3-14-50965/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50965 Haldusasi Enn Tuumi (Tuum) kaebus Tartu Vanglalt hüvitise nõudes summas 3600 eurot seoses saatebussi ebainimlike ja alandavate tingimustega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Enn Tuumi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Enn Tuum Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD 1. Määruskaebuse esitajat etapeeriti Tartu Vangla etapibussis järgmistel aegadel: 24.11.2009, 02.12.2009, 23.12.2009, 05.01.2010, 14.01.2010, 06.04.2010, 07.04.2010, 14.04.2010, 16.04.2010, 23.04.2010, 24.11.2010 ja 08.12.2010. 2. 14.03.2014 (registreeritud 18.03.2014) esitas määruskaebuse esitaja Tartu Vanglale kahjunõude (tl 9−10p) summas 3600 eurot selle eest, et teda transporditi etapibussis ebainimlikes ja alandavates tingimustes. 3. Tartu Vangla jättis 26.05.2014. a otsusega nr 1-13/560-2 (tl 8−8p) määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus on esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades. Kirjas selgitab vangla, et saatmisega seonduvad tingimused ja kannatused avaldavad isikule mõju koheselt ja ta ei saa alles tagantjärele teada, et ta kannatas. Seega on
Legislator headnote
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50965 Haldusasi Enn Tuumi (Tuum) kaebus Tartu Vanglalt hüvitise nõudes summas 3600 eurot seoses saatebussi ebainimlike ja alandavate tingimustega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Enn Tuumi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Enn Tuum Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD 1. Määruskaebuse esitajat etapeeriti Tartu Vangla etapibussis järgmistel aegadel: 24.11.2009, 02.12.2009, 23.12.2009, 05.01.2010, 14.01.2010, 06.04.2010, 07.04.2010, 14.04.2010, 16.04.2010, 23.04.2010, 24.11.2010 ja 08.12.2010. 2. 14.03.2014 (registreeritud 18.03.2014) esitas määruskaebuse esitaja Tartu Vanglale kahjunõude (tl 9−10p) summas 3600 eurot selle eest, et teda transporditi etapibussis ebainimlikes ja alandavates tingimustes. 3. Tartu Vangla jättis 26.05.2014. a otsusega nr 1-13/560-2 (tl 8−8p) määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus on esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades. Kirjas selgitab vangla, et saatmisega seonduvad tingimused ja kannatused avaldavad isikule mõju koheselt ja ta ei saa alles tagantjärele teada, et ta kannatas. Seega on
kahju hüvitamise taotlus, mis on saabunud vanglale rohkem kui kolm aastat pärast määruskaebuse esitaja etapeerimisi, esitatud hilinenult. 4. 29.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2−4) Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 3600 eurot seoses tingimustega Tartu Vangla saatebussides. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla saatebussi Volkswagen Crafter üksikkambris põrandapinda 0,51 m2. Määruskaebuse esitaja on vangla ja arestimaja vahel vahemikus 24.11.2009 – 08.12.2010 sõitnud 12 korda. Kaebuses soovib määruskaebuse esitaja tema kasuks 3000 euro väljamõistmist ruumipuuduse tõttu saatebussis ning 600 euro väljamõistmist selle eest, et teda ei kinnitatud turvavööga. Määruskaebuse esitaja sõnul sai ta oma õiguste rikkumisest teada 01.03.2014. 5. Tartu Halduskohus tagastas 08.07.2014. a määrusega (tl 11−11p) määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse esitaja ei olnud pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. 6. 18.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebus (tl 19−21) Tartu Halduskohtu 08.07.2014. a määrusele. Määruskaebuse esitaja selgitab, et sai oma õiguste rikkumisest teada 01.03.2014 ning esitas kaebuse kaks ja pool kuud hiljem, seega on kaebus esitatud tähtaegselt. Määruskaebusele on lisatud menetlusabi taotlus. 7. Tartu Halduskohus jättis 04.08.2014. a määrusega (tl 28−28p) määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kohus leiab määruses, et sõltumata määruskaebuse esitaja majanduslikust seisundist, ei ole käesolevas asjas põhjendatud talle menetlusabi andmine, kuna määruskaebuse edulootused on vähesed. Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja seisukohal, et tema kaebus on esitatud tähtaegselt. Halduskohus selgitab, et kaebus käesolevas haldusasjas on tagastatud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse esitaja ei ole kohtule esitatud hüvitamisnõude osas nõuetekohaselt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tartu Vangla on õiguspäraselt tagastanud kaebaja 14.03.2014. a kahju hüvitamise taotluse, kuna taotlus oli esitatud riigivastutuse seaduses ettenähtud tähtaega ületades ning tähtaja ennistamiseks puudusid alused. Halduskohtu seisukohtade õigsust on kinnitanud ka Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-13-1407. Eeltoodust tulenevalt puuduvad määruskaebusel eduväljavaated ning sellest tulenevalt ka alus määruskaebuse esitajale menetlusabi andmiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 8. 11.08.2014 saabus halduskohtule määruskaebus (tl 36−41p) Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja leiab, et tulenevalt põhiseaduse §-st 15 peab olema kohtusse pöördumine tagatud ka isikule, kelle õigusi rikuti, aga kellel puudub võimalus riigilõivu tasumiseks. Riigilõivust vabastamise võimaldamise eesmärk ongi tagada kohtusse pöördumise õigus hoolimata isiku majanduslikust olukorrast. Mida olulisem on isiku kaitstav õigus ja mida väiksemad on isiku võimalused selle kaitsmiseks muul moel, 2 2
seda enam on põhjendatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul isiku maksejõuetuse hindamisel arvestada, et isikul võib esineda selliseid väljaminekuid, mis ei ole põhjendatud ning pärast riigilõivu tasumist peab isikule jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Halduskohus on määruskaebuse esitaja sõnul kohustanud teda tasuma riigilõivu, mida ta ei ole suuteline tasuma, rikkudes sellega põhiseaduse §-e 13 ja 14. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on vaidlustatud määruses asunud ennatlikult hindama vaidluse sisulisi asjaolusid. Määruskaebuse esitaja toob välja Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt sarnases asjas tehtud lahendi asjaolud ning leiab, et ka käesolevas asjas on tema kaebusel edulootused. Määruskaebuse esitaja on endiselt seisukohal, et talle on tema etapeerimisega kitsastes tingimustes tekitatud kahju ning sellega, et teda ei kinnitatud turvavööga, on pandud ohtu tema elu. Määruskaebuse esitaja tegi 27.02.2014 teabenõude Tartu Vanglale etapibussi mõõtude teadasaamiseks. Kahjunõude esitas ta Tartu Vanglale 14.03.2014. Määruskaebuses taotleb määruskaebuse esitaja, et halduskohus aktsepteeriks Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid ja järgiks põhiseadust ning mõistaks talle välja hüvitise 3000 eurot tema etapibussis vedamise eest pindalal 0,51 m2 ja hüvitise 600 eurot tema elu ohtu panemise eest kinnitamata turvavööga vedamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. 10. Ringkonnakohus selgitab, et pärast halduskohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni jõustumist 01.01.2012 ei ole täiel määral kohaldatav Riigikohtu eelnev praktika menetlusosalise maksejõuetuse hindamisel. Alates 01.01.2012 ei ole menetlusabi andmise otsustamisel enam määravat tähtsust isikukonto väljavõttest nähtuval kinnipeetava vabaks kasutamiseks oleval raha jäägil taotluse esitamise hetkel ning enam ei tule menetlusabi andmise otsustamisel võtta arvesse asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 417). Tulenevalt HKMS (alates 01.01.2012 kehtima hakanud redaktsiooni) § 111 lg-st 1 on menetlusosalise riigilõivust vabastamise ning selle riigi kanda jätmise üheks eelduseks muu hulgas see, et esineb piisav alus eeldada, et tema kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kui nimetatud eeldus on täitmata, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal menetluskulusid tasuda, talle menetlusabi ei anta (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 411). Seadusandja eesmärk sellise regulatsiooni kehtestamisel on olnud vähendada kohtute koormust nende kaebuste võrra, mille menetlemine ei oleks otstarbekas. Ka Riigikohus on mitmetes lahendites kinnitanud, et maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata juhul, kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kohus peab menetlusabi andmisel hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust (vt nt RKHK 11.12.2007. a määrus asjas nr 3318307, p 11; RKHK 06.02.2008. a määrus nr 3319107, p 9; 22.06.2010. a määrus asjas nr 3312010, p 15; 16.05.2011. a määrus asjas nr 3319510, p 6). Et halduskohtumenetluses menetlusosalisele menetlusabi andmise regulatsioon on sätestatud HKMS II osas „Menetluse 3 3
üldsätted“, mis on kohaldatav ka ringkonnakohtus toimuvale menetlusele, kohalduvad ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud Riigikohtu seisukohad ka määruskaebemenetluses menetlusabi andmisele. 11. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on antud juhul asunud õigele seisukohale, et määruskaebuse esitaja määruskaebusel Tartu Halduskohtu 08.07.2014. a määruse peale on vähesed edulootused, mistõttu ei ole tema vabastamine riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel põhjendatud. 08.07.2014. a määrusega tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, leides, et määruskaebuse esitajal on nõuetekohaselt läbimata seaduses ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. HKMS § 47 lg 1 sätestab: „Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.“ Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuigi käesoleval juhul on määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise nõudega Tartu Vangla poole pöördunud, on nimetatud taotlus jäetud Tartu Vangla poolt läbi vaatamata, kuna tegemist oli seaduses sätestatud tähtaega ületades esitatud taotlusega. Et vangla ei pidanud võimalikuks kaebetähtaega ennistada ning jättis kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, ei saa ka VangS § 11 lg-s 8 ning HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda nõuetekohaselt läbituks. Eelnevast tulenevalt on halduskohus 08.07.2014. a määruses asunud õigele seisukohale, et antud asjas esineb HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud imperatiivne alus kaebuse tagastamiseks, mistõttu ei ole kaebus halduskohtumenetluses menetlemiseks lubatav. 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks Tartu Halduskohtu 08.07.2014. a määruse peale esitatud määruskaebuses esitatud väited alust halduskohtuga teistsugusele seisukohale asumiseks ning halduskohtu nimetatud määruse tühistamiseks. RVastS § 1 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord sätestatud riigivastutuse seaduses. Seega tuleb ka avalikke ülesandeid täitva Tartu Vangla tegevuse peale kaebust esitades järgida riigivastutuse seaduses sätestatud tähtaegu, sh RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks. See tähtaeg kehtib ka nende kaebuste puhul, mille esitamiseks halduskohtule on ette nähtud HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ning sellisel juhul tuleb isikul järgida RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega haldusorganile taotluse esitamisel. Viimati nimetatud säte seob kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaja kulgemise alguse kahju tekkimisest teadasaamise päevaga. Antud juhul on kahju hüvitamise taotluse ja kaebuse kohaselt määruskaebuse esitajale tekkinud kahju tema transportimisega vangla etapibussis ajavahemikul 24.11.2009 kuni 08.12.2010. Kohus leiab, et juhul, kui kaebajale tekkis etapibussis kitsastes tingimustes viibimisega või tema vedamisega ilma turvavööta mõni riigivastutuse seaduses nimetatud kahju, pidi ta sellistest kahjulikest mõjudest teada saama kohe pärast tema 4 4
etapeerimist. Kolmeaastane tähtaeg pärast kahjust teadasaamist oli küllaldane selleks, et võtta tarvitusele meetmeid oma õiguste kaitseks. Antud juhul ei ole määruskaebuse esitaja ka pärast tema viimast etapeerimist 08.12.2010 kolme aasta jooksul kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud, vaid on seda teinud alles 2014. a märtsis. Seega on kahju hüvitamise taotlus vanglale esitatud hilinenult, mistõttu ei saa kohus VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda nõuetekohaselt läbituks ning kaebus ei ole seetõttu kohtus menetlemiseks lubatav, kuuludes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. 13. Kohus selgitab täiendavalt, et määruskaebuse esitajal on küll õigus vaidlustada Tartu Halduskohtu 08.07.2014. a määrust, kuid selleks tuleb tal tasuda selle esitamisel ette nähtus riigilõiv. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb küll igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid see ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Määruskaebuse esitaja sellekohane arusaam on ebaõige. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu 17.03.2003. a otsus nr 3-1-3- 10-02, p 28). Seega on antud juhul õigustatud määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest mittevabastamine, kuna tema määruskaebusel on vähesed edulootused. 14. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega õigesti jätnud määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 08.07.2014. a määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamata. Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus muutmata. Maili Lokk Tiina Pappel Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5 5