3-12-2060/52 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maili Lokk, Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2060 Haldusasi AS Lemeks Sadamad kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 27.08.2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/2361-10 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.02.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Lemeks Sadamad apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 03.09.2014 Menetlusosalised Kaebaja AS Lemeks Sadamad Esindaja v. adv. Margo Lemetti Vastustaja Maksuja Tolliamet (MTA) RESOLUTSIOON 1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 2. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 17.11.2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Käesoleva maksuvaidluse esemeks on maksustamisperioodidel märts 2007 kuni jaanuar 2008 toimunud metsamaterjali ostu-müügitehingud AS Lemeks Sadamad ja OÜ Sikast Grupp (käibemaksukohustuslane perioodil 24.07.2006 kuni 16.10.2007) ning AS Lemeks Sadamad ja OÜ Portoson (käibemaksukohustuslane perioodil 27.05.2005 kuni 30.09.2008) vahel. Kriminaalasja nr 08930000209 raames on kogutud tõendid, mille kohaselt on ajavahemikul

2

01.03.2007 kuni 31.01.2008 AS Lemeks Sadamad teinud väljamakseid OÜ-de Sikast Grupp ja Portoson nimel väljastatud arvete alusel, kuid nimetatud osaühingud ei ole majandustehinguid teinud. Viru Maakohus mõistis 18.05.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12288 M.O. i, R.O. , K.K. , M.A. /…/ ja T.R. (OÜ Portoson juhatuse liige) süüdi selles, et nad koos teiste isikutega kuulusid gruppi, mille eesmärgiks oli maksupettuste toimepanemisele kaasaaitamine ning sellest tulu teenimine (äriühingutele fiktiivsete arvete esitamine). Viru Maakohtu 18.05.2009. a kohtuotsus jõustus 26.05.2009. Kohtuotsusega OÜ Portoson sundlõpetati.

2. 08.07.2011. a korraldusega nr 12.2-3/2361-2 alustas MTA AS Lemeks Sadamad suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mille käigus kontrollis käibeja tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsust maksustamisperioodidel märts 2007 kuni jaanuar 2008.

3. Kontrolli tulemusel koostas MTA 22.06.2012 kontrollakti nr 12.2-3/2361-9 (tl-I 64−76p). Kontrollakti kohaselt on AS Lemeks Sadamad esitanud kontrollitud perioodil, so märts 2007 – jaanuar 2008, maksuhaldurile valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu 1 873 609 krooni OÜ-de Sikast Grupp ja Portoson rekvisiitidega arvete alusel, kuid kaupu nendelt äriühingutelt ei saanud, ning jättes deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed summas 1 972 971 krooni ja maksuhaldurile üle kandmata tulumaksu 531 065 krooni. Kontrollaktile on lisatud ülevaatlikud tabelid, milles on muu hulgas kajastatud AS Lemeks Sadamad poolt MTA-le esitatud arved ja nende alusel deklareeritud sisendkäibemaks, arvete alusel tehtud väljamaksed, materjali maksumuse hindamine, arvestatud tulumaks ning maksudeklaratsiooni tehtud muudatused (tl-I 77−81p). Samuti on maksuhaldur kontrollakti kohaselt tuginenud kriminaalasjas nr 08930000209 kogutud tõenditele.

4. Pärast kontrollakti saamist esitas AS Lemeks Sadamad 11.06.2012 maksuhaldurile käibedeklaratsioonide parandused ning korrigeeris käibemaksuarvestust OÜ Sikast Grupp ja OÜ Portoson nimel väljastatud arvete osas ning tasus fiktiivsete arvete vormistamise tõttu maha arvatud sisendkäibemaksu.

5. 23.07.2012 esitas AS Lemeks Sadamad MTA 22.06.2012. a kontrollaktile eriarvamuse (tl-I 26−27p). Eriarvamuses on AS Lemeks Sadamad seisukohal, et maksuhalduril ei ole võimalik tugineda kriminaalasjades nr 08930000209 ja 079330000159 kogutud tõenditele ning selle raames kogutud teave ei ole AS Lemeks Sadamad jaoks siduv. OÜ Sikast Grupp ja OÜ Portsoson on AS-iga Lemeks Sadamad tehingute tegemise ajal olnud käibemaksukohustuslased ning AS-ile Lemeks Sadamad ei olnud teada äriühingute ja nende ühingutega seonduvate isikute seadusvastane tegevus, mistõttu ei ole põhjendatud nende tehingute fiktiivseks lugemine. Samuti ei nõustunud AS Lemeks Sadamad metsamaterjali soetushinna arvutamisega ja tulumaksuga maksustamises. AS Lemeks Sadamad jaoks on puidu soetamiseks kantud kulud ettevõtlusega seotud, sõltumata sellest, kas puidu eest tasutud summad sisaldasid endas käibemaksu või mitte. Tegemist on olnud kuludega ja selle kandmiseks saadud rahalised vahendid on tekkinud ettevõtlusest. AS Lemeks Sadamad ei ole puitmaterjali eest tasudes sellest mingit tasu tagasi saanud. Puitmaterjali eest tasumise näol ei ole olnud tegemist ka kasumi varjatult jaotamisega ja kasumit ei ole ettevõtlusest välja viidud.

6. 27.08.2012. a maksuotsusega nr 12.2-3/2361-10 (tl-I 11−25p) suurendas MTA AS Lemeks Sadamad maksukohustust tulumaksu osas 33 941,17 euro (531 064 krooni) võrra. Maksuhaldur leidis kontrolli tulemusena, et AS Lemeks Sadamad ei ole OÜ Sikast Grupp ja OÜ Portoson rekvisiitidega arvetel kajastatud metsamaterjali arvetel näidatud isikutelt soetanud, vaid on saanud selle tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Lähtuvalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 94 lg-st 2 ja võttes arvesse AS Lemeks Sadamad esitatud sama perioodi

3

kokkuostuhindu hindas maksuhaldur OÜ-de Sikast Grupp ja Portoson rekvisiitidega arvetel näidatud metsamaterjali maksumuseks summa 10 011 171 krooni. 1 899 153 krooni suuruse summa luges maksuhaldur ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks.

7. AS Lemeks Sadamad esitas 27.09.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl-I 2−9p), milles palus tühistada MTA 27.08.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2361-10. Samuti palus AS Lemeks Sadamad peatada maksuotsuse täitmine kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni.

8. Tartu Halduskohus rahuldas 04.10.2012. a määrusega (tl-I 44−45p) AS-i Lemeks Sadamad esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas MTA 27.08.2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/2361-10 täitmise kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, välja arvatud MKS § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoimingute osas.

9. Tartu Halduskohus jättis 06.02.2013. a otsusega AS-i Lemeks Sadamad kaebuse rahuldamata. - Maksuhalduri poolt kogutud tõendid kinnitavad, et kaebaja ja arvetel näidatud isikute OÜ Portoson ja OÜ Sikast Grupp vahel reaalseid tehinguid ei toimunud. Arvetel näidatud kaup saadi kindlaks tegemata isikutelt, mitte aga arvetel näidatud isikutelt. Kriminaalmenetluses on nii OÜ Portoson kui tema ja OÜ Sikast Grupp nimel tegutsenud isikud teistele äriühingutele fiktiivsete arvete esitamises süüdi mõistetud. OÜ Portoson ja OÜ Sikast Grupp juhatuste liikmete J.J. , T.R. ja A.J. poolt kriminaalmenetluse käigus antud selgituste kohaselt kumbki äriühing tegelikult ettevõtlusega ei tegelenud, vaid olid loodud M.O. i, K.K. ja M.A. poolt fiktiivsete arvete esitamiseks. Äriühingute eesmärgiks oli reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest maksukohustust vähendavate fiktiivsete arvete esitamine, mõlema äriühingu ja nende juhatuse liikmete tegevus toimus tegelikult M.O. i ja temaga seotud isikute juhtnööride alusel. Halduskohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendid nii maksukui halduskohtumenetluses kasutatavad. - Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis annaksid põhjuse maksuotsuse tühistamiseks. Kohtuistungil jäid kaebaja taotlusel ülekuulatud tunnistajate ütlused põhiväidetelt samadeks, mis nad olid andnud kas kriminaalmenetluse või maksumenetluse käigus (H.L. , A.S. , M.N. ) või ei mäletanud varasemalt antud ütlusi või sündmusi (M.A. ). M.A. on maksuhaldurile 23.01.2008 ja 16.05.2011 antud seletustes seletanud, et AS-is Lemeks Sadamad olid nende kontaktisikuteks Ülle ja juhataja P.R. , kes olid kogu tegevusega kursis ja kellega tema või M. (O.t) suhtles. Ü.P. või P.R. ega lepiti kokku dokumentide vormistamise ja allakirjutamise ajad, selleks ajaks toimetati kohale kas A.K. (Sikast Grupp OÜ) või T.R. (Portoson OÜ). M.A. on ka väitnud, et üldiselt käis Mati alati üksinda P.R. e kabinetis uusi kokkuleppeid tegemas või ka raha viimas ning et üldiselt oli skeem sama iga riiulifirma kui ka kokkuostja puhul. M.A. ja T.R. poolt kriminaalmenetluses antud ütluste järgi olid AS Lemeks Sadamad raamatupidaja ja juhatuse liige pettusest teadlikud ning olid varifirmadega suhtlemisel kontaktisikuteks. Nii M.A. kui T.R. on märkinud, et on näinud, et M.O. käis AS Lemeks Sadamad juhataja kabinetis raha viimas. Põhjendamata on kaebaja väide, et M.A. , T.R. , J.T. (J.) ja A.J. ütlused ei ole usaldusväärsed. Nimetatud isikute seletused ei ole omavahel vastuolus. See, et nende ütlused ei olnud ega ole kooskõlas AS Lemeks Sadamad töötajate väidete ja selgitustega, ei tähenda, et need pole usaldusväärsed ja tuleks jätta tähelepanuta. - Maksusumma määramine on tähtaegne. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et AS Lemeks Sadamad tegi teadlikult väljamakseid selliste isikute pangakontodele, kes tegelikult kauba müüjad ei olnud ning fiktiivsete arvete raamatupidamises kajastamise eesmärgiks oli tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine ja tulumaksuvabalt ettevõtlusest raha välja viimine. Kuna on leidnud tõendamist, et kaebaja oli teadlik, et arvetel näidatud müüjad ei olnud

4

tegelikud müüjad, kuid kasutas fiktiivseid arveid oma raamatupidamises ja maksudeklaratsioonides, saab seda lugeda tahtlikuks teoks. - Kohus leiab, et maksuotsus on õiguspärane ka tulumaksu hindamise teel määramise osas ning metsamaterjali hinnangulise maksumuse arvutamisel on õigesti arvestatud väljamakseid ilma käibemaksuta. Maksuhaldur on õiguspäraselt võtnud tulumaksukohustust vähendava asjaoluna arvesse puhtalt metsamaterjali ehk kauba kulu, arvestades seejuures kaebaja enda poolt esitatud andmeid samal perioodil samaliigiliste materjalide ostuhindade kohta. Tulumaksuseaduse (TMS) § 51 lg 1 ja 2 p 3 kohaselt kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, millised ei oles seotud maksumaksja ettevõtlusega või milliste kohta puudub nõuetele vastav algdokument. Antud juhul ei ole leidnud tõendamist, et vaidlusaluse metsamaterjali müüjaks olnud isikud olid käibemaksukohustuslased. Kui puit oleks soetatud mittekäibemaksukohustuslaselt, siis ei tasuta talle käibemaksusummat ja ostuhind oleks olnud ilma käibemaksu summata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. 08.03.2014 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse (tl-III 65−69), milles palub Tartu Halduskohtu 06.02.2013. a otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tühistada MTA 27.08.2012. a maksuotsus nr 12.2-3/2361-10. Apellatsioonkaebusega vaidlustab kaebaja halduskohtu käsitlust üksnes tulumaksu määramise metoodika õigsuse osas. - Maksuhaldur on lähtunud tulumaksu suuruse määramisel ebaõigest metoodikast. Kaebaja on seisukohal, et kui maksuhaldur asub hindamise teel tegema kindlaks soetatud metsamaterjali eeldatavaid kulusid ning võrdleb seda faktiliselt tehtud väljamaksetega, siis peab hindamisel arvestama metsamaterjali lõpphinda, milles sisaldub ka käibemaks. Antud juhul on maksuhaldur metsamaterjali hinnangulise väärtuse saamisel lähtunud materjali hinnast ilma käibemaksuta ja tehtud väljamakseid käsitlenud käibemaksulise lõpphinnana. Selline metoodika ei ole õige. Lähtudes Riigikohtu seisukohast haldusasjas nr 3-3-1-60-11 tuleb hinnata, kui palju pidi äriühing maksma kauba soetamise eest. Ka antud juhul on AS Lemeks Sadamad teinud kauba soetamiseks otseseid kulutusi, kus soetuskuluks on kauba käibemaksuline hind ehk kauba eest makstud koguhind. Seda kulu olekski maksuhaldur pidanud tehingute võrdlemisel aluseks võtma. - Hindamise seisukohalt on oluline tuvastada eelkõige see, kas metsamaterjal on soetatud õige hinnaga (turuhinnaga) ning kas ja kui palju erineb ebakohaste dokumentide alusel tehtud väljamakse hindamise tulemusena saadud eelduslikust kulust. Kui väljamakse on olnud suurem, siis seda suuremat osa ei saa lugeda ettevõtlusega seotud kuluks. Kaebaja hinnangul ei oma tähendust see, kas vaidlusaluse materjali müüjad olid käibemaksukohuslased. Vaidlust ei ole selles, et materjal oli soetatud ja et selle eest oli tehtud väljamakseid kokku 11 910 324 krooni. Sama materjali hinnanguline maksumus oli 11 813 181 krooni (10 011 170 + käibemaks 18%). Vaidluse raames ei ole kordagi väidetud ja selle kohta puuduvad ka maksumenetluses tõendid, et AS Lemeks Sadamad oleks saanud selle metsamaterjali soetada eraisikutelt hinnaga kokku 10 011 170 krooni. Kohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mille alusel ta on leidnud, et „kui puit oleks soetatud mittekäibemaksukohustuslaselt, siis ei tasuta talle käibemaksusummat ja ostuhind oleks olnud ilma käibemaksusummata“. Selline järeldus on alusetu. Eraisikud müüvad metsamaterjali üldjuhul sama lõpphinnaga kui äriühingutest müüjad. - Maksuotsuses ega ka vaidlustatud kohtulahendis ei ole sisuliselt kajastatud hindamise metoodikat. Maksuotsuse lisa 2 (tabel AS Lemeks Sadamad poolt OÜ-de Portoson ja Sikast Grupp arvete alusel tehtud väljamaksed ning arvestatud tulumaks) on koostatud selliselt, et väljamakse summad on käibemaksulised, materjali hinnangulise kulu veerus olevad andmed aga ilma käibemaksuta. Kaebaja poolt halduskohtumenetluse käigus esitatud tabelist (tl-III 42−44) nähtub aga, et hinnanguline kulu materjali soetamiseks on olnud 11 813 181,74

