3-14-52376/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-52376

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52376 Haldusasi V.T. kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Kaebuse tagastamine, menetlusabi taotluste lahendamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta rahuldamata kaebaja menetlusabi taotlus (sh riigilõivu tasumisest vabastamiseks).

3. Jätta rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotlus.

4. Saata määruse ärakiri kaebajale koos kaebuse materjalidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.10.2014 saabus Tallinna Halduskohtule V.T.i kaebus. Kaebaja märgib, et Tallinna Vangla on talle tekitanud füüsilist ning hingelist valu ja kannatusi sellega, et teda hoitakse tuberkuloosi osakonnas, kuid kaebaja ei ole tuberkuloosihaige. Kaebaja leiab, et talle on sellega tekitatud kahju 200 eurot. Ühtlasi taotleb kaebaja menetlusabi (sh enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest) ning riigi õigusabi.

2. 09.10.2014 tegi kohus Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas V.T. on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse kaebuses toodud asjaoludel.

3. 14.10.2014 vastuses teatas Tallinna Vangla, et V.T. ei ole esitanud Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotlust kaebuses esitatud asjaoludel. V.T. on aga vanglale 06.10.2014 esitanud vaide seoses tema paigutamisega tuberkuloosi osakonda.

3-14-52376

KOHTU SEISUKOHT Kaebuse tagastamine

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tuleneb, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Eelnevast tulenevalt on kinni peetaval isikul õigus kaebusega halduskohtu poole pöörduda siis, kui ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, s.o esitanud vanglale vaide või kahju hüvitamise taotluse ning vangla on selle rahuldamata jätnud, tagastanud või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

5. Kaebaja on kohtule esitanud kahju hüvitamise nõude, kuid ei ole vanglale esitanud kahju hüvitamise taotlust, st kaebajal on kahju hüvitamise nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja on vanglale esitanud selgitustaotlusi ja vaide, kuid kuna vaie on esitatud alles 06.10.2014, siis ei ole selles osas veel möödunud 30-päevane vaide lahendamise tähtaeg ning enne vaide lahendamist, tagastamist või tähtaja möödumist vaides esitatud nõudega kohtusse pöörduda ei saa.

6. HKMS § 121 lg 2 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, tuleb kaebus tagastada.

7. HKMS § 43 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebaja saab käesoleva kaebusega uuesti kohtusse pöörduda pärast seda, kui ta on läbinud vastavate nõuete osas kohustusliku kohtueelse menetluse.

Menetlusabi taotlused

8. Kaebaja on menetlusabi taotluses märkinud, et soovib menetlusabi riigilõivu maksmiseks, menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks, sissenõudjana täitemenetlusega seotud kulude kandmiseks, eestkoste teostamisega seotud kulude kandmiseks ja eestkoste tasu maksmiseks, kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks ning lepitusmenetluse kulude kandmiseks.

9. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi, kui selle taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

3-14-52376

edukas. HKMS § 111 lg 3 järgi ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

10. Tulenevalt sellest, et kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus rahuldamata ka kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus ei saa vabastada kaebuse esitajat riigilõivu tasumisest kaebuselt, mida kohus menetlusse ei võta.

11. Kohtule ei ole äratuntav, et käesoleva asjaga seoses vajaks kaebaja menetlusabi eestkoste teostamisega seotud kulude kandmiseks ja eestkoste tasu maksmiseks, sissenõudjana täitemenetlusega seotud kulude kandmiseks, kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks või lepitusmenetluse kulude kandmiseks. Menetlusabi taotluses ei ole kaebaja selgitanud nendes küsimustes menetlusabi vajadust. Kohustuslik kohtueelne menetlus vanglas ei eelda üldjuhul mingisuguseid kulutusi. Kohtule ei nähtu, et hetkel toimuks käesoleva kaebusega seoses mingisugust täitemenetlust, lepitusmenetlust või eestkostemenetlust. Kui kaebaja vajab menetlusabi mingis muus kohtus toimuva menetluse jaoks, siis tuleb menetlusabi taotlus esitada kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse (HKMS § 114 lg 1). Kuna kaebaja kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas, ei ole alust kohtul ka selles osas kaebajale menetlusabi anda (HKMS § 111 lg 1).

12. Kaebaja on märkinud riigi õigusabi taotluses, et soovib abi nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses esindamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele selle tõttu, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, ei ole alust kaebajale halduskohtumenetluses esindamiseks riigi õigusabi anda. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga.

19. Riigikohtu erikogu on 27.05.2009 määruses nr 3-3-4-6-09 (p 6) muu hulgas leidnud, et olukorras, kus kinnipeetav soovib pöörduda kohtusse vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks ning selleks on VangS § 11 lg-ga 5 nähtud ette kohustuslik kohtueelne menetlus (vaidemenetlus), mida kinnipeetav veel läbinud ei ole, siis tuleks kinnipeetava tegeliku eesmärgi saavutamise eeldustest (s.o kohtueelse menetluse eelneva läbimise kohustus) lähtudes tõlgendada tema taotlust soovina saada riigi õigusabi esindamiseks vaidemenetluses, mitte halduskohtumenetluses.

20. RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega, kui kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses (tõenäoliselt vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks), siis tuleb tal riigi õigusabi taotlusega pöörduda Harju Maakohtusse.

21. Halduskohus ei saada kaebaja taotlust ise maakohtule lahendamiseks, kuna kaebaja vajadus riigi õigusabi järele haldusmenetluses esindamiseks ei ole hetkel äratuntav: vaide vangla toimingutele on kaebaja juba ise esitanud ja saab ilmselt hakkama ka sarnastel asjaoludel põhineva kahju hüvitamise taotluse esitamisega. Kaebaja on riigi õigusabi taotluse esitanud arvestusega, et kohus võtab tema kaebuse kahju hüvitamise nõudes menetlusse ning kaebaja ei pruugi tingimata vajada ega soovida riigi õigusabi vanglale taotluse esitamiseks.

3-14-52376

Kui kaebaja siiski leiab, et ta vajab riigi õigusabi vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks, siis saab ta ise Harju Maakohtule vastava taotluse esitada ning selgitada, millise taotluse või vaide esitamiseks ja miks ta riigi õigusabi vajab. Kohus märgib siinkohal, et RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegustel asjaoludel oleks seega kaebajale riigi õigusabi andmine ebatõenäoline.

22. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi taotluse tervikuna rahuldamata.

Karin Kalmiste Kohtunik