3-14-51548/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51548 Haldusasi Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks seoses talle male mängimise mittevõimaldamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a määruse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD 1. 20.07.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1−1p, tõlge tl 3) Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole Viru Vangla võimaldanud määruskaebuse esitajal mängida vangla turniiril malet. Kaebuses esitas ta taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks põhjendusega, et tal ei ole pidevat sissetulekut ja vabu rahalisi vahendeid. 2. Tartu Halduskohus jättis 08.08.2014. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks summas 15 eurot. 3. Halduskohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine põhjendatud, kuivõrd teda ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. Määruskaebuse esitaja isikuarve väljavõttelt nähtub, et ajavahemikul 20.03.2014−19.07.2014 puuduvad laekumised tema arvele. Lisaks nähtub, et taotluse esitamise hetkel oli tema isikuarvel vaba jääk 365,04 eurot. Et käesoleva asja menetluskulud piirduvad määruskaebuse esitaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga summas 15 eurot, ei ole riigilõivu tasumine talle

ebamõistlikult suur kohustus. Seega esineb halduskohtu hinnangul käesoleval juhul seadusest tulenev alus menetlusabi mitteandmiseks, so halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 2 sätestatud menetlusabi andmise piirang, mille kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Samuti puuduvad asjaolud, mis annaks põhjust HKMS § 112 lg 1 p-s 2 sätestatud menetlusabi andmise keelu eiramiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 4. 14.08.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a määruse peale määruskaebuse (tl 16, tõlge tl 18), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu nimetatud määruse. Määruskaebuse kohaselt on vaidlustatud määrus õigusvastane ja põhjendamata. Määruskaebuse esitajal on vaja tasuda vanglale elektriteenuse eest ning samuti on tal vaja osta sokke, aluspükse ja kõike muud vajaminevat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid muuta tuleb Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a määruse põhjendusi. 6. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga selles, et käesolevas asjas esineb määruskaebuse esitajale menetlusabi andmisel HKMS § 112 lg 1 p-s 2 sätestatud piirang. Ringkonnakohus leiab, et viidatud sätte rakendamine on võimalik üksnes määruskaebuse esitajal suuremate raskusteta müüdava vara olemasolu ning sellele varale, nt kinnisasjale sissenõude pööramise korral, ega ole kohaldatav siis, kui menetlusabi taotlejal on rahalise kohustuse täitmiseks piisavalt vabu rahalisi vahendeid (vt ka K. Merusk. I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 418). Antud asjas ei ole kohtul andmeid määruskaebuse esitajal olemasoleva suurema raskusteta müüdava vallas- või kinnisvara olemasolu kohta, mistõttu ei saa antud juhul hinnata selle väärtust ning realiseerimise võimalusi HKMS § 112 lg 1 p 2 järgi. 7. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 116 lg 2 kohaselt juhindub kohus taotleja majandusliku seisundi hindamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 186. TsMS § 186 lg-st 1 tulenevalt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel tuleb hinnata tal olevate vahendite pinnalt tema võimekust tasuda seaduses ette nähtud riigilõivu. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et menetlusabi taotleja suudab oma majanduslikust seisundist tulenevalt menetluskulusid tasuda, on üks HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud eeldus menetlusabi andmiseks täitmata ning menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. 8. Antud juhul on asjas kogutud materjalide pinnalt tuvastatav, et kuigi määruskaebuse esitajal, kes on kinnipeetav Viru Vanglas, puuduvad kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul sissetulekud, on tema vanglasisese isikukonto arvel siiski kaebuse esitamise hetke seisuga 2 2

vabu rahalisi vahendeid summas 365,04 eurot (tl 8). Seega on määruskaebuse esitaja temal olemasolevate rahaliste vahendite suurusest nähtuvalt võimeline tasuma kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvat minimaalses määras riigilõivu summas 15 eurot. HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud eeldus majandusliku suutmatuse kohta riigilõivu tasuda on seega täitmata ning määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest tuleb sel põhjusel jätta rahuldamata. 9. Kuigi ringkonnakohus muudab menetlusabi andmata jätmise osas halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need käesolevas määruses eeltoodud põhjendustega, jääb halduskohtu määruse resolutsioon muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et määruskaebuse esitajal on tal olevast rahast vaja maksta tasu elektriteenuse eest ning osta sokke ja aluspesu. Tegemist on kulutustega, mille tegemine ei saa määruskaebuse esitaja majanduslikust seisust nähtuvalt olla kuidagi välistatud ning need ei muuda teda maksejõuetuks. Samuti puudub kohtul alus võtta menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvesse tulevikku suunatud kulutusi. Riigikohus on haldusasjas nr 371361-12 12.03.2012 tehtud määruse p-s 9 selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. 10.Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamata jätmise näol ei ole tegemist tema õiguste ja vabaduste ebaseadusliku piiramisega. Määruskaebuse esitajal on kaebeõigus, kuid kaebuse menetlusse võtmiseks tuleb tal tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv. Oma majanduslikust seisundist tulenevalt on ta võimeline riigilõivu tasuma ning selle riigi kanda jätmine ei ole seetõttu õigustatud. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). 11. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu. 08.08.2014. a määruse resolutsioon muutmata, asendades määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. Tiina Pappel Einar Vene Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3 3