5

krooni. OÜ-dele Sikast Grupp ja Portoson tehtud väljamaksete vahe on sellisel juhul vaid 97 142 krooni, millest tulumaksukohustus oleks 26 332 krooni ehk 1683 eurot. Kohus on alusetult jätnud kaebaja arvutused ja selgitused tähelepanuta. - Et AS Lemeks Sadamad on antud juhul tasunud riigile käibemaksu, on tulumaksuga maksustamine karistusliku iseloomuga, mis on aga keelatud. Kaebaja hinnangul tuleb väljamaksete võrdlemisel metsamaterjali hinnangulise kuluga arvestada ka seda, et kaebaja on sisuliselt vähendanud OÜ-dele Sikast Grupp ja Portoson tehtud väljamakseid nende isikute poolt esitatud arvetel olnud käibemaksu võrra. Kui isegi lähtuda kohtu ja maksuhalduri ebaõigest eeldusest, et võrdlustehingute puhul tuleb aluseks võtta metsamaterjali käibemaksuta hind, siis tuleks ka nõuetele mittevastavate algdokumentide korral lähtuda väljamakse summast, millest on lahutatud riigile tasutud käibemaks. Sellisel juhul jääks ettevõtlusega mitteseotud kuluks 25 544 krooni ehk 1633 eurot (s.o ebaõige algdokumendi alusel tehtud väljamakse 11 910 324 kr – riigile tasutud käibemaks 1 873 609 kr – hindamise teel saadud summa 10 011 171 kr = 25 544 kr). Juhul kui riigile tasutud käibemaksu ebaõigete algdokumentide alusel tehtud väljamaksetest maha ei arvestata või hindamisel ei lähtuta metoodikast, kus metsamaterjali kulu hindamisel tuleb lähtuda käibemaksulisest ehk lõpphinnast, siis tekib olukord, kus juurde määratud tulumaksu näol on tegemist karistusliku meetmega. Sellisel viisil maksustamine ei ole kooskõlas ei maksustamise üldpõhimõtete ega ka väljakujunenud kohtupraktikaga. Tõendamist ei ole leidnud, et AS Lemeks Sadamad oleks OÜ-dele Sikast Grupp ja Portoson ülekantud raha saanud enda ettevõtlusse nö mustalt tagasi. Seega ei saa väita, et 1 899 152 krooni ulatuses oleks kaebaja teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mida tuleks tulumaksuga maksustada.

11. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl-III 79−87) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. - Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur oleks pidanud hindamisel arvestama metsamaterjali lõpphinda, milles sisaldub ka käibemaks. Kuna metsamaterjali soetamise arved osutusid mittenõuetekohaseks, siis on asjasse puutumatu kaebaja väide, et arvetel oli kajastatud ka käibemaks. Tulumaksukohustus tekib väljamakse tegemisest ja hinnang kulule antakse tehtud väljamaksete, mitte selle järgi, mis on fiktiivsetele dokumentidele kirjutatud. Vaieldamatult oleks maksuhaldurile olnud lihtsam otseste tõendite baasil tulumaksu määramine, kuid kaebaja ei ole avaldanud maksuhaldurile tegelike metsamaterjali võõrandajate andmeid. Vastustaja hinnangul on maksu määramine kontrollitav, kaebajale on antud võimalus esitada omapoolseid alternatiivseid hindamismeetodeid, millist võimalust ta kasutas (MO p 1.7), ning maksuotsuses on ära toodud hindamise metoodika (MO lk 14-16; MO lisad 1 ja 2, kokku kuuel lehel). - Vastustaja leiab, et metsamaterjali kulu hindamisel on oluline, kas müüja on käibemaksukohustuslane või mitte, sest sellest olenevalt käibemaks kas lisatakse müügiarvele või mitte. Käibemaksukohustuslane võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, seega on alusetu kaebaja viide, et müüja ei olnud eraisik. Käibemaksuarvestuse eripära tõttu on sisendkäibemaksu tuvastamine hindamise teel välistatud. Kui müüja oleks teada, tuleks raamatupidamise algdokumendid tema abiga taastada, mitte aga määrata maksusummat hindamise teel. Seega ei saa andmete võrdlemisel võtta arvesse teiste käibemaksukohustuslastest tarnijate arvetel näidatud käibemaksu metsamaterjali soetuskulu väljaarvestamisel ja ei saa lugeda ka fiktiivsetel arvetel kajastatud, kuid väljamakstud käibemaksusummat ettevõtlusega seotuks. Seda enam, et käesoleval juhul on maksumenetluses tõendatud, et arvetel märgitud äriühingute puhul oli tegemist reaalset majandustegevust mitteomavate ettevõtetega, kelle ülesandeks oli üksnes enda rekvisiitidega arvete väljastamine äriühingutele, kelle sooviks oli nende arvete alusel vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Maksuhalduri hinnangul on selliste äriühingute puhul üldteada asjaoluks see, et nn fiktiivsete

6

arvete alusel ülekantud summad tagastatakse arve tellinud äriühingutele peaaegu täies ulatuses, jättes endale üksnes nn tasu. - Vastustaja ei pea eluliselt usutavaks kaebaja väidet, et kauba eest tehtud kulutus sisaldas ka käibemaksu, sest see eeldaks, et kaup soetati teistelt käibemaksukohustuslastelt. Kui kaup oleks reaalselt soetatud teiselt/teistelt käibemaksukohustuslastelt, siis puudunuks kaebajal igasugune vajadus kajastada oma raamatupidamises valeandmeid sisalduvaid raamatupidamisdokumente ning tehingud olnuks vormistatud õigete isikute (käibemaksukohustuslaste) vahel. Seega ei ole vastustaja hinnangul eluliselt usutav ega ka ühegi tõendiga tõendatud kaebaja väide, et kauba eest tehtud kulutus sisaldas ka käibemaksu. - Vastustaja rõhutab, et metsamaterjali maksumuse arvutas maksuhaldur välja AS Lemeks Sadamad poolt esitatud samaliigilise materjali sama kuu ostuhinna põhjal. Vastustaja hinnangul ei ole käibemaks metsamaterjali ostuhinnale lisanduv kululiik, vaid käibemaksukohustusega kaasnev maks, mis puudub, kui müüja ei ole käibemaksukohustuslane. Kaebaja ei ole õigeid arveid (63 mittenõuetekohast arvet 11 kuu jooksul) maksuhaldurile ja ka kohtule esitanud ja tegelikke metsamaterjali müüjaid avaldanud. Kuna usaldusväärseid kirjalikke tõendeid ei ole, kasutas maksuhaldur maksuotsuse põhjendamiseks ka kaudseid tõendeid ja võrdlusi ning arvutas välja kaebaja tulumaksukohustuse. Maksuhaldur arvutas välja OÜ-de Sikast Grupp ja Portoson arvetel näidatud metsamaterjali hinnangulise maksumuse ja võttis selle summa arvesse ettevõtluse kuluna. Vaidlustatud maksuotsuse punktis 1.7 (lk 14-16) on põhjalikult kirjeldatud, missuguseid erinevaid metoodikaid maksuhaldur hinna määramiseks kaalus, ning ära on toodud ka sellekohased arutelud AS-iga Lemeks Sadamad. Maksuotsus on põhjendatud nii tulumaksu määramisel kasutatud metoodika, maksuhalduri tehtud arvutuste kui ka enne andmete hindamisele asumist tehtud maksuhalduri kaalutluste osas. Pelgalt asjaoluga, et kohus pidas maksuhalduri kasutatud metoodikat õigeks, ei saa põhjendada kaebaja poolt esitatud tõendi tähelepanuta jätmist. - Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et käesoleval juhul tulumaksuga maksustamine on karistusliku iseloomuga. Kaebaja on riigieelarvesse maksnud metsamaterjali müügikäibelt tasumisele kuuluvat käibemaksu, mille ta jättis valeandmetega käibedeklaratsiooni esitamise tõttu riigieelarvesse tasumata. Vastustaja hinnangul oleks kaebaja ise saanud ära hoida nii intressi tasumise ja ka intresside tasumisega kaasneva tulumaksu tasumise, kui oleks tehingud vormistanud tegelike materjali müüjatega. Intresside ja nende tasumisest tulenev tulumaksukohustus tuleneb maksuseadustest. Seega on kaebaja poolt seadustest tuleneva maksude tasumise kohustuse sidumine karistuslike meetmetega meelevaldne ning kohatu. - Kaebaja ei ole tõendanud, et 1 899 152 krooni suurune summa laekus kassase või pangakontole ning ta kasutas seda oma ettevõtluses. Kuna sularaha üleandmist ei ole üldjuhul võimalik vahetute tõenditega tõendada, piisab, kui raha jõudmine mingi isikuni on eluliselt usutav ja tõenäoline. Maksuhalduri seisukoht, et metsamaterjali eest on 10 011 171 krooni tagastatud AS Lemeks Sadamad ettevõtlusesse, on põhjendatud tunnistajate M.A. ja T.R. ütlustega, varifirmade (OÜ Sikast Grupp ja OÜ Portoson) loomise eesmärgiga ning maksuhalduri poolt andmete hindamise tulemusega, kuid 1 899 152 krooni kasutamine ettevõtluses ei ole tõendatud. Kindlasti ei saa lugeda OÜ Sikast Grupp ja OÜ Portoson nimel arveid välja kirjutanud isikutele väljamakstud summasid ettevõtlusega seotuks. Vastustaja on seisukohal, et raha viidi maksuvabalt ettevõttest välja ning millisel eesmärgil seda kasutati, on teadmata. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et raha võis olla tagastatud äriühingu kassasse või pangaarvele ning et seda oleks kasutatud ettevõtluses.

12. Tartu Ringkonnakohtus 03.09.2014 toimunud kohtuistungil jäid mõlemad pooled oma seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus on hinnanud igakülgselt tõendeid, käsitlenud põhjalikult kaebaja väiteid ning kohaldanud korrektselt asjakohaseid norme. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

14. Apellatsioonimenetluses on vaieldav üksnes maksuhalduri valitud tulumaksu määramise metoodika. Kaebaja soovib tulumaksu suuruse kindlaksmääramisel kas suurendada maksuhalduri poolt hindamise teel kindlaks määratud metsamaterjali ostuhinda käibemaksu võrra või siis vähendada ebaõigete algdokumentide alusel tehtud väljamaksete kogusummat riigile väidetavalt tasutud käibemaksu võrra. Esimesel juhul väheneks kaebaja arvutusel väljamaksete ja hindamise teel kindlaks määratud metsamaterjali ostuhinna vahe 1 802 011 krooni, teisel 1 899 152 krooni võrra.

15. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja pakutud arvutuskäik on vastuolus käibemaksuseadusega. Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Müügitehingu korral tasub käibemaksu riigile müüja juhul, kui ta on käibemaksukohustuslane. Kaebaja ei saanud tasuda riigile käibemaksu käesoleva maksumenetluse esemeks olnud ostutehingutelt. Ta oleks saanud tasuda käibemaksu üksnes müüjale, kes oleks pidanud selle tasuma riigile. Ühe väidetava tehingupartneri, OÜ Portoson, sundlõpetas Viru Maakohus 18.05.2009. a kohtuotsusega, mis jõustus 26.05.2009. Ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et teine väidetav tehingupartner, OÜ Sikast Grupp, on käesoleval hetkel likvideerimisel. Ei maksumenetluses ega kohtumenetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ Porotoson ja OÜ Sikast Grupp oleksid tasunud riigile metsamaterjali müügitehingute eest käibemaksu. Seega langeb kaebaja pakutud teine alternatiivvariant ära juba seetõttu, et siin küsimuse all olevatelt ostutehingutelt ei ole väidetavat käibemaksu keegi riigile tasunud.

16. Kontrollaktiga tuvastas maksuhaldur, et kaebaja oli arvanud oma käibemaksukohustusest maha fiktiivsetelt ostutehingutelt OÜ-dega Porotoson ja Sikast Grupp väidetavalt tekkinud sisendkäibemaksu 1 873 609 krooni (tl-I 74–75). Poolte vahel ei ole vaieldav, et kaebaja esitas pärast kontrollakti saamist maksuhaldurile käibedeklaratsioonide parandused ning korrigeeris käibemaksuarvestust OÜ-de Portoson ja Sikast Grupp nimel väljastatud arvete osas ning tasus fiktiivsete arvete vormistamise tõttu tasumata jäänud käibemaksu. Tegemist oli riigilt alusetult tagasi saadud sisendkäibemaksu tagastusega riigile. Sisendkäibemaks on KMS § 29 lg 3 järgi maksukohustuslase poolt 1) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; 2) imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks; 3) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks; 4) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. Maksukohustuslasel on õigus oma maksustatavatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks, samuti KMS § 4 lg-s 2 sätestatud ettevõtlusega seotud mittekäibena käsitatavate tehingute või toimingute ning välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavate tehingute, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi käibemaks (KMS § 29 lg 1). Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on seega lahutamatult seotud sellega, kas kauba müüja

8

on käibemaksukohustuslane. Sellele on vastustaja ka korduvalt tähelepanu juhtinud. 1 873 609 krooni tagastamisega riigile ei tasunud kaebaja niisiis riigile käibemaksu ostutehingutelt, nagu ta on püüdnud kohtule väita, vaid likvideeris oma maksuvõla, mis oli tekkinud olematu sisendkäibemaksu mahaarvamisega oma käibemaksukohustusest.

17. Kaebaja, kes on ise käibemaksukohustuslane, on ilmselt tasunud riigile käibemaksu metsamaterjali edasimüügi tehingute eest. Nende tehingute eest tasutud käibemaks aga ei puutu käesoleval juhul asjasse, sest tegu on kaebaja maksukohustusega, mis tuleneb teistest tehingutest.

18. Eelnevast tulenevalt ei mõjuta riigile tagastatud sisendkäibemaks kuidagi kaebaja tulu ja seega ka maksuhalduri määratud tulumaksu suurust. Muid vastuväiteid ei ole kaebaja maksuhalduri tulumaksu määramise metoodikale esitanud. Ka ringkonnakohus ei leia, et maksuhaldur oleks tulumaksu kuidagi valesti arvestanud. Kaebaja ostetud metsamaterjali maksuotsuses on ära toodud selle hindamise metoodika (MO lk 14-16; MO lisad 1 ja 2, kokku kuuel lehel), mis on üksikasjalik ja põhjalik. Kaebaja ise jättis kasutamata maksuhalduri soodsama pakkumise lähtuda tulumaksu määramisel vaatlusprotokolli alusel tuvastatud väljamaksete summadest (tl-I 17p).

19. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

20. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad seega kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, et ole selles osas vajalik seisukohta kujundada.

Aarne Sarjas Maili Lokk Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/