3-12-2394/38 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Aarne Sarjas ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2394 Haldusasi FIE Luhtase Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 01.12.2010. a käskkirja nr 126/974, 01.02.2011. a käskkirja nr 12-6/110 ja 01.02.2011. a käskkirja nr 12-6/101 osalise õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 03.04.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus FIE Luhtase talu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 17.09.2014 Menetlusosalised Kaebaja FIE Luhtase talu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 03.04.2014. a otsus, jätta kaebus läbi vaatamata ja lõpetada asja menetlus. 3. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 14.05.2010 esitas kaebaja PRIA-le pindalatoetuste taotluse nr 11010840360 (tl 41−43p), milles taotles ühtset pindalatoetust (ÜPT) 129,14 hale, keskkonnasõbraliku majandamise toetust (KSM) 95,54 ha-le ning mahepõllumajandusliku tootmise toetust (MAH) „Põllukultuuride“ grupis 80,48 ha-le ja „Rohumaade“ grupis 48,66 ha-le. Muu hulgas taotles kaebaja toetusi põllumassiivil nr 59544092283 asuvale põllule nr 14, põllumassiivil nr 59544282835 asuvale põllule nr 20, põllumassiivil nr 59644003308 asuvatele põldudele nr 12 ja 13, põllumassiivil nr 59644045128 asuvale põllule nr 11 ning põllumassiivil

nr 59644216045 asuvatele põldudele nr 21-1 ja 21-2. Taotlusele on lisatud põllumassiivide ortofotod (tl 44−47p) 2. 04.10.2010 viis PRIA 2004. aastal tehtud ortofotode alusel läbi administratiivse kontrolli, mille tulemusel koostas kontrollakti nr 100187-84-0019 (tl 14, 52p). Kontrolli tulemusel leidis PRIA, et põllumassiividel nr 59544282835, 59544092283, 59644003308, 59644045128 ja 59644216045 asuvad põllud, mille osas kaebaja on esitanud toetuste taotlused, on osaliselt mittetoetusõiguslikud, kuna ei olnud 2003. aastal osaliselt heas põllumajanduslikus korras nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 124 mõistes. PRIA jagas need põllud lahustükkideks ning tähistas mittetoetusõiguslikuks osutunud põldude lahustükid, so võsaga kaetud põllualad kontrollaktil täiendiga „-2“. Tulenevalt põllumassiivide piiride ja pindalade muutmisest, tegi vastutaja kindlaks kaebaja poolt esitatud taotlusel toodud põldudel need alad, mis olid 30.06.2003 heas põllumajanduslikus korras mitteolemise tõttu põllumassiivide piiridest välja arvatud ning mis ei olnud toetuse saamiseks toetusõiguslikud. Kontrollakti nr 100187-84-0019 kohaselt määratles PRIA põllumassiivil nr 59544282835 asuva põllu nr 20- 2, põllumassiivil nr 59544092283 asuva põllu nr 14-2, põllumassiivil nr 59644003308 asuvate põldude nr 12-2 ja nr 13, põllumassiivil nr 59644045128 asuva põllu nr 11-2 ning põllumassiivil nr 59644216045 asuvate põldude nr 21-1.2 ja nr 21-2.2 jäävate pindadena 0,00 ha. Kokku määratles PRIA mittetoetusõigusliku maana 8,26 ha. 3. 07.10.2010 esitas kaebaja PRIA-le avalduse (tl 48−48p), milles palus lisada põllumassiivile nr 59644216045 juurde haritavaks põllumaaks võsast puhtad alad. 4. 13.10.2010. a teatisega nr 12-1/3654-1 (tl 49) teavitas PRIA kaebajat, et põllumassiivil nr 59644216045 ei ole võimalik kaebaja poolt soovitud muudatust sisse viia, kuna massiiv ei olnud 2003. aastal heas põllumajanduslikus korras. Samuti teavitas PRIA teatises kaebajat sellest, et 2004. aasta ortofoto (tl 48p) põhjal on muudetud kaebaja põllu nr 21-1 alal asuvat põllumassiivi piiri ning kaebaja põllud nr 21-1 ja 21-2 asuvad põllumassiivil nr 59644216045 pindalaga 19,91 ha. 5. 25.10.2010 esitas kaebaja 13.10.2010. a teatisele vaide (tl 72), milles märgib, et ei ole nõus põllumassiivil nr 59644216045 tehtud muudatustega. Muu hulgas selgitab kaebaja, et ta ei olnud 2003. aastal selle põllu kasutaja ning sai selle riigilt kasutusvaldusesse 2007. aastal. 6. 05.11.2010. a teatisega nr 12-1/3868 (tl 50) teavitas PRIA kaebajat, et administratiivse kontrolli käigus on muutunud põllumassiivide nr 59544282835, 59544092283, 59644003308 ja 59644045128 piirid. Põllumassiivide uued pindalad registris on vastavalt 7,89 ha, 1,44 ha, 1,57 ha ja 2,46 ha. Teatise kohaselt jäid põllumassiivid PRIA töötaja poolt ekslikult 2005. aasta ortofotode alusel üle vaatamata. Põllumassiividelt on välja arvatud deklareerimisaegne, so registrisse kandmise ajal põlde katnud võsa. Teatisele on lisatud ortofotod (tl 50p−51). 7. 19.11.2010. a teatisega nr 1098173 (tl 13, 52) ja sellele lisatud 04.10.2010. a kontrollaktiga nr 100187-84-0019 (tl 14, 52p) teavitas PRIA kaebajat 2010. aasta ühtse pindalatoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse, ebasoodsamate piirkondade toetuse ja Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse kontrolli tulemustest. 8. 01.12.2010 esitas kaebaja PRIA 19.11.2010. a teatisele nr 1098173 vaide (tl 15), selgitades, et taotletud toetuste saamiseks puuduvad põllu numbrid 14-2, 20-2, 11-2, 21-1.2, 21-2.2 ning et põllu numbriga 13 vähendamisega ta ei nõustu. 2

9. PRIA vastas kaebaja 01.12.2010. a vaidele 01.06.2012. a vastuskirjaga nr 12-1/4482-1 (tl 20, 54), milles PRIA leidis, et kontrolli tulemused olid õiguspärased. Vastustaja selgitab kirjas, et põllumassiivide nr 59544282835, 59544092283, 59644003308, 59644045128 ja 59644216045 piire ja pindalasid on põldudel nr 20-2, 14-2, 12-2, 13, 11-2, 21-1.2 ja 21-2.2 asuvate pindade osas muudetud põhjusel, et nimetatud alad ei olnud 2003. aastal heas põllumajanduslikus korras määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 124 mõistes. Nimelt on PRIA 2004. aasta ortofotode põhjal tuvastanud, et vaidlusalased alad olid 2003. aastal kaetud võsaga. Võsaga kaetud alad on arvestatud põllumassiivide pindadest välja ega ole sellest tulenevalt erinevate pindalapõhiste toetuste jaoks toetusõiguslikud. 10. PRIA peadirektor määras 01.12.2010. a käskkirjaga nr 12-6/974 (tl 7−8) kaebajale 2010. aasta eest ühtset pindalatoetust osaliselt, summas 9 779,04 eurot. Käskkirja kohaselt vähendas PRIA taotlust 8,26 ha suuruse taotletud ja toetusõigusliku pinna erinevuse eest põldudel nr 21-1.2, 13, 11-2, 21-2.2, 12-2, 20-2 ja 14-2. 11. PRIA peadirektor määras 01.02.2011. a käskkirjaga nr 12-6/101 (tl 11−12) kaebajale 2010. aasta eest keskkonnasõbraliku majandamise toetust osaliselt, summas 3 250,67 eurot. Käskkirja kohasel vähendas PRIA toetust 2,89 ha suuruse taotletud ja toetusõigusliku pinna erinevuse eest põldudel nr 21-1.2 ja 21-2.2, ning 0,17 ha suuruse pinna osas, millel puudus kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus. 12. PRIA peadirektor määras 01.02.2011. a käskkirjaga 12-6/110 (tl 9−10) kaebajale 2010. aasta eest mahepõllumajandusliku tootmise toetust osaliselt. Käskkirja kohaselt vähendas PRIA toetust „Põllukultuuride“ grupis 2,89 ha suuruse taotletud ja toetusõigusliku pinna erinevuse eest põldudel nr 21-2.2 ja 21-1.2 ning 5,37 ha suuruse taotletud ja toetusõigusliku pinna erinevuse eest põldudel nr 20-2, 13, 11-2, 12-2 ja 14-2. 13. 01.06.2012 saatis PRIA kaebajale vastuskirja 01.12.2010 esitatud vastuväidetele 2010. a kontrolli tulemuste osas (tl 20, 54). PRIA selgitas selles veelkord, et põllumassiivide piire ja pindalasid on muudetud, kuna osad põllualad ei olnud 2003. aastal heas põllumajanduslikus korras. 14. 14.11.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2−5), milles palus tuvastada PRIA peadirektori 01.12.2010. a käskkirja nr 126/974, 01.02.2011. a käskkirja nr 126/101 ja 01.02.2011. a käskkirja nr 12-6/110 osaline õigusvastasus ning PRIA 04.10.2010. a kontrollakti nr 100187-840019 koostamises seisneva toimingu õigusvastasus. 09.01.2013 kohtule edastatud puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 29−30) loobus kaebaja PRIA 04.10.2010 koostatud kontrollakti nr 100187-84-0019 õigusvastasuse tuvastamise nõudest, selgitades, et tugineb käesolevas asjas esitatud kaebuse läbivaatamisel kontrollakti kui toimingu ebaõigsusele, mis viis ebaõigete otsuste tegemiseni. 15. Tartu Halduskohus jättis 03.04.2014. a otsusega (tl 89−92) kaebuse rahuldamata. - Esitatud tuvastamiskaebuse näol on tegemist lubatava kaebusega. Kuigi on selge, et kaebaja oleks oma õigusi saanud kõige efektiivsemalt kaitsta käskkirjade õigeaegse tühistamiskaebustega, saab kaebaja käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise korral taotleda PRIA-lt 2010. a käskkirjade osas menetluse uuendamist ning samuti on kaebajal võimalik esitada PRIA-le kahju hüvitamise nõue. Halduskohus leidis, et käskkirjade õigusvastasuse tuvastamine võib olla kaebajale edaspidiselt kasulik. Samuti võisid 2010. aastal põllumassiivide registris tehtud muudatused mõjutada järgnevatel aastatel pindalatoetuste määramist. Halduskohus tugines ka sellele, et Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas 3-12- 1181 peatanud menetluse kuni käesolevas haldusasjas menetluse lõppemiseni. 3

- Halduskohus märgib, et toetust on võimalik taotleda ja saada ainult nende põllumassiivide osas, mis on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. PRIA kui andmete töötleja võib teha registrikannetes muudatusi muu hulgas näiteks järelevalve menetluse käigus saadud andmete ja informatsiooni alusel. - PRIA on enne vaidlusaluste käskkirjade väljaandmist teavitanud kaebajat kolme teatisega kaebaja põllumassiivide toetusõigusliku pindade muutumisest, milles on ka märgitud, et muudatusi põllumassiivide suuruses võetakse arvesse 2010. aasta toetuste määramisel. Kuigi PRIA on 05.11.2010. a teatises nr 12-1/3868 lisaks põllumassiivide uute pindalade äratoomisele selgitatud, et põllumassiivide registrisse saavad kuuluda vaid need maad, mis olid 30.06.2003. a seisuga heas põllumajanduslikus korras, kuid tegelikult oli ortofotod tehtud 2004. aastal, ei muuda antud faktiviga teatise sisu. - Õiged ei saa olla kaebaja väited selle kohta, et ta ei ole PRIA 13.10.2010. a ja 05.11.2010. a teatist kätte saanud. Seda, et kaebaja on 13.10.2010. a teatise kätte saanud, tõendab asjaolu, et kaebaja on 25.10.2010 selle teatise peale esitanud pretensiooni (tl 72). Ka kohtule esitatud esialgses kaebuses ei ole kaebaja märkinud, et ta pole teatisi kätte saanud või pole nendest üldse teadlik. Seega on kaebajale antud võimalus registrikannete muudatuste osas oma seisukohtade esitamiseks ehk tagatud on olnud ärakuulamisõiguse kasutamine. Küll on vastustaja rikkunud hea halduse nõudeid, vastates kaebaja 01.12.2010 esitatud vastuväidetele alles 01.06.2012. Samas ei ole kohtu hinnangul selline menetlusviga aluseks vaidlustatud käskkirjade õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebajal oli võimalik oma õiguste kaitseks vaidlustada käskkirjad, millega tema taotlused rahuldati osaliselt. Samuti on kaebaja järgmise aasta toetuse taotlemisel lähtunud juba registris 2010. aastal muudetud andmetest ehk sisuliselt muudatustega nõustunud. - Halduskohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et PRIA ei ole tõendanud, millises seisud olid vaidlusalused põllud 30.06.2003. a seisuga ning et seda ei saa tõendada 2004. aastal tehtud ortofotodega. Üheks kontrollimeetodiks, mida PRIA võib kasutada, on ortofotode kasutamine ja nende analüüs. Vastustaja on kontrollimisel kasutanud 2004. aastal tehtud värvilisi ortofotosid (tl 81, 82), millel on vastustaja ametniku poolt märgitud alad, millised on toetusõigusliku pinna hulgast välja arvatud. Kohus ei näe põhjust kahelda vastustaja vastava ala spetsialistide tasemes ja oskuses toetusõigusliku pinna määramisel, ning selles, kas on tegemist võsastunud alaga või kas on tegemist ühe või mitme aastase võsaga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 16. 03.05.2013 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 03.04.2013. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 98−102), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. - Vaidlustatud käskkirjadest ei nähtu, milliste konkreetsete dokumentide alusel on need otsustused tehtud ning kaebajale ei olnud ka käskkirjade andmisele eelnevalt teada tema taotluste osaliselt rahuldamata jätmise põhjendusi. Kaebaja on küll kätte saanud vastustaja 13.10.2010. a ja 19.11.2010. a teatised ning esitanud nende peale ka vaided, kuid vastustaja ei ole tema vaiete osas nõuetekohast vaidemenetlust läbi viinud. 13.10.2010. a kirjale 25.10.2010 esitatud vaidele ei ole vastustajalt vastust tulnud ning ka kaebaja poolt 19.11.2010. a teatise peale esitatud vaide osas on vastustaja jätnud vaidemenetluse läbi viimata, vastates vaidele vastuskirjaga alles 01.06.2012. Kuigi teatistes anti kaebajale 15 päeva vastuväidete esitamiseks, ei oodanud vastustaja tegelikult kaebaja seisukohti ära ja tegi 01.12.2010 esimese käskkirja nr 126/974. 03.12.2010 esitas aga kaebaja 19.11.2010. a teatise peale tähtaegse vaide. - Ebaõige on halduskohtu väide, et kuna kaebaja on järgmise aasta toetuse taotlemisel lähtunud samadest andmetest, on kaebaja nende andmetega nõustunud. Kohus ei ole 4

kontrollinud kaebaja väidet, et toetuste taotlemisel elektrooniliselt on tegemist eeltäidetud taotlusega, milles ei saa eeltäidetud andmetes muudatusi teha. - Kaebaja ei nõustu kohtuga selles, et võsastunud ala olemasolu tõendab asjaolu, et kaebaja on hiljem taotlenud võsast vabastatud alade uuesti arvesse võtmist. Kaebajale on arusaamatu, miks kohus ei ole vastustajalt välja nõudnud 2003. aasta ortofotosid. Kaebaja viitab vastustaja poolt halduskohtu istungil selgitatule, et registrisse kanti pindalad vanemate kaartide järgi, mitte 2004. a ortofotode järgi. - Kaebaja hinnangul on halduskohus asja läbivaatamisel rikkunud uurimispõhimõtet. Kohus ei ole välja selgitanud, miks vastustajal tuli käskkirjade andmisel tugineda 2004. aasta ortofotodele, kui seadus sätestab ajahetke, millest tulenevad õiguslikud tagajärjed, teistsuguselt. Kaebaja märgib, et talle ei ole teatatud, et põldude pindalade muutmisel lähtutakse ortofotodest, vaid kaebajale teadaolevalt on osaliselt teostatud siiski ka kohapealne kontroll. Lisaks on kohus jätnud välja selgitamata veel järgmised asjaolud: kas riigilt kasutusvaldusesse saadud maad pidid eeldatavasti olema heas põllumajanduslikus seisundis; kuidas saab vähendada põldude pindala selliselt, et mittetoetuskõlbliku lahustüki koosseisu kuulub ka maa, kus võsa ei ole (põld nr 21); mille alusel määravad vastustaja töötajad programmi tööriistadega toetuskõlbliku ala piirid; kas ortofotodel on nähtav vahe võsa ja kõrgrohu vahel ning kuidas saab neid eristada; ning miks erinevad väidetavalt võsastunud alad (laigud) kaebaja taotlusele lisatud PRIA poolt väljastatud kaartidel vastustaja teatiste juures olevatel kaartidel märgitud samadest aladest, kuigi mõlemad kaardid peaksid olema pärit 2004. aastast. Samuti ei ole kohus kontrollinud kaebaja väidet selle kohta, et keskkonnasõbraliku majandamise toetuse määramisel on vastustaja selgitanud kaebaja õiguse puudumist vaid 0,17 ha, mitte aga 2,72 ha ulatuses. - Täiendavalt selgitab kaebaja, et alates toetuste taotlemise õiguse tekkimisest on tema põldude pindalasid muudetud toetuskõlblikuks mitu korda: 2006. aastal pindalasid vähendati, 2008. aastal suurendati (põld nr 11 oli varasemalt 2,1 ha, kuid seda suurendati 5,26 ha-ni; põld nr 12 oli varasemalt 1,4 ha, kuid seda suurendati 2,8 ha-ni) ja 2010. aastal võeti aluseks 2008. aasta andmed. Kaebajale jääb arusaamatuks, mis alusel varasemalt pindalasid suurendati. 17. Vastustaja palub 30.05.2013 kohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 109−111) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. - Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et käskkirjad ei ole motiveeritud. PRIA 13.10.2010. a teatiselt nr 12-1/3654-1, 05.11.2010. a teatiselt nr 12-1/3868, 19.11.2010. a teatiselt nr 1098173 ning kontrollaktilt nr 100187-84-0019 nähtuvad taotletud ja toetusõigusliku pindala erinevused ja erinevuste põhjused. Vaidlustatud käskkirjades on märgitud, et nende tegemisel on arvesse võetud muu hulgas taotlejale kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud tuvastatud rikkumised, ning ka see, millises ulatuses, milliste põldude osas ja mis põhjustel on toetuseid vähendatud. Vastustaja nõustub halduskohtuga selles, et tõenäoliselt on kaebaja kätte saanud kõik talle vastustaja poolt saadetud teatised, mh 05.11.2010. a teatise nr 12-1/3868. - Kaebaja on 2010. aastal registris tehtud muudatustega nõustunud, esitades 2011. aastal toetuste taotluse muudetud andmetega. Vastustaja selgitab, et kuigi taotluse elektroonilisel esitamisel e-PRIA portaalis ei ole võimalik taotleda toetust suuremale pinnale, kui on põllumassiivi pindala põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris, ei välistanud see kaebajal 2011. aastal taotluse esitamist muude kanalite kaudu. Selliselt oleks kaebajal olnud võimalik taotleda toetusi suuremale pindalale. Samuti oli kaebajal võimalus vaidlustada 2011. aasta taotluse esitamisel või sellele eelnevalt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris vaidlusaluste põllumassiivide osas tehtud muudatused ning taotleda põllumassiivide piiride ja pindalade muutmist. 5

- 2004. aasta ortofotode kasutamine maade seisukorra hindamiseks 30.06.2003. a seisuga oli lubatav, kuna on ilmne, et 2004. aasta ortofotodelt on võsa suuruse põhjal võimalik hinnata maa kasutust ka 2003. aastal. Vastustaja lisab, et vaidlusaluste põllumassiivide osas puuduvad 2003. aasta ortofotod, kuivõrd ülelende ning ortofotosid ei tehta igal aastal. Põllumassiivide deklareerimisel, s.o põllumassiivide kandmisel põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse 2003. aastal oli võimalik kasutada 1999. aastal tehtud ortofotosid, millel ei olnud vaieldavatel aladel võsa tuvastatav. 2010. aastal ei ole vastustaja kaebaja majandusüksuses kohapealset kontrolli teostanud ning 04.10.2010. a kontroll on teostatud ortofotode alusel. - Halduskohus ei pidanudki välja selgitama, kas riigilt kasutusvaldusesse saadud maad pidid eeldatavasti olema heas põllumajanduslikus korras, kuna kaebaja ei ole seda küsimust kohtumenetluses püstitanud. Nimetatud asjaolu ei oma asja lahendamisel ka tähtsust, kuna põllumajandusmaa toetusõiguslikuna määratlemine ei sõltu maa kasutamise õiguslikust alusest. - Kohtule esitatud ortofotodelt on hästi tuvastatavad võsastunud alad, mis on arvatud mittetoetusõiguslikuks ning põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist välja. Ortofotodelt nähtub otseselt, et mittetoetusõiguslikuks arvatud aladel kasvas võsa, mitte „kõrgroht“, mis ei saaks kindlasti ortofotodelt selliselt välja paista. Vastustaja ametnikud on pädevad ortofotosid hindama ja tuvastama nende põhjal toetusõigusliku ala piiri. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et vastustaja kontrolli tulemused oleksid väärad. - Kaebaja ei ole eelnevalt taotluse juures olevatel kaartidel ja vastustaja teatiste juures olevatel kaartidel nähtuvate võsastunud alade erinevusele kohtu tähelepanu juhtinud, mistõttu ei pidanud halduskohus seda ka käsitlema. Nii kaebaja 2010. aasta pindalatoetuste taotlusele kui PRIA 13.10.2010. a teatisele nr 12-1/3654-1 ja 05.11.2010. a teatisele nr 12-1/3868 lisatud ortofotod ei pärine 2004. aastast, vaid hilisemast ajast. - Alusetu on kaebaja väide, et halduskohus ei ole otsuses käsitlenud asjaolusid seoses kaebaja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse vähendamisega 2,89 ha ja 0,17 ha. 18. Ringkonnakohtus 17.09.2014 toimunud istungil selgitas ringkonnakohus kaebajale, et halduskohtu otsuses nimetatud huvid, mida halduskohus pidas põhjendatuks, ei pruugi olla piisavad tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus palus kaebajalt täiendavaid selgitusi, milline on tema huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja istungil oma huvi kaebuse esitamiseks täiendavalt ei põhjendanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 19. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, halduskohtu otsus tuleb tühistada, kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja asja menetlus tuleb lõpetada. 20. Kaebaja on esitanud 14.11.2012 halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada PRIA peadirektori 01.12.2010. a käskkirja nr 126/974, 01.02.2011. a käskkirja nr 126/101 ja 01.02.2011. a käskkirja nr 12-6/110 osaline õigusvastasus. Tegemist on tuvastamiskaebusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 1 p 6 mõttes. HKMS § 38 lg 4 järgi tuleb tuvastamiskaebuses selgitada lisaks HKMS § 38 lg-s 1 sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 ls 3 sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuses on kaebaja selgitanud vaid, et kuna ta ei olnud 2010. aasta kontrolli tulemustega nõus, esitas ta vastuväited ning jäi ootama vastust vaidele. Kaebaja arvas, et kui vaie vaadatakse läbi ning eksitused ilmnevad, parandatakse ka käskkirjad ja ta saab toetuste vahed kätte. Samuti märkis kaebaja, et kaevatavad käskkirjad mõjustasid ka 2011. aasta toetuste määramist, ning leidis, et käesolevas asjas kaevatavate käskkirjade õigusvastasuse tuvastamisel saab vaadata uuesti läbi 2011. aasta kohta tehtud otsused. 6

09.01.2013 halduskohtule esitatud puuduste kõrvaldamise kirjas kordas kaebaja kaebuses toodud põhjuseid. Lisaks märkis kaebaja, et kaebajal tekib õigus nõuda saamata jäänud toetuste ulatuses kahju hüvitamist juhul, kui haldusorgan mingil põhjusel haldusmenetlust ei uuenda. Halduskohus pidas tuvastamiskaebust lubatavaks leides, et kaebaja saab käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise korral taotleda PRIA-lt 2010. a käskkirjade osas menetluse uuendamist ning samuti on kaebajal võimalik esitada PRIA-le kahju hüvitamise nõue. Halduskohus leidis, et käskkirjade õigusvastasuse tuvastamine võib olla kaebajale edaspidiselt kasulik. Samuti võisid 2010. aastal põllumassiivide registris tehtud muudatused mõjutada järgnevatel aastatel pindalatoetuste määramist. Halduskohus tugines ka sellele, et Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas 3-12-1181 peatanud menetluse kuni käesolevas haldusasjas menetluse lõppemiseni. Ringkonnakohus selgitas 17.09.2014 toimunud istungil kaebajale, et halduskohtu otsuses nimetatud huvid, mida halduskohus pidas põhjendatuks, ei pruugi olla piisavad tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus palus kaebajalt täiendavaid selgitusi, milline on tema huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja istungil oma eesmärki, mida ta kaebusega saavutada soovib, täiendavalt ei põhjendanud. 21. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika järgi on tuvastamiskaebuse esitamine võimalik eesmärgiga esitada hilisem kahju hüvitamise nõue, preventiivsetel või rehabiliteerivatel eesmärkidel (vt RKHKo 19.03.2012, 3311102, p 15). Halduskohus jaatas käesoleval juhul kaitstavat huvi, jättes seejuures täpsustamata, milline neist eesmärkidest on täidetud. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et käesoleval juhul esineks ükski kaitstavatest tuvastamiskaebuse eesmärkidest. 22. Halduskohus leidis esmalt, et õigusvastasuse tuvastamise korral saab kaebaja taotleda PRIA-lt 2010. a käskkirjade osas menetluse uuendamist. Ringkonnakohus märgib, et haldusmenetluse seadus (HMS) ei toeta seda lähenemist. HMS § 44 lg 1 sätestab ammendavalt uuendamise alused: „Haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines.“ HMS § 68 lg 1 järgi on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. Käesoleval juhul ei esine ühtki eelpool nimetatud alustest. PRIA keelduvate otsuste puhul on tegemist seadusjõuliste haldusaktidega. Lisaks oleks kaheldav, kas uuendamise võimalikkusest piisaks selleks, et jaatada kaitstavat huvi HKMS § 38 lg 4 mõttes. 23. Edasi leidis halduskohus, et kaebaja saab käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise korral esitada PRIA-le kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. PRIA-lt saadav on toetus, mille mittesaamist ei saa lugeda otseseks varaliseks kahjuks, vaid seda tuleb pidada lihtsalt olemasoleva olukorra jätkumiseks. Seda ei saa lugeda ka saamata jäänud tuluks, kuna Euroopa Liidu õigusaktide ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus ei tekita õiguspärast ootust toetust saada, vaid üksnes õiguse toetust taotleda. Sellest tulenevalt ei ole toetuse määramata jätmise korral tegemist kahjuga riigivastutuse seaduse mõttes. 7

24. Veel leidis halduskohus, et käskkirjade õigusvastasuse tuvastamine võib olla kaebajale edaspidiselt kasulik. Ringkonnakohus märgib, et võimalik kasulikkus kaebajale ei põhjenda kaitstavat huvi HKMS § 38 lg 4 mõttes. Samuti ei ole silmapiiril ühtki muud eesmärki, mis võiks põhjendada kaebaja kaitstava huvi. Ringkonnakohus leiab, et kui toetuse määramata jätmise käskkirja vaidlustamistähtaeg on möödas, siis puudub kohtul praktiliselt tõhus võimalus arutada toetuse määramata jätmise õiguspärasust. HKMS § 45 lg 2 ls 1 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Käesoleval juhul oleks tulnud esitada käskkirjade vaidlustamistähtaja jooksul tühistamis- ja kohustamiskaebus. Peale vaidlustamistähtaja möödumist puudub kaebajal tõhus võimalus oma õigusi kohtus kaitsta. Käesoleval juhul tähendab see seda, et kaebus oleks tulnud juba halduskohtus jätta läbi vaatamata. 25. HKMS § 121 lg 1 p 2 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus andis kaebajale 18.12.2012. a määrusega tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, millele kaebaja vastas 09.01.2013. a kirjaga. Ringkonnakohtu hinnangul on puudused jäänud siiski sisuliselt kõrvaldamata. Ka ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil ei kõrvaldanud kaebaja kaebuse puudusi ega selgitanud, milline on tema tuvastamiskaebuse kaitstav eesmärk, mis vastab seaduse nõuetele. HKMS § 151 lg 1 p 1 järgi jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Ringkonnakohtul on HKMS § 200 p 5 järgi õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. Eelnevale tuginevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata, tühistab halduskohtu otsuse, jätab kaebuse läbi vaatamata ja lõpetab asja menetluse. 26. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, ei ole ringkonnakohtul tarvis selles osas seisukohta võtta. Tiina Pappel Aarne Sarjas Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8