lugeda kaebajal väidetavalt õigusalaste teadmiste puudumist. Olukorras, kus kaebaja on asja materjalidest nähtuvalt teadlik RVastS § 18 lg-s 1 ette nähtud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtajast ja tal on selge arusaam selle tähtaja lõpuhetkest, ei ole veenev väide, et kaebaja hilines kohtusse pöördumisel sama paragrahvi lõikes 2 sätestatu mitteteadmise tõttu. Vastustaja on välja toonud, et kaebaja on aastatel 2012-2014 esitanud Tallinna Vanglale ligikaudu

25 kahju hüvitamise taotlust ja korduvalt esitanud mittevaralise kahju tekitamisega seonduva kahju väljamõistmiseks kaebusi halduskohtusse, milles on viidanud ka riigivastutuse seadusele. Kohus nõustub, et sellise kaebamise kogemusega isikule pidi olema teada, et kaebuse esitamine ei ole võimalik piiramatu aja jooksul (isegi, kui ta ei ole saanud ettenähtud ajaks vangla vastust). RVastS § 18 lg 2 on kohtueelse menetluse läbimisel kaebusega kohtusse pöördumise õigust reguleerivaks normiks, mis ei näe kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätmise korral ette teistsugust kaebetähtaega kui taotluse rahuldamata jätmise korral. Seega, kui kaebaja ei saanud temale eelnevalt vangla poolt öeldud tähtajaks (s.o 24.03.2014) sisulist otsust kahjunõude lahendamise kohta, oleks kaebaja pidanud vähemalt lähtuma üldjuhul rakenduvast kaebetähtajast ning esitama kohtule oma kaebuse 30 päeva jooksul vangla poolt teavitatud lahendamistähtajast arvates. Kohtupraktika kohaselt ei ole isegi õiguslikult kogenematul isikul alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19).

12. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebaja ei ole ise olnud piisavalt hoolas oma õiguste kaitsel ning kaebetähtaja ennistamiseks alust ei ole. Seega jätab kohus J.S.i kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

13. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik