3-14-51069/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51069

Haldusasi

Marju Silveti kaebus Tartu Maakohtu ja Tartu

Ringkonnakohtu tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 9. juuni 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marju Silveti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Marju Silvet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. juuni 2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Marju Silvet esitas 7. juunil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus:

1) kohustada kohtunik Kersti Kerstna-Vaksi taanduma tsiviilasja nr 2-09-1846 menetlusest;

2) kohustada Tartu Maakohut taastama tsiviilasja nr 2-09-1846 menetlust Tartu Maakohtus ning

määrama selleks teise kohtuniku;

3) teha ettekirjutus kohtunik K. Kerstna-Vaksi ja Tartu Maakohtu toimingute tagajärgede

kõrvaldamise kohta;

4) teha kindlaks kohtunik K. Kerstna-Vaksi toimingute õigusvastasus Tartu Maakohtu tsiviilasja

nr 2-09-1846 menetlemisel;

5) teha kindlaks Tartu Maakohtu toimingute õigusvastasus M. Silveti poolt kohtunik K. Kerstna-

Vaksi taandamiseks esitatud avalduste läbivaatamisel;

6) teha kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavad faktilised asjaolud, et a) kohtunik

K. Kerstna-Vaks võltsis tsiviilasjas nr 2-09-1846 toimikut; b) avaldas tsiviilasja nr 2-09-1846

toimikus põhjendamatult M. Silveti kohta käivaid laimavaid delikaatseid isikuandmeid; c) võltsis

20. jaanuari 2011. a kohtuistungi protokolli; d) jättis tsiviilasja nr 2-09-1846 menetlemise käigus

Tartu Maakohtus menetlemata M. Silveti taotluse tuvastada kostjate tegevuse õigusvastasus

seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja kirjutas kohtuotsusesse lahendi selle

taotluse osas, mille osas menetlust läbi ei viidudki;

7) teha kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu, et Tartu Maakohtu

22. veebruari 2011. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-09-1846 tegi kohtunik, kelle taandamiseks

kaebaja poolt esitatud avaldus oli jäänud enne kohtuotsuse tegemist Tartu Maakohtu esimehe

poolt läbi vaatamata.

2. Tartu Halduskohtu 9. juuni 2014. a määrusega tagastati M. Silveti kaebus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt, kuna vaidluse lahendamine ei

ole halduskohtu pädevuses. Määruse põhjenduste kohaselt:

2.1. Kaebaja on vaidlustanud kohtuniku tegevust tsiviilasja nr 2-09-1846 menetlemise käigus.

Nimetatud asjas oli M. Silvet esitanud hagi kahe füüsilise isiku vastu oma isiklike õiguste

kaitseks. Halduskohus leidis, et tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega ning seda vaidlust on

esimeses astmes pädev lahendama maakohus, teises astmes ringkonnakohus ja seejärel

Riigikohus.

2.2. Konkreetse tsiviilasja raames maa- või ringkonnakohtu poolt tehtud toimingute

õiguspärasust ei ole võimalik kontrollida halduskohtumenetluses. Samuti ei ole halduskohtul

pädevust teha tsiviilasja menetlevale kohtule kohtuasjas mingeid ettekirjutusi. Kui isik ei nõustu

kohtu tegevusega enda tsiviilasja arutamisel, on tal võimalik kasutada edasikaebeõigust.

Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on M. Silvet vastavat õigust ka kasutanud. Asjaolu, et lahend

nimetatud tsiviilasjas on jõustunud, ei tähenda, et M. Silvet võiks tsiviilasja raames oma

väidetavalt rikutud õiguste kaitseks esitada tsiviilkohtu tegevuse peale kaebuse halduskohtusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. M. Silvet esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 9. juuni 2014. a määruse

tühistada ja tema kaebuse menetlusse võtta. Määruskaebuse põhjendustes märgitu kohaselt:

3.1. M. Silvet leiab, et tegemist on avalik-õiguslikust suhtest tekkinud vaidlusega, mistõttu tuleks

halduskohtul esitatud kaebust ka menetleda.

3.2. M. Silvet esitas Tartu Maakohtusse hagiavalduse, kuid Tartu Maakohus keeldus 13. juuni

2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-53141 M. Silveti hagiavaldust menetlusse võtmast ja

leidis, et asja lahendamine ei ole tema pädevuses. Seega on vastava vaidluse lahendamine

halduskohtu pädevuses.

3.3. Asjaolu, et tsiviilasja nr 2-09-1846 menetlemise käigus eirati seaduse nõudeid, rikub Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 13.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuste rahuldamiseks ei ole alust.

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 9. juuni 2014. a määruses esitatud seisukohtadega

kaebuse tagastamise osas, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ega pea

neid põhjendusi vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud

väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks.

6. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et M. Silvet on vääralt mõistnud Tartu

Maakohtu 13. juuni 2014. a määrust tsiviilasjas nr 2-14-53141, millega keelduti M. Silveti hagi

menetlusse võtmast. Nimelt on mainitud maakohtu määruses leitud, et esitatud hagiga ei ole

võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada (tsiviilkohtumenetluse seadustik - TsMS § 371

lg 2 p-d 1 ja 2). Maakohus leidis, et mingi konkreetse tsiviilasja raames maa- või ringkonnakohtu

poolt tehtud toimingute õiguspärasust ei ole võimalik kontrollida tsiviilkohtumenetluses eraldi

hagiavalduse (ringkonnakohtu rõhutus) alusel. TsMS §-de 12 ja 13 alusel on isikul võimalik oma

õigusi kaitsta edasikaebeõiguse kasutamisega, kui ta ei nõustu kohtu tegevusega tsiviilasja

menetlemisel. M. Silvet on tsiviilasjas nr 2-09-1846 edasikaebeõigust ka kasutanud. Eelnevast

järeldub, et maakohus on keeldunud hagi menetlusse võtmast seetõttu, et vastava hagi

esitamisega ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada, kuna iseseisvalt ei ole sellise

hagi menetlemine võimalik. Kui isik vaidlustab kohtu tegevust konkreetse asja menetlemisel, ei

ole kohaseks õiguskaitsevahendiks mitte iseseisva hagi esitamine, vaid edasikaebeõiguse

kasutamine selle kohtuasja raames, kus väidetavalt isiku õiguste rikkumine aset leidis. Seega ei

järeldu nimetatud maakohtu lahendist, et hagi menetlusse võtmata jätmise põhjuseks oleks olnud

asjaolu, et vaidluse lahendamine kuulunuks halduskohtu pädevusse.

7. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 9. juuni 2014. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene