1-13-1464/33 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2014, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-1464 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Kaitsja Paul Järve Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.E vangistusest tingimisi enne ’i tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu

L.E , isikukood XXX Eesti Vabariigi , kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 25.01.2014 11.06.2015 ja lõpp

RESOLUTSIOON: Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve L.E alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud 24.07.2014 saabus Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid tingimisi enne id L.E’i tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. L.E kannab karistust Pärnu Maakohtu 09.10.2013 otsuse nr 1-13-1464 alusel, millega mõisteti talle liitkaristuseks vangistus

1 aasta 4 kuud 17 päeva.

Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Reaalset vangistust kannab teist korda. Kõik kuriteod on varavastased ja pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude dünaamika on ühesugune, soodusteguriks alkoholi tarbimine. Isiku suhtes on käimas uus kriminaalmenetlus. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused.

Vabanedes asub isik elama vanemate juurde. Nõusolek valveseadme paigaldamiseks on vanemate poolt antud. Enne vangistust oli kinnipeetav õpilane, keda toetasid vanemad.

Iseseisva majandamise kogemus on kasin. Isikul on võlgnevusi 5693 euro ulatuses. Nende tasumine ei ole kindel, kuivõrd pole teada, kas isik tervislikel põhjustel tööle asuda saab. Kuritegusid on isik toime pannud nii grupis kui üksi. Enamik tema sõpradest on kriminaalkorras karistatud. Isiku on karistatud alkoholiseaduse alusel. Kuriteo on toime pannud alkoholijoobes olles. Isikul on olnud raske peatrauma, samuti selgroovigastus ning vaagnaluu murd. Töövõimetust määratud ei ole. Kriminaalhoolduse ajal rikkus isik katseaja nõudeid ning pani toime uue kuriteo. Üldkasuliku töö tegemise kohustust ei täitnud ka enne vigastust. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 61%. angla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset V vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on kinnipeetav kriminaalhooldusel olnud kahel korral: ühel korral käitumiskontrolliga, teisel korral ÜKT tegemise kohustusega. Teisel korral katseajal olles pani toime uue kuriteo, mille eest hetkel karistust kannab. Prokuratuuri seisukoht

12.09.2014 kohtu

le esitatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.

L.E (kriminaalkorras karistatud kolmel korral) ning toimepandud varasem elukäik kuritegude arvukus viitavad tema ohtlikkusele. K eval ajal on vangistatu suhtes pooleli äesol kriminaalasi, milles kahtlustatakse L.E’i KarS § 215 lg 2 p 1, 2, § 199 lg 2 p 4, 7, § 266 lg 2 p 3 ja § 203 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Süüdimõistetu ei ole õigustanud kohtu usaldus antud võimalust oma karistust t ega ole osanud hinnata temale vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue avaliku rahu vastase kuriteo. T ei oleks antud juhul na L.E on ingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, ku näidanud varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute

õigusrikkumiste toimepanemise.

L.E on kuritarbinud alkoholi, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on eelnimetatud kinnipeetava puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 61%, mis ei ole madal risk. Eksisteerib reaalne oht, et majanduslikesse raskustesse sattudes, arvestades tasuma tarvitamist, samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud ta võlanõudeid ja alkoholi isikutega, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kriminaalhoolduslike vahenditega (seda ka elektrooni

lise järelevalve kohaldamisega) ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. L.E puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Maakohtu istung 16.09.2014 toimunud maakohtu istungil märkis kinnipeetav, et kodus oleks tal parem olla ja saaks terviseprobleemidega tegeleda. -

. Kinnipeetav Võib olla saaks ka tööle minna või õppida leidis, et 8 kuud on piisav aeg asjadele järele mõtlemiseks. Kinnipeetav märkis, et on vanemaks saanud ja oskab järeldusi teha. Kuriteo pani toime, sest see oli raha väljapressimine ja ei jäänud muud võimalust. Hetkel on käimas uue varguse toimepanemise uurimine.

Kinnipeetava kaitsja leidis, et 8 kuud on talle olnud paras karistus, isik kardab edasist vangistust. Kodused tingimused on olemas. Isikule peab olema tagatud spetsiaalne tugi seljale, ilma selle toeta on raske käia. See tugi on olemas ja ka kinnipidamiskohta saadetud, aga turvakaalutlustel ei ole seda tuge talle antud. Seetõttu on vaja operatsiooni. Vangla tingimustes ei ole võimalik seda korralda, kuna ei ole raha. Kinnipeetav väidab, et on pannud kuriteod toime alkoholijoobes. Kuid nüüd peatrauma tagajärjel ei saa ta alkoholi tarbida, kuna see teeb olukorra hullemaks. See oleks stiimul, mis sunniks teda olema korralik. Elektrooniline valve muudaks L.E . Kaitsja saatust. Kaitsja palus kohtul kaaluda isiku ennetähtaegset vabastamist leidis, et vigastuse tõttu ei saanud ta üldkasuliku töö tunde teha. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja prokuröri seisukohaga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud.

Isikul puudub vabanedes töökoht. Kuivõrd kuritegude toimepanemisel on eesmärgiks olnud majandusliku kasu on kohtu saamine ning isikul on tasumata võlgnevusi suures ulatuses, hinnangul olemas arvestatav risk, et majanduslike raskuste tekkimisel isik kuritegude jätkab toimepanemist.

Isikut on alkoholiseaduse alusel karistatud. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine. Kohus leiab, et olemas on arvestatav risk, et alkoholi mõjul paneb kinnipeetav toime uue kuriteo. Kohus märgib, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge – 61%. Tegemist on isikuga, kes on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt oleks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla.

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat L.E tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et L.E puhul selliseid asjaolusid ei esine. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp