3-12-1611/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1611 Haldusasi Jaanus Kibuvitsa (Kibuvits) kaebus Viru Vangla 07.05.2012. a käskirja nr 6.-3/780-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.11.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaanus Kibuvitsa apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Jaanus Kibuvits Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.11.2012. a otsus muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi. 2. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 17.11.2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kaebaja on Viru Vangla kinnipeetav, kes oli alates 29.11.2011 paigutatud kambrisse nr 3405 (tl 45, 57). 09.04.2012 kella 10.20 paiku toimus kambris nr 3405 läbiotsimine, mille käigus leidsid Viru Vangla valvurid kambris oleva WC uksepiida metallkonstruktsiooni seest traadijupi. 09.04.2012 koostas valvur A. Kauril ettekande nr 1542 (tl 35), milles märgib, et leidis koos teise läbiotsimist teostanud valvuriga kaebaja kambri WC uksepiida metallkonstruktsiooni seest isevalmistatud veekeedu seadme. Eseme äravõtmise kohta koostati akt (tl 37).

2. 09.04.2012 vastustajale esitatud seletuskirjas (tl 36) selgitab kaebaja, et ei olnud leitud esemest teadlik ning vaadates pärast läbiotsimist uksepiida sees olevasse auku, leidis ta veel mitu traadijuppi, mille andis valvuri kätte. Kaebaja väitis ka seda, et tal ei ole traatidega midagi teha ega oska neid kasutada. 3. Vastustaja algatas 09.04.2012. a ettekande nr 1542 ajendil kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse, millest teavitas kaebajat 12.04.2012. a teatega (tl 38). 12.04.2012 esitas kaebaja vastustajale täiendava seletuse (tl 39−39p), milles väidab endiselt, et ei olnud uksepiida seest leitud traadijuppide olemasolust teadlik. 4. 16.04.2012 esitas kaebaja vastustajale avalduse (tl 58), milles palus, et tema kambrist 09.04.2012 leitud traadijuppidelt võetaks DNA proov. Kaebaja sõnul ei ole tal vastasel juhul võimalik tõendada, et need ei kuulunud talle. 5. 19.04.2012 koostas II üksuse valvur A. Kauril õiendi (tl 42), milles märgib, et nägi 09.04.2012 kambrisse nr 3405 sisenedes, et laual on pudingu plasttops, milles oli veerand topsi jagu sooja tee sarnast vedelikku. Õiendi kohaselt asus valvur seejärel kambrist otsima isevalmistatud veekeeduseadet, mille ta leidis WC uksepiida metallkonstruktsiooni seest. 6. 02.05.2012 koostas II üksuse valvur A. Kauril distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 34−34p), millele kaebaja esitas 04.05.2012 oma vastuväited (tl 40−40p). 04.05.2012 koostas II üksuse valvur J. Gandšu õiendi (tl 41), milles kinnitab, et olles 09.04.2012 kambris nr 3405, andis valvur A. Kauril tema kätte laual olnud topsi, kus oli sees vedelik ning tops koos vedelikuga oli soe. Samuti märkis J. Gandšu, et A. Kauril juhtis läbiotsimisel tema tähelepanu sellele, et kambris võib olla isevalmistatud veekeeduseadeldis. 7. 04.05.2012. a kirjaga nr 610/14710 (tl 59) jättis vastustaja kaebaja 16.04.2012. a taotluse traatidelt DNA proovide võtmiseks rahuldamata. Kirja kohaselt on kaebaja suhtes alustatud distsiplinaarmenetluse käigus välja selgitatud olulise tähendusega asjaolud. Vastustaja ei praktiseeri DNA proovide võtmist distsiplinaarmenetluse raames. Kirjas on märgitud, et kaebajale on 04.05.2012 määratud distsiplinaarkaristus. 8. Viru Vangla teise üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes määras 07.05.2012. a käskkirjaga nr 6.-3/780-D (tl 32−33) kaebajale omavalmistatud elektriseadme omamise eest distsiplinaarkaristuseks 7-ks ööpäevaks kartserisse paigutamise ning kohaldas tema suhtes vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 30 osalist piirangut. Käskkirja kohaselt rikkus kaebaja kambris omavalmistatud elektriseadme (veekeeduseade) omamise ja ebasihipäraselt kasutamisega VangS § 67 p-st 1 ja Viru Vangla kodukorra p-st 8.2.13 tulenevaid kohustusi. Käskkirjaga määratud karistust kandis kaebaja perioodil 11.05.2012 kuni 18.05.2012 (tl 43). 9. 05.06.2012 esitas kaebaja 07.05.2012. a käskkirja nr 6.-3/780-D peale vaide (tl 17−20p, 47−54), milles taotles käskkirja kehtetuks tunnistamist. 10. 04.07.2012. a vaideotsusega nr 6-12/201-1 (tl 21−22p, 55−56p) jättis Viru Vangla kaebaja vaide rahuldamata. 11. 01.08.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1−4), milles palus Viru Vangla 07.05.2012. a käskkiri nr 6.-3/780-D tühistada. - Kaebaja asus seisukohale, et vastustaja jättis vaidlustatud käskkirjas kaalutlemata asjaolu, et pärast kambri läbiotsimist leidis kaebaja ise veel kambrist keelatud esemeid ning andis need 2

vastustajale üle. Kaebaja hinnangul annab see tunnistust sellest, et ta ei olnud keelatud esemetest teadlik ega rikkunud oma kohustusi. - Vastustaja on DNA proovi võtmata jätmisel jätnud uurimata olulise tõendi. - Kaebajale on arusaamatu, millistel alustel on materjalide juurde võetud valvuri 19.04.2012. a ettekanne. Kaebaja kinnitab, et 09.04.2012 läbiotsimise ajal ei olnud tema laual topsi sooja vedelikuga. Samuti on vaidlustatud käskkirjas arvestatud valvur J. Gandšu 04.05.2012. a seletusega, millega kaebaja ei ole saanud enne distsiplinaarkaristuse määramist tutvuda. Lisaks on vastustaja jätnud käskkirjas põhjendamata vangla ja isiklike ajakirjade ning ajalehtede lugemise piirangu kohaldamise. 12. Tartu Halduskohus jättis 27.11.2012. a otsusega (tl 79−81p) kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused on järgmised: - Välistatud ei ole, et esialgne distsiplinaarsüüteo kvalifikatsioon muutub menetluse käigus uute asjaolude ilmnemise või äralangemise tõttu. Seega ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õigusi sellega, et distsiplinaarmenetluse alustamise teatise kohaselt süüdistati teda üksnes omavalmistatud seadme omamises. - Kaebajat teavitati kõikidest menetluses kogutud ja tähtsust omavatest asjaoludest. Juhul, kui süüteo toimepanemise avastanud vanglaametnik peab vajalikuks menetluse käigus asjas tähtsust omavaid asjaolusid menetlejale esitada, siis saab ta tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-st 3 seda teha ilma, et menetleja tema käest täiendavaid tõendeid küsiks. Asjaolu, et A. Kaurili 19.04.2012. a õiend oli koostatud 10 päeva pärast rikkumise avastamist, ei anna alust distsiplinaarmenetluses selle õiendiga arvestamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja esitatud vastuväidete sisu ning karistusotsuse langetamist mõjutada ka asjaolu, et kaebaja ei saanud valvur J. Gandšu 04.05.2012 poolt koostatud õiendiga tutvuda enne karistamisotsuse kättesaamist. J. Gandšu kinnitab õiendis A. Kaurili 19.04.2012. a õiendi sisu ning mingeid uusi asjaolusid selles esitatud ei ole. - Antud juhul puudus vajadus koguda HMS § 6 alusel täiendavaid tõendeid ja tellida DNA ekspertiis. Distsiplinaarmenetluse käigus olid kogutud kindlad tõendid (tõendid kaebaja asumise kohta kambris pikaajaliselt üksi, topsis olev soe vedelik, ukse sisse peidetud traadid). Kunstliku päritoluga esemetes ei sisaldu DNA-d ning pärast traatide kasutamist võisid sellele jääda vaid kasutaja sõrmejäljed ehk naharasv, milles samuti DNA koodi ei sisaldu. Seega oleks olnud antud olukorras DNA ekspertiisi teostamisel võimatu kinnitada või lükata ümber kaebaja väidet, et ta ei ole traatide omanik ega kasutaja. - Vastustaja on piisavalt kaalunud karistusotsuse langetamist mõjutavaid asjaolusid ning jõudnud nende pinnalt järeldusele, et kaebaja on traatide omanik. Kaebaja poolt leitud ja vastustajale üle antud traadid ei ole otsene ega kaudne tõend, millele tuginedes oleks saanud kaebaja süüd vältida. Kaalutlusveaks ei saa lugeda ka kaebaja poolt vastustajale üle antud traatide osas menetluse alustamata jätmist. Samuti ei saa asjaolude pinnalt väita, et vastustajale üle antud traadid ei kuulunud kaebajale või et ta neid ei kasutanud. - Vaidlustatava käskkirja alusel kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on tema poolt toime pandud rikkumisega proportsionaalne. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja varasema käitumisega, süüteo raskusega ning sellega, et kaebajat ei olnud varem keelatud eseme omamise eest karistatud. - Arvestades süüteo liiki ning seda, et rikkumine on toime pandud vanglas, on asjakohane käskkirjas toodud kaalutlus, et kaebaja karistamise eesmärgiks on muu hulgas ka mõjutada teisi kinnipeetavaid sarnast rikkumist toime panemast, ning käskkirjast nähtuvalt ei olnud see kaebaja karistamisel ainuke eesmärk. - Kuna käskkirjaga kehtestatud piirangutega jäeti kaebajale võimalus lugeda karistuse kandmise ajal vangla poolt soetatavaid ajalehti ning kaebaja ei olnud ka varem isiklikest vahenditest ajalehti tellinud, ei ole kohtu hinnangul vajalik tühistada haldusakti selles kehtestatud piirangute osas põhjendamata jätmise tõttu. 3

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 13. 31.12.2012 saabus kohtusse kaebaja apellatsioonkaebus (tl 87−92) Tartu Halduskohtu 27.11.2012. a otsusele, milles ta palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: - Halduskohus on asunud ise vaidlustatud käskkirja põhjendama seoses DNA ekspertiisi teostamata jätmisega ja kaebaja poolt valvuritele pärast läbiotsimist analoogsete traatide üleandmisega. Kaebaja leiab, et leitud traadid olid juba enne kaebaja sellesse kambrisse paigutamist sinna peidetud kambri endise elaniku poolt ja varasematel läbiotsimistel ei pannud valvurid neid tähele. Halduskohus on ebaõigesti järeldanud, et leitud traatide pealt ei ole võimalik leida neid puudutanud ja kasutanud isiku DNA-d. Kui selline ese on olnud kuivas kohas, siis säilib sellega kokku puutunud isiku DNA sellel aastaid, ja DNA-d sisaldub ka traatidele jäänud naharasvas. Seega on DNA proovide võrdlemisel võimalik kindlaks teha, kes on leitud traate puutunud ja need uksepiida sisse peitnud. Vastustaja ei ole vaidlustatud käskkirjas arvestanud ei kaebaja taotlust DNA ekspertiisi tegemiseks ega seda, et kaebaja leidis pärast läbiotsimist uksepiida seest veel traate, mille ta koheselt vanglale üle andis. Kuigi käskkirjas on tuginetud sellele, et varasematel läbiotsimistel ei ole kaebaja kambrist keelatud esemeid leitud, ei nähtu käskkirjast, kas ja kes varasemalt uksepiida metallkonstruktsiooni sisemust kontrollinud on. - Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetlus ei ole olnud aus ja õiglane. Pärast kaebaja poolt DNA ekspertiisi tegemise taotluse esitamist on kambris läbiotsimist teostanud valvur koostanud õiendi, milles kirjeldab uusi asjaolusid (väidetav tops sooja vedelikuga laua peal) ning püüab leitud traate seostada kaebajaga. Selline valvuri poolt omaalgatuslikult õiendi esitamine ilma menetleja poolt seda küsimata on kaebaja hinnangul menetlusnormide rikkumine. 12.04.2012. a teatisega teavitati kaebajat distsiplinaarmenetluse algatamisest üksnes keelatud esemete omamise tõttu. - Vastustaja on menetlusreegleid rikkunud ka sellega, et luges 04.05.2012. a vastuskirjas nr 610/14710-1 kaebaja süü tõendatuks juba enne vaidlustatud käskkirja tegemist. - Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas arvestanud lubamatu kaalutlusega, leides, et kaebajat on vaja karistada selleks, et mõjutada teisi kinnipeetavaid sarnaseid rikkumisi mitte toime panema. - Halduskohus ei ole võtnud otsuses seisukohta kaebajale ajakirjade keelamise osas. 14. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 99−100) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. - Kaebaja on Viru Vanglas tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega. Ühtlasi on kinnipeetavale tutvustatud jooksvalt inspektor-kontaktisiku vahendusel õigusaktide muudatusi ning kaebaja on kinnitanud seda omakäeliselt 02.02.2011 (tl 44). Seega pidi kaebaja olema teadlik, et omades isevalmistatud veekeeduseadet, paneb ta toime distsipliinirikkumise, mille eest võidakse teda karistada, ning pani rikkumise toime teadlikult ja süüliselt. - Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus on ise asunud vastustaja eest käskkirja põhjendama. Vastustaja on DNA ekspertiisi teostamisest keeldumist selgitanud ja põhjendanud 04.05.2012. a vastuses nr 610/14710-1. Halduskohus on vaidlustatud otsuses selgitanud, millistel juhtudel on DNA ekspertiisi võtmine/teostamine põhjendatud ning antud juhul olid kaebaja suhtes kogutud otsesed tõendid ja DNA ekspertiisi tegemiseks puudus vajadus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4

15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu põhjendusi DNA testi tegemise võimalikkuse ja väidetava ajakirjade keelu osas. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. 16. Kaebaja nõuab endiselt DNA testi tegemist ja väidab, et DNA-d on võimalik leida ka sõrmejäljelt. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et teoreetiliselt on võimalik leida ka sõrmejäljelt DNA-d. Siiski sõltub DNA leidmine sellisel juhul sõrmejälje kvaliteedist, tingimustest, kus sõrmejälg on säilinud, sellest, kui eristatavad on erinevatelt isikutelt pärinevad sõrmejäljed jms. Traati puudutasid peale selle leidmist tõenäoliselt erinevad isikud, mistõttu oleks erinevate DNA-de identifitseerimine võinud osutuda puht praktiliselt keerukaks kui mitte võimatuks, eeldades et traadil olnud sõrmejäljed oli üldse piisava kvaliteediga. Peale selle on DNA test väga kulukas. HMS § 6, mis sätestab uurimispõhimõtte haldusmenetluses, ja § 38, mis reguleerib tõendamist haldusmenetluses, sätestavad haldusorgani kaalutlusõiguse tõendite kogumisel. Arvestades eelnevalt nimetatud asjaolusid, samuti seda, et asjas on kogutud ka muid tõendeid, mis viitavad sellele, et kambris oli enne läbiotsimist vett soojendatud, ei ole haldusorgan teinud DNA testi ära jätmisel kaalutlusvigu. Ka ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud DNA testi läbiviimine vajalik ega põhjendatud. 17. Kaebaja väidab, et tema suhtes läbi viidud haldusmenetluses on rikutud menetluspõhimõtteid. Pärast kaebaja poolt DNA ekspertiisi tegemise taotluse esitamist on kambris läbiotsimist teostanud valvur koostanud õiendi, milles kirjeldab uusi asjaolusid. Ringkonnakohus selgitab, et HMS § 40 lg 1 järgi peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja on püstitanud küsimuse, kas Viru Vangla tohtis tema suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse käigus arvesse võtta valvur A. Kaurili poolt 19.04.2012 esitatud õiendit, milles viimane täpsustab juhtunu asjaolusid. Ringkonnakohus märgib, et oluline on, et tõendite kokkuvõte on esitatud distsiplinaarmenetluse protokollis, mida kinnipeetavale tutvustatakse. Praegusel juhul tutvustati protokolli, kus on refereeritud valvur A. Kaurili 19.04.2012. a õiendit, kaebajale 03.05.2012. Seega ei ole selles suhtes rikutud ühtegi menetluspõhimõtet. 18. Ärakuulamisõigusega seonduvalt peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu ka järgnevale. Riigikohus on märkinud: „Ärakuulamisõigus võimaldab isikul esitada haldusaktiga lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi, taotlusi, tõendeid ja muul viisil põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke vastuargumente haldusorgani seisukohtadele. Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis“ (RKHKo 28.04.2014, 3315213, p 34). Ringkonnakohus leiab, et ärakuulamisõigus eeldab reeglina kõigi olemasolevate tõendite, millele haldusorgan kavatseb otsust tehes tugineda, eelnevat tutvustamist menetlusosalisele. Käesolevas asjas tutvustati kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli 03.05.2012, nagu nähtub protokollile märgitud kuupäevast. 04.05.2012 esitas kaebaja vastuväited protokollile, milles vaidles vastu, et tal oli laual tops. Vastustaja kontrollis valvur J. Gandšult 04.05.2012. a õiendi võtmisega kaebaja väidete ja A. Kaurili poolt esitatud asjaolude vahel ilmnenud vastuolu. Kaebaja on oma 04.05.2012 esitatud vastuväidetes ise püstitanud küsimuse, miks pole võetud ütlust valvur J. Gandšult. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuna valvur J. Gandšu õiendis ei sisaldu uusi asjaolusid, vaid see kordab üksnes üle A. Kaurili poolt kirjeldatud asjaolud, siis ei olnud konkreetsel juhul tarvilik 5

koostada uut distsiplinaarmenetluse protokolli. Kuigi kaebajat oleks võinud eelnevalt informeerida uuest tõendist ja anda talle enne distsiplinaarkaristuse määramist võimalus veelkordselt oma seisukoha väljendamiseks, asub ringkonnakohus asjaolusid kogumis hinnates siiski seisukohale, et aset leidnud minetus ei oma sellist kaalu, et seda saaks lugeda ärakuulamisõiguse rikkumiseks. 19. Kaebaja leiab, et vastustaja on menetlusreegleid rikkunud ka sellega, et luges 04.05.2012. a vastuskirjas nr 610/14710-1 kaebaja süü tõendatuks juba enne vaidlustatud käskkirja tegemist. Ringkonnakohus leiab, et kuna 04.05.2012 oli kaebaja esitanud oma vastuväited ja vastustaja oli neid kontrollinud valvur J. Gandšult ütluste võtmisega, siis olid asjaolud 04.05.2012. a seisuga selged. Viru Vanglal ei olnud kahtlust, et kaebaja oli talle etteheidetava distsipliinirikkumise toime pannud. Ka ringkonnakohus ei kahtle selles. Distsiplinaarkaristuse määramine ei kujuta endast kohtulikku süüdimõistmist ja põhiseaduse § 22 lg-s 1 sätestatud süütuse presumptsioon ei kehti distsipliinirikkumise toimepanemise korral. See, et vastustaja 04.05.2012. a kirjas on viidatud 04.05.2012. a käskkirjale, on ilmselt eksitus, mis ei mõjuta siiski 07.05.2012 antud käskkirja õiguspärasust. 20. Kaebaja ei ole rahul, et vaidlustatud käskkirjas on arvestatud karistuse mõjuga teistele kinnipeetavatele. Ringkonnakohus selgitab, et distsiplinaarkaristuse valikul võetakse VangS § 63 lg 3 ls 1 järgi arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ringkonnakohus leiab, et ka üldpreventsioon on, juhul kui tegemist ei ole peamise kaalutlusega, vaid üksnes lisaargumendiga, legitiimne kaalutlus, mida vangla tohib distsiplinaarkaristuse valikul arvesse võtta. Ringkonnakohus rõhutab, et tegemist pole argumendiga, mida vastustaja oleks arvestanud distsipliinirikkumise tuvastamisel, vaid üksnes ühe lisaargumendiga distsiplinaarkaristuse valikul. 21. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et halduskohus ei ole võtnud otsuses seisukohta kaebajale ajakirjade keelamise osas. Ringkonnakohus selgitab, et kaebajale ei ole ajakirju keelatud. Viru Vangla 07.05.2012. a käskkirja nr 6-3/780-D resolutsiooni järgi lubas vangla „kinnipeetaval kartseri karistuse kandmise ajal lugeda vangla poolt soetatud üleriigilisi ajalehti“. Ajakirjade kohta ei ole käskkirjas midagi öeldud. Eelnevalt on käskkirjas küll viidatud VangS § 651 lg-le 4, mis annab muuhulgas aluse ka VangS § 30 piiramiseks, mis näeb kinnipeetavale ette õiguse lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju, samuti tellida neid omavahenditest. Samas ei ole käskkirja resolutsioonis vastavat piirangut sõnastatud. Kuna käskkirja resolutsiooniga piirangut ette nähtud ei ole, järeldab ringkonnakohus, et seda ei kehtestatud. VangS § 651 lg 4 kujutab endast vaid alust piiranguks, mistõttu tuleb piirangu kehtestamisel see konkreetsel juhul haldusakti resolutsioonis formuleerida ja põhjendavas osas põhjendada. VangS § 651 lg 4 mainimisest käskkirja tekstis ei piisa piirangu kehtestamiseks. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik ajakirjade piirangut tühistada. Ringkonnakohus lisab, et juhul kui kinnipeetavale taolise resolutsiooni alusel ajakirjade lugemise piirang faktiliselt ikkagi kehtestatakse, siis on tegemist VangS §-ga 30 vastuolus oleva tegevusega. Selle vaidlustamiseks tuleb kartseris viibival kinnipeetaval esitada taotlus ajakirja lugemiseks ning seejärel vaidlustada ettenähtud korras vangla keeldumine. 22. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad seega kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, et ole selles osas vajalik seisukohta kujundada. Einar Vene Agu Timmi Madis Ernits 6

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7